OMX Baltic−0,05%269,93
OMX Riga−0,11%867,98
OMX Tallinn−0,04%1 710,58
OMX Vilnius0,03%1 057,96
S&P 500−0,3%6 034,91
DOW 30−0,35%44 247,83
Nasdaq −0,25%19 687,24
FTSE 1000,25%8 300,69
Nikkei 2250,01%39 372,23
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%112,14

OMX Baltic−0,05%269,93
OMX Riga−0,11%867,98
OMX Tallinn−0,04%1 710,58
OMX Vilnius0,03%1 057,96
S&P 500−0,3%6 034,91
DOW 30−0,35%44 247,83
Nasdaq −0,25%19 687,24
FTSE 1000,25%8 300,69
Nikkei 2250,01%39 372,23
CMC Crypto 2000,00%0,00
USD/EUR0,00%0,95
GBP/EUR0,00%1,21
EUR/RUB0,00%112,14

15.07.16, 07:15

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Tööõnnetus ähvardab juhti vanglaga

Surm või raske kehavigastus tööpostil toob tööandjale kriminaalkaristuse ning jääb ilmselt tema hinge närima elu lõpuni, sest süüdi mõistetakse bossid tavaliselt tegematajätmiste eest.

Mari Mets

Vihula mõisas varises paekivist sein, kolm meest jäi selle alla ja hukkus.

Vihula mõisas varises paekivist sein, kolm meest jäi selle alla ja hukkus. Foto: Tairo Lutter / Õhtuleht

Eestis juhtub igal aastal üle 4000 tööõnnetuse. See tähendab umbes 12 õnnetust iga päev. See number peaks olema tööinspektsiooni hinnangul Eesti-suuruses riigis alla 10. Igal aastal registreeritakse aga ka 20-30 kuritegu, mis on seotud tööohutusnõuete rikkumisega. Enamasti on kuriteod nende 4000 ja rohkema õnnetuse kõige mustem statistika, sest liiga sageli on need kuriteod lõppenud töötaja surmaga.

Kõik registreeritud kuriteod pole jõudnud veel kohtulahendini, mõni on ka raugenud uurimise käigus.

Surm tööpostil võib viia juhi vanglaleivale. Raske tervisekahjustusega lõppenud tööohutusnõuete eiramise eest võib karistada kuni aastase vangistusega, surmaga lõppenud tööõnnetuse puhul peab tööandja arvestama kuni kolmeaastase vanglakaristuse võimalusega. Karistus võib piirduda ka rahatrahviga.

Kui tööõnnetus on tööandja kuritegu Foto: Liis Kurm

Äripäev teeb ülevaate viimaste aastate raskematest tööõnnetustest, mille tagajärjel on võetud kohtuotsusega karmilt vastutusele tööandja.

Lämbumine tsemendipunkris

4. juulil 2007 seisis saekaatri abitööline Jõgeval ASi Valmeco kahe tsemendipunkri vahel maapinnast enam kui viie meetri kõrgusel ilma piirdeta platvormil. Ta püüdis saada läbi puhastusava metallroobiga surkides punkri avast tsemendipulbrit voolama. Valmecos ta tegelikult ei töötanudki, saekaatri juhataja loal läks ta koos teise töölisega appi punkreid puhastama Valmeco tehnikajuhile Aido Sirelile. Viimane jättis aga töölised punkritega üksi, juhendamata, ohtudest hoiatamata ja kaitsevahenditeta.

Kui surkimine ei õnnestunud, ronis tööline punkrisse, kus, seistes põlvini tsemendipulbris, püüdis ta labidaga allapoole vajutades tsementi voolama saada. Kui ta punkrist väljus, ronis platvormile teine tööline ja sisenes punkrisse, hakates tsementi lahti taguma. Töö käigus tekkis tsemendivaring, mis mattis taguja enda alla ning tööline suri tsemenditolmu sissehingamisest põhjustatud lämbumisse.

Sirel sai karistuseks aastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga. Poja surma eest nõudsid vanemad Sirelilt 20 800kroonise (1300 eurot) hauakivi hüvitamist ning moraalse kahju eest 200 000 krooni (ligi 13 000 eurot).

Noor töötaja sai surmava elektrilöögi.

Tööandja hingel surmav elektrilöök

Teisipäeval, 2. juulil 2013 asusid kaks töölist Viljandimaal Kolga-Jaanis kõrgepingeliinidel Etnet OÜ tellitud elektritöid tegema. Vaja oli vahetada praakdetaile. 20aastane Ranner, kes teadmiste ja kogemuse puudumise tõttu ei osanud ette näha pinge tekkimise ohtu, eemaldas liinidel ühe maandusklemmi ning sai selle tagajärjel surmava elektrilöögi.

Elektri- ja sidevõrkude ehitamisega tegeleva Etneti juhatuse esimehe Mart Mae süü seisnes kohtu hinnangul selles, et ta saatis liinidele töölised, kelle puhul ta teadis tegelikult väga hästi, et neil puuduvad vajalikud kogemused, oskused ja teadmised ohutusest.

Kohus pani Maele süüks, et kuigi ta teadis väga hästi ka seda, et Etnetil polnud isegi pädevust töötada kõrgepingeliinidel, sõlmis firma ASiga Empower 2013. aasta juunis alltöövõtulepingu just sellise töö tegemiseks. Maele määrati karistuseks kaks aastat tingimisi vangistust kaheaastase katseajaga. Etnet OÜ sai karistuseks 20 000eurose trahvi.

Äripäeva esimese telefonikõne Mae katkestas ning SMSile ei vastanud. Järgmises kõnes teatas, et viibib välismaal puhkusel ega soovi ajakirjandusega suhelda ning palus end rahule jätta. 2012. aastal asutatud Etnet on alates mullu augustist likvideerimisel.

Tsisterni ja veoauto vahele litsutud

8. märtsil 2011 remontis Tolmet Eesti OÜ autojuht Tolmeti territooriumil Tartus Ravila tänaval veoki konteineri lukustust. Samal ajal hakkas lukksepp-tõstukijuht Almer Pallon tõstukiga tsisterni tõstma. Kuna tsistern varjas autojuhi ära – ning kohtu hinnangul ei veendunud ka tõstukijuht ohutsooni piisavuses ja selles, et seal inimesi poleks – sai autojuht täistabamuse, kui tsistern tõstuki haaratsite vahelt ära libises, jäädes tema poole liikunud tsisterni ja veoauto vahele.

Autojuht suri saadud vigastustesse kohapeal. Ohutusreeglite vastu eksinud tõstukijuht sai karistuseks pooleteistaastase tingimisi vangistuse.

Mürgine surm keemiavannis

14. oktoobri pärastlõunal 2011. aastal läksid kahekümnendate eluaastate alguses Ida-Viru noormehed Nikolai, Aleksandr ja Vassili puhastama Kiili katlamaja masuudimahuteid. Noored mehed ei osanud aimatagi, kui mürgiste aurude sees nad töötavad. Tööandja Aleksei Jakovitski oli jätnud nad sellest informeerimata. Masuudimahutisse ronimiseks polnud neil ka redelit, selle meisterdasid nad ise käepärastest vahenditest. Ka kaitsemaskid ei pidanud mürgiseid aure kinni. Kõik kolm said eluohtliku mürgistuse. Nad ei osanud ka õigel ajal ohtlike aurude seest põgeneda. Mahuti põhja kukkunud Vassili suri nädal aega hiljem haiglas mürgistusse meelemärkusele tulemata.

Vanglakaristus varingusse mattumise eest

2011. aasta augustis tehtud veetrasside renoveerimistöödele Kohtla-Järvel palkas VDK Ehituse objektijuht ja juhatuse liige Alar Smolin alaealise, kes paigaldas 15. augustil kolme meetri sügavuses toestamata seintega kaevikus veetoru. Sama kraavi otsas töötas aga ekskavaator, kui kraavi sein varises sisse, mattes kraavis töötava 17aastase noormehe enda alla. Varingusse mattunud noormees suri kohapeal.

Kraavi sein varises sisse, mattes kraavis töötava 17aastase noormehe enda alla.

Kraavi sein varises sisse, mattes kraavis töötava 17aastase noormehe enda alla. Foto: Scanpix / Õhtuleht / Tairo Lutter

Smolin mõisteti aastaks ja neljaks kuuks tingimisi vangi ja firmale tehti 2600eurone trahv. Kraavi varingus hukkunud alaealise lähedastele pidi ta maksma 5000 eurot hüvitist. Smolinit süüdistati rängas eksimises mitme töötervishoiu ja -ohutuse seadusepunkti vastu. Eriti, mis puudutavad eritingimusi varisemisohuga kohtades töötamisel.

„Kergemeelselt arvas ta, et varing jääb toimumata seetõttu, et pinnas kraavi juures, milles töötasid kaks töölist, oli varem läbi kaevamata,“ seisab Viru maakohtu otsuses.

Smolin lahkus enda asutatud VDK juhatusest 2012. aasta oktoobris. VDK Ehitusega on ta kõik sidemed läbi lõiganud. Vanad numbrid on suletud või leidnud uue omaniku. Naisterahvas VDKst ütles, et firmas ei teata Smolini edasistest tegemistest midagi, ja rääkis, et õnnetuse juhtumise aegu oli mees totaalses šokis.

Kolm aastat hiljem, pärast pikalt oodatud kohtuotsuse saabumist Jakovitski suhtes, rääkis Vassilit kasvatanud vanaema ajakirjanduses, et lapselapse välja teenitud töötasust jättis Jakovitski tagatipuks veel 300 eurot enda kätte. Vanaema teadis, et Jakovitski elavat nüüd hoopis Soomes.

Kohus määras Jakovitskile kaheaastase tingimisi vangistuse kolmeaastase katseajaga, lisaks pidi Jakovitski maksma lähedaste nõutud 5925 eurot, kuid 35 000eurose nõude moraalse kahju eest jättis kohus läbi vaatamata. Lisaks veel sundraha ja kohtuarsti ekspertiiside eest 1130 eurot.

Käsipidi kangalõikurisse

22. mai aastal 2013 lõppes Haapsalus Kaluri tänava tootmishoones päästeveste ja muud turvavarustust tootva OÜ Lade meestöötajale mõlema käelaba lömastuse, sõrmede osalise amputeerimise ja 40%-lise töövõime kaotusega. Käed said vigastada kangalõikusmasina puhastamisel. Pärast masina kasutamist pidi töötaja eemaldama lõiketeradelt kangajääke ligi meetrise puupulgaga ehk panema käed otse terade alla. Ta pani käed töölaua ja lõikusstantsi vahele ning samal ajal käivitunud stants langes mehe labakätele.

Tasub teada

Eelmisel aastal kaotas elu 16 töötajat:

töötaja jäi tehase territooriumil liikuva tõstuki alla;ametlikult tööle vormistamata töötaja kukkus ehitusel alla;konteinerist kukkus raske ese töötajale peale;töötaja kukkus järsust trepist alla;päästeametnik hukkus pärast herilaselt nõelata saamist allergia tõttu;töötaja sai löögi freesimismasina agregaadilt;metallkonstruktsioon kukkus töötajale peale;töötaja jäi ujuvdokil kraana ja ehitise vahele;juhatuse liige hukkus liiklusavariis;kalluri juht jäi kalluri ja ekskavaatori vahele;töötaja kukkus gaasikäiku;tõstuk puutus vastu kõrgepingeliini ja töötaja sai elektrilöögi;tuubuse allakukkumise tagajärjel inimene uppus;bussijuht jäi garaažis liikuma hakanud bussi alla;kaks kaevurit surid maa all mürgistusse.

Süüdistuse järgi lubasid Lade juhid Gerhard ja Irma-Liisu Eberle kasutada töötajatel ohutusnõuetele mittevastavat kangalõikusmasinat: masina liikuvate osade ees polnud kaitseseadeldist, mis takistaks näiteks sõrmede või käelabade masina vahele jäämist. Lisaks polnud lõikusmasina jalgpedaalil kaitsekatet, mis väldiks selle tahtmatut kasutamist ning masin polnud ka käsirežiimil, mis välistaks masina käivitumise pedaali tahtmatul vajutamisel jalaga. Samuti ei olnud koostatud nõutavat ohutusjuhendit ning firmas ei olnud tehtud ka töökeskkonna kontrolli.

Kohus leidis, et raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetuse põhjendatud hüvitis kannatanule oleks 50 000 eurot, kannatanu ise nõudis 127,4 eurost hüvitist varalise kahju eest. Mullu septembris jõustus aga Pärnu maakohtus otsus lõpetada kriminaalmenetlus Lade juhtide Eberlete suhtes, kuna kaebaja loobus hagist, märkides, et süüdistatavad hüvitasid talle vabatahtlikult õnnetusega tekkinud kahju. Eberled pidid tasuma õnnetuse menetlemise eest riigituludesse vastavalt 1000 ja 600 eurot, lisaks 1000eurone nõue ka firmale.

Pudenes kraanakorvist välja

15. veebruari pärastlõunal 2013 alustasid üle 20 aasta tegutsenud Rakvere ehitusfirma MAX-ED töölised kraanakorvis kolmekorruselise maja katuselt antenni mahavõtmist, kuid üks ilma ohutusvööta töölistest pudenes korvi kaldudes sellest välja. Teine tööline oli lõiganud maha võetava antenni trosse läbi lõigates katki ka lüli töölisi kandva korvi ja kraanakonksu vahel.

Vabalangemist 25 meetri kõrguselt oli 5 meetrit ja paarimees prantsatas kõrvalhoone katusele. Kukkunu sai hirmuäratava kompoti eluohtlikke vigastusi, teiste seas näiteks kopsupõrutus, erinevate luude ja roiete murrud ning vesiõhkrind.

Sellega rikkus MAX-ED ridamisi tööohutusalaseid nõudeid ning kohtukulli ette kutsuti juhatuse liige ja töödejuhataja Nikolai Dorogan. Lisaks turvavarustuse puudumisele oli korralikult juhendamata kraanajuht, kes poleks tohtinud tõsta lasti, millel on inimesed. Süüdistusega nõustunud Dorogani karistuseks määrati mullu märtsis erinevate tööohutuskuritegude eest 5000 eurot, millest ta peab reaalselt tasuma vaid 2000, lisaks 70 päevamäärana vähendatult 973 eurot ja menetluskulud.

Kukkus läbi lauda katuse

Rainer Vahter osutas lumetõrje ja jääpurikate eemaldamise teenust OÜ-le Voore Farmid. Selleks võttis ta omakorda töölise, kelle saatis Voore Farmide poegimis- ja vasikalauda katusele lund lükkama, sõlmimata temaga selleks kirjalikku lepingut, varustamata teda automaatse lukustussüsteemiga turvarakmete ega -köiega juhuks, kui ta kukub. See aga paraku just juhtuski ning töötaja kukkus läbi lauda katuse 7,5 meetri kõrguselt vastu betoonpõrandat.

Saadud pea- ja koljuvigastuste nimekiri oli pikk, töötaja suri nendesse vigastustesse. Vahterile määrati karistuseks kaheaastane tingimisi vangistus, hukkunu lähedastele mõisteti välja 1128 eurot ning menetluskulude katteks üle 700 euro.

Tellingutel hukkunud töötaja juhtumist pääses tööandja puhtalt

Püünsi koolimaja ehitusel Viimsis ronis algul keevitajana palgatud, kuid sujuvalt ehitaja ametisse üle viidud Mark Ai 2007. aasta 11. septembril tellingutele, et teha maja fassaaditöid. Ai enda paigaldatud tellingud kukkusid aga ümber ning Ai kukkus koolimaja ääristavale betoonribale, kus suri kohapeal saadud vigastustesse.

Milline oli Ai tööandja, Helmeron Service'i juhatuse liikme Peeter Kuuseste süü? Ai ei saanud tööohutusalast juhendamist ei esialgu keevitajana tööle asudes ega hiljem ehitaja ametikohale üle minnes. Väljaõpet polnud tal ka ei saatuslike tellingute kokkupanemiseks ega nende ülesseadmiseks. Nende püstipanemiseks puudus ka kasutus- ja ohutusjuhend ning Ai tegi lihtsa vea – pani tellingud püsti loodi kasutamata. Seetõttu ei polnud need ka korralikult paigal.

Kohus jõudis aga järeldusele, et on tõendamata, kas Ai allakukkumise põhjus oli tellingute ümberkukkumine või kukkusid tellingud ümber Ai allakukkumise tagajärjel. Küll tuvastati, et Kuuseste rikkus töötaja juhendamise ja väljaõppe kohustusi, kuid ei suudetud välja selgitada, milles täpselt seisnes Ai ja teiste töötajate kergemeelsus või lohakus tellingute püstitamisel.

kõik kohtus ehitusalaselt üle kuulatud tunnistajad kinnitasid, et tellingud olid paigaldatud õigesti. Seda kinnitas ka kohapeal käinud tööinspektor Mäe. Ringkonnakohus leidis ka seda, et tellingute rentimisel ei pea kasutusjuhendit kaasa andma, kuna see on tasuta kättesaadav ettevõtte kodulehel. Lisaks ei pea alla kolmemeetriste tellingute kokku-lahti pakkimiseks eraldi koolitust tegema. Samuti ei ole vaja sellise tellingu püsikindluse kohta arvutusi teha, piisab veendumusest, et telling ümber ei kuku. Hukkunud Ai tööandja Kuuseste mõisteti õigeks kahes kohtuastmes.

Tööõnnetuste arv kasvab Foto: Liis Kurm

Mari Mets

Seotud lood

Kasulik

18.06.17, 18:27

Tööõnnetuste vähendamine vajab ühisrinnet

Tööõnnetuste arv Eestis on tõusutrendis. Olukorra muutmiseks ei piisa üksnes tööinspektsiooni kullipilgust, vaid initsiatiivi peavad näitama ka ettevõtted, ettevõtjate liidud ning kutse- ja kõrgkoolid.

Tööõnnetus ähvardab juhti vanglaga

Seotud lood

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Enimloetud

Viimased uudised