Gaasi hind hiilib kõrgemale, leevendust lähiajal ei paista

Valitsuse seatud eesmärk toota aastal 2030 samapalju taastuvelektrit kui Eestis tarbitakse jätab küsimuse, et kui palju me siis energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.

Vene laevad luuravad Suurbritannia lähedal, Saksamaa kuulutab Schengenile lõppu ning Hiina ekspordimootor lükkas sisse kuuenda käigu.

Pärast Ukraina gaasitransiidi lõppemist on aeg peatada ka Vene LNG-laevad, pakuvad 10 Euroopa Liidu liikmesriiki. Sellele ideele on Euroopas oodata tugevat vastuseisu.

Alexela energiaportfelli juht Kalvi Nõu kinnitab, et gaasi hind tänavu tõuseb. Ta pole aga nõus, et see on liiga suur probleem.

Leedu taristuehitusettevõte KRS, mis lõpetas 8. oktoobril 6 miljoni euro suuruse tagatud võlakirjade pakkumise, alustab võlakirjaprogrammi teist etappi. Uue, 18-kuulise tähtajaga võlakirjapakkumise esimese osa maht on 2 miljonit eurot. Võlakirjade aastane intressimäär on 9,25% ning intressi makstakse kaks korda aastas. Pakkumises saavad osaleda Eesti, Läti ja Leedu jaeinvestorid ning minimaalne investeering on 1000 eurot. Võlakirjad on plaanis noteerida Nasdaq First Northi alternatiivturul.