Börsiaasta algas korraliku langusega

Euroopa turud alustasid kauplemispäeva enam kui protsendise langusega. Stoxx 600 kukkus 1,7%. Prantsusmaa CAC 40 langes 2,5%, Hispaania börsiindeks samuti enam kui 2%. Süüd selles näevad Handelsblatti analüütikud eelkõige Euroopa keskpangal. "Mario Draghi paneb Euroopa turud võõrutuskuurile ja ajab neile sellega hirmu nahka," pani saksa leht oma loo pealkirjaks. Loos küsitletud analüütikute hinnangul rõhub turge võlakirjade tugiostuprogrammi lõpp – alates 2019. aastast uusi võlakirju juurde ei osteta. Keerulisematel euroala turgudel võib sellega likviidsust nappima hakata.

Riske, millele Euroopa turud võivad negatiivselt reageerida, jagub: Itaalia suur võlakoormus, Prantsusmaa finantside ebaselge olukord, Brexit, suur tööpuudus mitmes euroala riigis, kidur majanduskasv, pea kümnendi paigaltammuv palgakasv – ning asjaolu, et Euroopa jaoks on olnud majanduslikus mõttes tegu pigem kaotatud kümnendiga. Kui viimasest finantskriisist alates on Ameerika Ühendriikide aktsiaturud võidu võtnud ning USA koos Hiinaga on tehnoloogia arendamisel esirinnas, siis Euroopa pole laiaulatuslikest, kriisile järgnenud reformidest hoolimata näidanud ei kasvu ega ka suurt innovatsiooni. Probleeme tekitab ka ebakindlus kaubandussõja puhul.

Nafta hind langes ennelõunal ligi 2% võrra: WTI toornafta barrel odavnes 19%, 44,6 dollarile barrelist, ja Brenti sort ligi 2%, 52,8 dollarile.

Ka Aasia turud olid hommikul miinuses, näiteks Aasia Dow kukkus 1,7%. Enim langes Hang Sengi indeks – 2,3%. Muret teeb Aasia kauplejatele Hiina, kus tehased toodavad oodatust vähem – siin näevad CNBC analüütikud selget märki, et tegu on kaubandussõja pärssiva mõjuga.

Uudisteagentuur Bloomberg reastas kolmapäeval ka põhjuseid, miks tänavu arenevatel turgudel suurt tõusu ei oodata: "Teooria on lihtne: arenevate turgude varad on juba põhja pommitatud, nii et nende langus – juhul kui asjad peaksid hullemaks minema – on hulga väiksem ja juhul kui asjad paranevad, siis need ka tõusevad rohkem. Aga samas on neil potentsiaali kukkuda palju madalamale tasemele ja palju pikemaks ajaks, kui ükskõik kes üldse oodata oskab," nentis analüütik Anthony Peters Bloombergile.

Suurematest tänavustest mõjutatajatest nimetatakse Ameerika Ühendriike ja Hiinat ning nendevahelist kaubandussõda, mida ka teised riigid tunnetavad. Lisaks tekitab pingeid Föderaalreservi poliitika ja juhul kui dollar tugevneb, suurendab see arenevate riikide riske, kes on võtnud palju võlga välisvaluutas ning ei suuda nüüd oma kohustusega hakkama saada. Samuti kardetakse, millega võivad hakkama saada populistlikud valitsused. Võimuvahetust kardavad investorid Argentiinas, kus oktoobris valitakse uut presidenti. Investorisõbraliku Mauricio Macri ajal on Argentiina majandus kriisi seilanud ning inflatsioon on jõudnud 50% juurde. Bloomberg usub, et see mängib head kaardid kätte endisele presidendile Cristina Fernandez de Kirchnerile.