Mait Kraun • 3. november 2018 kell 9:28
Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas ütles, et USA ja Euroopa võlakirja- ja aktsiaturgudel on erinevused märgatavad.  Foto: Eiko Kink

Kuidas mõjutavad võlakirjad USA ja Euroopa aktsiaturge?

Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas ütles, et USAs on võlakirjad muutunud investorite jaoks atraktiivsemaks ning see on üks põhjuseid, miks aktsiahinnad langevad. Ühendriikide majandusele ei tohiks intresside kasv veel väga suurt mõju avaldada.

Võlakirjade tootluse kasvu on omakorda põhjustanud aga keskpankade rahapoliitika normaliseerumine. Euroopas on olukord teistsugune, sest aktsiate dividenditootlus on USA-ga võrreldes tunduvalt kõrgem.

„Põhjuseid on erinevaid, kuid peamine põhjus on keskpankade rahapoliitika normaliseerumine,“ kommenteeris Tanilas Äripäevale. „USAs töötab majandus täistuuridel ning tööpuudus on viimase paarikümne aasta madalaimal tasemel.“

Tanilas nentis, et USAs on inflatsioon energiahindade ja palkade kasvu tõttu tõusuteel ning selle kontrolli all hoidmiseks tulebki intresse tõsta.

Euroopas liiguvad intressid eri suundades

Euroopas on erinevate riikide võlakirjade tootlused liikunud eri suundades, põhjused on peamiselt poliitilised. Samas võib ka Euroopas oodata järgmisel aastal intresside kasvu.

„Euroopas on oktoobri alguses kiiresti tõusnud Itaalia võlakirjade intressid, sest uus valitsuskoalitsioon plaanib riigieelarve koostada oodatust suurema defitsiidiga. See ei aita kuidagi kaasa Itaalia võlakoormuse alandamisele, mis on juba niigi kõrgel tasemel,“ nentis strateeg.

Saksamaal on võlakirjade intressid hoopis langenud, sest riskikartlikumad investorid on Itaalia sündmuste valguses otsinud niinimetatud turvasadamat just sealt, ütles Tanilas. Ta lisas, et selle aasta lõpus saab läbi ka Euroopa Keskpanga poolne võlakirjade tagasiostuprogramm, mis inflatsiooni edasisel kiirenemisel tähendaks lühemas perspektiivis intresside kasvu ka eurotsoonis.

USAs ja Euroopas olukord erinev

Tanilas nentis, et tootluse kasvu tõttu on USA võlakirjade atraktiivsus aktsiatega võrreldes kasvanud, mille tõttu vahetavad paljud investorid oma aktsiad võlakirjade vastu. Euroopas on aga vastupidi.

„S&P 500 indeksi dividenditootlus on hetkel 1,89 protsenti aastas ning USA kaheaastase võlakirja tootlus on 2,85 protsenti. Riskikartlikumad investorid loobuvad USA aktsiatest ning valivad sealsed võlakirjad,“ seletas Tanilas. Euroopas on lugu tema hinnangul veidi teistsugune – Euroopa aktsiate dividendimäär on 3,5 protsendi lähedal, Saksamaa 10-aastaste võlakirjade tootlus aga 0,45 protsenti. Kusjuures Saksamaa 2-aastaste võlakirjade tootlus on endiselt miinuses.

Tanilas lisas, et USA on majandustsüklis Euroopast vähemalt aasta jagu ees ning Euroopas pole reaalset intresside tõusu oodata enne järgmise aasta sügist.

Millised on tagajärjed USA majandusele?

Tanilase hinnangul on üldise intressimäärade kasvu mõju USA majandusele veel tagasihoidlik, sest intressitasemed on ajaloolises kontekstis jätkuvalt madalal ning riigi majanduskasv on korralik. Samas ei saa mõju alahinnata.

„Kõrgem raha hind hakkab vaikselt pidurdama nii majandusaktiivsust kui tarbijate ostujõudu. Liigselt laenanud kodumajapidamised ning ettevõtted võivad majandusolukorra halvenemisel makseraskustesse,“ kommenteeris Tanilas. See stsenaarium ei tohiks juhtuda aga enne, kui USA 10-aastaste võlakirjade tootlus ületab 4 protsendi taseme.

Hetkel kuum