Euroopa Liidu gaasihoidlate täitumus ulatus veebruari alguseks 53%ni. Viimati oli selle aja näitaja nii väike 2022. aastal. Euroopa Komisjoni seatud eesmärk on 50%.
Valitsuse seatud eesmärk toota aastal 2030 samapalju taastuvelektrit kui Eestis tarbitakse jätab küsimuse, et kui palju me siis energiat tarbima hakkame. Mõned aspektid mõjutavad Eesti elektri koguhinda aga tunduvalt rohkem kui maksumäärad või tootjatele makstavad toetused, kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli energiapoliitikate professor Einari Kisel.
Pärast Ukraina gaasitransiidi lõppemist on aeg peatada ka Vene LNG-laevad, pakuvad 10 Euroopa Liidu liikmesriiki. Sellele ideele on Euroopas oodata tugevat vastuseisu.
Nädalavahetusel toimunud desünkroniseerimine oli alles esimene samm Eesti energeetika vajaduste lahendamiseks. Veel on astuda palju samme, et elekter oleks Eestis tarbijale mõistliku hinnaga ning varustuskindlus oleks tagatud.