Kaubandussõjas ähvardab tekkida uus rinne

Täna toimub Euroopa Komisjoni kohtumine, kus pannakse paika liidu põhimõtted kaubanduskõnelustel, mis algavad kõigi eelduste kohaselt selle aasta teises pooles. Euroopa Liidu eesmärk on jätta põllumajandus kõnelustest välja ning kaitsta regiooni põllumehi.

“Me oleme väljendanud väga selgelt, me ei taha rääkida põllumajandusest,” ütles Euroopa kaubandusvolinik Cecilia Malmström eelmisel nädalal Washingtonis, kus ta kohtus USA kaubandusesindaja Robert Lighthizeriga.

Kaks päeva pärast kohtumist avaldas Lighthizer Trumpi administratsiooni seatud “läbirääkimiste eesmärgid,” kus oli kirjas, et peamine prioriteet on saada USA põllumajandusfirmadele ligipääs Euroopa Liitu. Selleks on vaja aga tariife vähendada või need eemaldada.

14 lehekülje pikkuses dokumendis kirjutati, et USA eesmärk on lahti saada ka teistest barjääridest, mis ei lase USA firmadel oma tooteid regioonis müüa.

“Ma ei tea, kuidas eurooplased eeldavad, et see sellisel juhul USA senatist läbi läheb, kui nad ei taha põllumajandusest rääkidagi?” küsis Iowa vabariiklasest senaator Chuck Grassley eelmisel nädalal.

Kaubandusleping Euroopa Liiduga moodustab vaid väikse osa USA eesmärkidest kaubanduses. Trumpi administratsioon tahab alustada läbirääkimisi ka Jaapaniga, Hiinaga proovitakse selle aasta 1. märtsiks kokkuleppele jõuda. Trump palub Kongressil ratifitseerida ka uus Põhja-Ameerika Vabakaubandusleping, mis sõlmiti mullu Kanada ja Mehhikoga.

Seaduse järgi saab Trumpi administratsioon alustada Euroopa Liiduga läbirääkimisi veebruari keskel. Kaks osapoolt pole veel paika pannud, millal kohtumised toimuvad.

Panused on küllaltki suured – osalt selle tõttu, et USA on Euroopat ähvardanud autotariifidega. Väidetavalt on Euroopa autoeksport USA-le julgeolekuohuks.

Valge Maja on teatanud, et järgmisel kuul vaadatakse erinevad tariifide kehtestamise võimalused üle. Samas anti ka märku, et kõneluste jätkumise ajal tariife ei tule.

Eriti suur huvi kokkuleppeni jõuda on Saksamaal, sest kardetakse, et autotariifid hakkavad riigi tööstussektorit negatiivselt mõjutama. Kokku ekspordib Euroopa Liit aastas 40 miljardi dollari eest autosid. Prantsusmaa, kus on väga mõjukas põllumajanduse mõjugrupp, on teatanud, et põllumajandus peab kaubanduskõnelustest välja jääma.

Euroopa Liit on erinevate riikide nõudmiste vahel küllaltki oskuslikult navigeerinud – ühtsus on säilinud, aga USA nõudmistele on veidi järele antud. Eelkõige on seda tehtud sojaubade impordi kahekordistamisega.

Washingtoni ja Brüsseli vahel kerkinud pinge on totaalselt erinev meeleolust eelmise aasta juulis, mil Trump võõrustas Valges Majas Euroopa Komisjoni presidenti Jean-Claude Junckerit. Kaks meest teatasid toona plaanidest alustada uusi kaubanduskõnelusi. Trump nimetas seda “läbimurdeliseks” kokkuleppeks, mis seab aluse USA põllumajandus- ja energiatoodete ekspordiks Euroopa Liitu.

Ametlikus teadaandes põllumajandusest siiski palju juttu ei olnud. Ainuke kokkulepe oli see, et Brüssel ostab USAst rohkem sojaube ning mõlemad osapooled “avavad turud nii farmerite kui ka töötajate jaoks”.

Lisaks põllumajandusele tahab USA saada ligipääsu ka Euroopa riikide valitsuste hanketurule. Samal ajal soovitakse välismaiste firmade ligipääsu piirangud Ühendriikidesse alles jätta.

Erinevalt USA laiaulatuslikust lähenemisest oodatakse Euroopa Liidult küllaltki kitsast lähenemist. Eesmärk on mitte korrata Barack Obama aegseid kõnelusi, mis jooksid karile põllumajanduse ja hanketuru pärast.

“Me tegime ettepaneku rääkida läbi teemal, mis on veidi lihtsam. Selleks on tööstussektori kaubad,” ütles kaubandusvolinik Malmström. "Juulikuine kokkulepe jättis välja teemad, milles me ei jõudnud kokkuleppele ka Obama ajal.”