Kõige laiemalt on Leedo tuntud selle poolest, et korraldas laevaliiklust mandri ja saarte vahel. Kui riik Leedo sellest ülesandest ilma jättis, on ilmunud teistsuguseid äriuudiseid, näiteks et Leedo plaanib hakata kanu kasvatama või tahab avada Tallinnas Saaremaa toidukoha. 

Tegelikult on Leedo ärihaare kogu aeg lai olnud. „Ma pole kibestunud ja nutma ei hakka – mul on piisavalt ärisid, millega aega sisustada,” ütles ta. Leedo sõnul läheb kõige paremini tema põllumajandusega seotud ettevõtmistel ja teine tõusev trend on ehitus ning puit- ja elementmajade tootmine. “Puitmaju läheb Rootsi, Norra ja tasapisi koputame ka Hiina turu uksele,“ rääkis ta.

Leedo on rääkinud, et on olemuselt äärmiselt laisk. „Ma ei viitsiks mitte iial hakata labidaga kraavi kaevama. Võtaksin labida, kaevaksin ehk paar korda, siis istuksin maha ja mõtleksin, kuidas saaks mõnusamalt. Kas laenan mingi ekskavaatori või mingi seadme? Olen ikka öelnud, et laisad viivadki elu edasi.“

Hariduselt on Vjatšeslav Leedo diplomeeritud paberikeetja, nagu ta ise ütleb. Leningradi paberitööstuse ja tselluloosi instituudi lõpetanust sai Saaremaal aga hoopis Kuressaare ehitus- ja remondivalitsuse juht. Kui 80ndate lõpus ja 90ndate alguses puhkes taas õitsele eraettevõtlus, kulusid õpingute ajal tekkinud sidemed marjaks ära. Kuidas muidu oleks suudetud vaesel ajal Venemaalt paberit hankida, et sellele Eesti jaoks ristsõnu ning Venemaa tarvis telefoniraamatuid trükkida. Eraäri toimetas Leedo ühistu ja hilisema aktsiaseltsi Saarek sildi all, kus tema kompanjoniks oli Toivo Alt.

Saareki kaubamärgiks oli tegelikult marjade kokkuost, millega mehed teenisid oma esimesed miljonid rublad.