Ettevõtlik Eesti 100
20. veebruar 2018
Jaga lugu:

Ühine eesmärk teeb Eesti tugevaks

Tänapäeva OÜ Suva seadmete park võimaldab täita peaaegu kõiki tellijate soove.
Tänapäeva OÜ Suva seadmete park võimaldab täita peaaegu kõiki tellijate soove.   Foto: Raul Mee

Eesti oma suka- ja sokivabrikul Suva täitub järgmisel aastal 100 aastat sünnist. Firma on näinud mitut riigikorda, sõda, koondumist, erastamist, laienemist, kolimist ja uut ärkamist.

Pidev arendustöö on toonud ettevõttele kuulsust ka väljaspool Eestit ning täna ekspordib AS Suva poole oma toodangust, kuhu kuuluvad näiteks populaarne rahvusmustriga sari, üle maailma hinnatud antibakteriaalsed ja allergiavabad hõbesokid, ärimeestele mõeldud naturaalsest siidist sokid ja pikendatud sääreosaga sokid ja põlvikud, spetsiaalselt diabeetikutele loodud hõbelõngaga sokid ning jala veenide ja lümfisoonte haiguste raviks meditsiinilised kompressioonpõlvikud. Unustatud ei ole ka reisiselle, kelle jaoks toodetakse spetsiaalseid reisipõlvikuid, ning samuti on Suval eraldi sari väljatöötatud nii profi- kui ka harrastussportlastele.

Vaadates tagasi 25 viimasele aastale Suva arendamisel ning sellele eelnevale ajale, mil ettevõte töötas teiste nimede ja omanike all, leiab Suva juhtkond, et Eesti ettevõtted peaksid tegema rohkem koostööd nii siin- kui ka sealpool piiri – sest just sünergia, koostöö ja oma turu kaitsmine on see, mis pisikesest riigist pärit ettevõtlusele edu ning tuntust toob.

Algusaastad, sõda, nõukogude aeg ja taasiseseisvumine

Kodumaine saapa-, kummi- ja pesupaelavabrik AS Rauaniit sai alguse 1919. aasta novembris, mil Eestis valitses seoses Vabadussõjaga laiatarbekaupade defitsiit. Esimesed aastad juhendasid tootmist Saksamaalt pärit meistrid, kelle käe all hakkasid aegamööda ametit omandama ka Eesti töölised. Kalamajas Kotzebue tänava ja Põhja puiestee nurgal kahekorruselises kivihoones alustanud tootmine pidi algselt rahuldama kodumaise nõudluse, aga suhteliselt ruttu pöörati pilgud ka Lääne turu poole. Põhjust ekspordile mõelda oli, sest vabriku toodang oli mitmekesine, kvaliteetne ning selle realiseerimisega polnud probleeme.

Juba 1925. aastal laiendati tootmist uue kahekorruselise tootmishoone võrra ning 1926. aastal töötas Rauaniidis juba üle 200 inimese. Algsele paela- ja nööritootmisele lisandusid tasapisi sokid, sukad, sukkpüksid ja trikootooted ning niimoodi pidevalt laienedes ja inimesi palgates rajati Rauaniidi sukaosakonnast 1935. aastal iseseisev sukatööstus Cotton.

Ent rõõmu polnud kauaks: 17. oktoobril 1940 liideti Cotton ja veel mõned tekstiilitööstused natsionaliseerimise korras taas Rauaniidiga ja vabrik sai uue nime – Punane Koit. Tekstiilivabrik II maailmasõjas eriti kannatada ei saanud ning jätkas 1944. aastal sukkade-sokkidega ning alustas siidriide ja tekstiilgalanterii tootmist, kusjuures kapronsukki hakati valmistama 1949. aastal ning 1955. aastast tulid tootmisest esimesed siidkangad. 1968. aastal lõpetas vabrik siiski kangaste viimistlemine ja kunstsiidist kleidiriide valmistamise, kasutades vabanenud tootmispinda sukkade ja sokkide tootmise laiendamiseks.

Eesti suurima suka- ja sokivabriku areng uue Eesti Vabariigi ajal

1991. aastal tekkis Riiklik Aktsiaselts Suva, mis sai tuletatud sõnadest Suka ja Vabrik. Kaks aastat hiljem vabrik erastati ning moodustati 100% kodumaisel kapitalil tegutsev tänaseni Eesti suurim suka- ja sokivabrik OÜ Suva.

Vabriku erastamine jääb aega, mil tegelikult vabariiklikku erastamisseadust veel ei olnud, kuid esimesed riiklikud firmad otsustati siiski erastamisele panna. Nõukogude Liidule orienteeritud ja seetõttu sisuliselt pankrotis oleva ettevõtte omanikeks said senised töötajad, kuid juba suhteliselt alguses ostis tänane omanik Viktor Saarestik firma ainuisikuliselt välja, sest suure omanikeringiga oli keerukas ühtsetele eesmärkidele orienteeruda. Alates 2001. aastast kuni tänaseni on ta OÜ Suva juhatuse esimees ja ettevõte kuulub perekond Saarestikule.

Tollal toimus tootmine vabriku ajaloolises kohas Kotzebue tänaval. Vaatamata sellele, et uued tehnoloogiad nõudsid ka uusi ruumilisi lahendusi, suutis omanik säilitada tootmishoone, mis on tunnistatud tervikuna arhitektuurimälestiseks. 2014. aastal kolis tehas Mustamäele Akadeemia tee 33 asuvatesse ruumidesse ning Kotzebue hoone uueks omanikuks sai Eesti Kunstiakadeemia.

Kuigi tooraineks oli maailma kvaliteetseim Egiptusest pärit puuvill, polnud ettevõttel värvitud lõnga, nii et tooteid värviti alles pärast valmis kudumist. See aga seadis piirangud värvigammale ning sai toota vaid ühes toonis asju. 2000ndate alguses soetatud Belgia vabriku seadmeid parandasid aga oluliselt potentsiaali kududa erinevate mustrite ja värvidega tooteid. Seejärel osteti mitmed partiid uusi Itaalia päritolu kudumisautomaate ja soetati Soome tuntud kaubamärk Vendi. Tänapäeva Suva seadmete park võimaldab täita peaaegu kõiki tellijate soove.

Eesti kapitalil põhineva Suva soki- ja sukavabriku müügisalong.
Eesti kapitalil põhineva Suva soki- ja sukavabriku müügisalong.   Foto: Raul Mee

Kuidas üle maailma tuntud hõbesokid Suva tootmisse jõudsid?

Suva üks tuntumaid kaubamärke on hõbeniidiga sokid X-Static Silver Sock. Hõbedasisaldusega sokid olid algselt arendatud Ameerika armee jaoks, kus kulus aastas sadu miljoneid dollareid sõdurite jalahädade ravimiseks. Mädanevate haavade tekkimist peatasid ja tervenemist soodustasid antibakteriaalsed ning soojareguleerivad hõbeniiti sisaldavad sokid. Suva haaras pakutud võimalusest lisada oma tootevalikusse hõbeniidiga sokid ega ole pidanud kahetsema.

X-Static hõbeniit on tunnistatud mitmete testide tulemusena parimaks lahenduseks mikroobide hävitamiseks ja nende tekke vältimiseks. Piisava hõbedasisaldusega lõng on allergiavaba ning maailmas pole olemas jalasõbralikumat toodet. Kuigi enamasti arvatakse, et hõbe hoiab jalga higistamast, on tegelikkuses vastupidi: mida rohkem jalg higistab, seda parem on, sest siis valguvad hõbeioonid mööda jalast väljunud vedelikku laiali ning hävitavad baktereid.

 Suva sokivabrik lisas Eesti Vabariigi 100. juubeli puhul oma sortimenti spetsiaalsed EV100 logoga sokid, mille müügiga tehakse Eestile kingitus. Nimelt annetab Suva iga müüdud sokipaari pealt 25 senti  SA TÜK Lastefondile Tartu lastekliinikule uute jälgimismonitoride ostmiseks ning kingib seeläbi Eestile tulevikuks tervemad lapsed.
Suva sokivabrik lisas Eesti Vabariigi 100. juubeli puhul oma sortimenti spetsiaalsed EV100 logoga sokid, mille müügiga tehakse Eestile kingitus. Nimelt annetab Suva iga müüdud sokipaari pealt 25 senti SA TÜK Lastefondile Tartu lastekliinikule uute jälgimismonitoride ostmiseks ning kingib seeläbi Eestile tulevikuks tervemad lapsed.  Foto: Raul Mee

Suund tervisetoodetele avas ukse maailmatasemel tootearendusele

Täna on Suva oma töös pühendunud tervislikele toodetele, võisteldes müüdava odava ja sageli tundmatu päritolu ja koostise importkaubaga. “Eesti ettevõtted peaksid rohkem koostööd tegema, sest üheskoos oleme tugevamad. Eelistades kodumaist toodangut toetame kohalikke ettevõtjaid ning eelistades tervislikke tooteid, parandame meie kõigi tervist!”

Inimesed võiksid rohkem hoolida oma tervisest, kasutades looduslikku nn organilist puuvilla ja antibakteriaalset allergiavaba hõbeniiti sisaldavaid tooteid ning vältides sünteetilisi ebasõbralikke materjale nagu polüester, mille sisaldus ei tohtinud juba nõukogude ajal ületada kangas 30%.

Tootearendus on ettevõtte jaoks väga oluline ning nii sai näiteks koostöös Eesti Diabeediliiduga välja töötatud spetsiaalsed, soonikkummita sokid ja põlvikud suhkruhaigetele. Uuemate toodetena võib esile tuua reisivatele inimestele loodud kompressioonpõlvikud, mis aitavad jalgadel vastu pidada pikkadel matkadel ning hoida lennukisõitudel paiste minemast. Eriti sobivad nad sundasendis töötavatele inimestele: õpetaja, juuksur, müüja jt.

Ka väljaspool koduturgu hinnatakse Suva tooteid kõrgelt. Täna teeb vabrik suuremad müügid Soome, Rootsi, Inglismaale, Saksamaale, Jaapanisse ja Ameerikasse ning osaletakse rahvusvahelistel armee, politsei- ja päästeameti hangetel. Lisaks valmistatakse eritellimusi oma disaini järgi kasvõi alates ühest sokipaarist. Seda võimalust sageli kasutavad ettevõtted ja eraisikud reklaamsokkide ning muude kingituste kudumiseks, sest tegemist on praktilise ja meeldejääva mälestusega koostööpartneritele, töökaaslasetele, sõpradele ja sugulastele.

Vabrikus on igapäevaselt töös üle 200 seadme: sukaautomaadid, õmblusmasinad ja viimistlusseadmed, kuid suur osa tööst tehakse ka käsitööna, kuna masinad ei oska veel kõike teha. Kogu toodang läbib 100% kvaliteedikontrolli. Vabrikus on lõnga- ja tootekvaliteedi kontrollimiseks kaasaegne labor. Suva tugevused on kvaliteet, lai tootevalik ning kiire tarneaeg – just nagu 100 aastat tagasi, kuid tänapäevaste seadmete ning suuremate võimalustega! Kõike seda on saavutatud tubli ja professionaalse meeskonna ennastsalgava tööga. Paljud töötavad vabrikus juba aastakümneid ja on oma ala tõelised spetsialistid, kellega on võimalik lahendada kõik tänapäeva ning tuleviku väljakutsed. Suva juhtkonnal ei jagu oma meeskonna kiitmiseks sõnu: tegemist on pühendunud inimestega, kes panustavad rohkem, kui neilt oodatakse. Iga pisemgi võit on olnud võimalik ainult tänu Suva töötajatele, kes on oma töökoha patrioodid ning armastavad oma tööd ning kelle jaoks on oluline pidev areng ja kvaliteet.

Kuigi Suva tegevuseks peale kvaliteetse suka-sokitootmise on ka nende müük, oleks tõenäoliselt perspektiivi mõttes õige tulevikus pühenduda oma põhitegevusele ehk kõrgetehnoloogilisele tootmisele ja tootearendusele, et olla omal alal maailma tipptegija. Hetkel on juhtkonnas kõne all idee loovutada müügistruktuur äri väga olulise osana usaldusväärsele äripartnerile, kes tegeleks Suva toodete turustamise ja müügiga.

Gerli RamlerKaasautor

Niplis- ehk kõlapitsimasinal töötamine AS Rauaniit tekstiilkaupade vabrikus 1919-1934.
Niplis- ehk kõlapitsimasinal töötamine AS Rauaniit tekstiilkaupade vabrikus 1919-1934.  Foto: Rahvusarhiiv

Firma Rauaniit kasvas ülikiirelt

Kuigi tööstuse sisseseadmisega alustati 1919. aasta sügisel, pidasid ettevõtte toonased omanikud loomispäevaks 15. septembrit 1920, kui esitati ettevõtte asutamise avaldus. Luba saadi ja algas kiire areng. Aastaks 1923 sai ettevõttest aktsiaselts – 5. juulil saadi luba asutada AS Rauaniit. Ettevõtte põhikapital oli 15 miljonit marka (hilisemas vääringus 150 000 krooni) ning aktsionärideks Ephraim Lerenmann, Faive Lerenmann, Gedalie Itskovits, Isaak Frank ning lisandusid Rudolf Lepp ja Karl Lepp.

Päewaleht, nr. 346, 21. detsembri 1929. aasta Päewaleht kirjutas nii:

10 aastat A.-S. “Rauaniit” Tallinnas. 1919.-1929. Kõigepealt osteti maja. Endine “Luha saun”, Rannawärawa p. 7. mis ehitati ümber wastawalt uuele ülesandele. Seejärele sõitis tehaste tehniline juhataja wälismaale ostma saapapaela-punumis-masinaid ja paelakudumiss-telgi. Töö alustati 10 töölisega. Esimeste proowide jaoks wärtniti lõng kodus. Aastast-aastasse suurenes ja täienes wabrik ning asutajatele seltsisid tuntud Tartu suurkaupmehed, wennad Lepp. 1922. aastal andis ruumide puudus end juba walusasti tunda, ja et weelgi tõsta produktsiooni seks otsustati asuda uue hoone juureehitamisele, mis teostati peagi. Samuti muudeti senine wabrik (1923. aastal) aktsiaseltsiks, ja täiendati järjekordselt uute masinate ning sisseseadetega. Samast ajast wõtab tegewusest osa ka uus aktsionär, hra Isak Delsky. Juureehitus wiidi lõpule 1924. aastal. Wabriku toodangusse kuulusid: saapa-, kinga-, kummi-, witsel-, bobi-, mütsi- ja traksipaelad, pesusakid, siid-, puuwillased ja willased sokid, sallid, koetud kaelasidemed, siid- ja ripspaelad jne. 1927. aastal otsustasid aktsionärid ruumide nappuse pärast asuda kolmanda hoone ehitamisele. Ja peagi wiidi katuse alla hiiglasuur, wiiekordne tehastehoone. Wälismaalt osteti juure ka mitmesuguseid riidekudumise-telgi, sukakudumise-automaate, trikoomasinaid jne. Tehaste alumisel korral asub suur wärwi-koda, kõige uuemate tehniliste sisseseadetega. Wabrikus walmistatakse crepe-deChine’i, welutüni, milaneesi, mantli- ning kleidiriiet (siid-), woodri- ja dshempririiet, mitmesugust siid-, mako- ja willast trikooriiet et pesu ning kleitide jaoks jne. Praegu leiawad ülalpidamist A.-S. “Rauaniidis” 330 isikut.

“Rauaniit” aktsiakapitali, mis on  Kr. 250.000, täiendasid aktsionärid tööstuskapitaliga, mis teeb wälja Kr. 280.000. Wabriku saadused lähemad piaasjaliselt Eesti turule ja on wõitnud laialdase poolehoiu nendele omase kõrge headuse ning odawa hinna tõttu.

Tänu hra E. Lerenmanni energiale, on wäikesest “käsitehasest” wõrsunud suurtehas sõna tõsises mõttes. Tehaste omanikud ei ole ka unustanud oma ametnikke ja töölisi ja annetasid asutatawa hoiu- ja laenukassa heaks suurema summa. Selle waral on kassa paisunud õige suureks ja saanud toetajaks seal, kus häda sageli kõige suurem.

Aastal 1935 töötas ettevõttes “Rauaniit” 500 inimest (Päewaleht 6.09.1935).Firmast Rauaniit on välja kasvanud tänane Suva sokivabrik.

Päewaleht nr 246, 6. september 1935. Allikas: dea.digar.ee

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt