Artikkel
  • Õhutihe ehitamine tõstab Eestis kopsuvähki haigestumise riski

    Radoon on looduslik radioaktiivne gaas, mida peetakse suurimaks hingamisteede ja kopsuvähi tekitajaks maailmas. Eesti on teiste Euroopa riikidega võrreldes radoonisisalduselt maapinnas esimeste hulgas, mis tähendab, et meil peaks pöörama radooni ohtudele ja inimeste kaitsmisele eriti suurt rõhku.

    „Kui energiasäästlikku ehitamist on meil propageeritud juba aastakümneid, siis radooni teemasse ei olda ikka veel nii põhjalikult süvenetud,“ ütleb Radoonitõrjekeskuse (Tulelaev OÜ) projektijuht Ilmar Jõgi murelikult. Ta lisab, et täna ehitatavate uute majade juures on energiatõhususe peamine nõue õhutihe ehitamine, aga just puudulik õhuvahetus loob talviti radioaktiivsele gaasile radoon ideaalsed tingimused siseruumidesse kogunemiseks ja inimeste kopsudesse jõudmiseks. Radooni kantserogeenne mõju avaldub enim siis, kui inimene puutub selle radioaktiivse gaasiga kokku pikka aega.
    „Kui hoone on õhutihe ega ole radooni vastu kaitstud, tõmbab maja ise radooni pinnasest siseruumidesse nagu korsten. Et seda vältida, tuleks juba enne projekteerimise algust teha pinnasemõõtmised ja vajadusel arvestada hoone projektis radoonikaitse abinõudega,“ ütleb Jõgi.

    Radioaktiivse gaasi radooni mõju on pikaajaline ning inimese organismile võib see mõjuda väga halvasti. Selge on aga see, et vähki ei soovi haigestuda keegi, kuid paraku on just radoon suitsetamise järel üks põhilistest kopsuvähi tekitajatest

    Ilmar Jõgi
    Radoonitõrjekeskuse projektijuht
    Radoonitõrjekeskuse spetsialistid töötavad iga päev selle nimel, et omavalitsused, projekteerijad, tellijad ja ehitajad, kelle tööülesannete täitmise tulemusena uus hoone püsti saab, saaksid aru, mida see radioaktiivne gaas endast kujutab, ja tegutseksid radooniriski minimaliseerimise nimel. Radoonikaitse nimel peavad tegema kõik rohkem koostööd.
    „Radioaktiivse gaasi radooni mõju on pikaajaline ning inimese organismile võib see mõjuda väga halvasti. Selge on aga see, et vähki ei soovi haigestuda keegi, kuid paraku on just radoon suitsetamise järel üks põhilistest kopsuvähi tekitajatest,” räägib Jõgi.
    Arenenud riikides on radooni piirsisaldus hoonetes normeeritud ja elanike radooni eest kaitsmine on reguleeritud riiklikul tasemel. Kõik pooled on teadlikud radooni ohtudest ning nende vältimise abinõudest.
    Eestis on ametkonnad samuti pikemat aega asjakohast regulatsiooni arendanud. Välja on antud standard radooniohutute hoonete ehitamiseks (EVS 840:2017. Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes) ja juhend (RAM 2016) radooni mõõtmiseks pinnasest ja siseruumidest.
    Ka tootmishooned tuleb muuta radoonikindlaks. Siseruumidesse pressiv radoon tuleb põranda alt välja suunata.Foto: Tulelaev OÜ

    Eramaja saab radoonikindlaks vähem kui 2000 euro eest

    Kui teie maja asub kõrgema radooniohuga piirkonnas, tuleks teha mõõtmine. Kuna radoon võib majja pääseda ka ajapikku vundamenti tekkivate pragude kaudu, tuleks mõõtmisi korrata vähemalt iga kümne aasta tagant. „Rõõmu teeb see, et juba paljud oma maja ehitavad inimesed on projekteerinud radoonikaitse ka ilma mõõtmiseta, kile ja vundamendialuse tuulutuse näol. Väiksema eramaja puhul jääb täiskaitse hind alla 2000 euro,“ kommenteerib Jõgi.
    Eestis on kõige radoonirikkamad piirkonnad kogu põhjarannik, sealhulgas Tallinn, Harjumaa ja Sillamäe, seal leiduvate radioaktiivset materjali sisaldavate kihtide paljandumise tõttu, ning Lõuna-Eesti, kus on mitmeid jääajast pärit voori, mille materjal liikus siia Soomest. Soomes näiteks on radoonikaitse paljudes piirkondades kohustuslik ehitusprojekti osa.
    Euroopas edestavad või on Eestiga samaväärsed radooniohtude mõistes Soome, Rootsi, Norra ning Albaania ja Austria mägised piirkonnad. Õnneks on võrreldes Soomega meie vees radooni vähe.
    Radoonitõrjekeskuse spetsialistid kiidavad Tallinna ehitusametnikke, kes nõuavad ehitajatelt ja projekteerijatelt radooniprobleemiga tegelemist. Ka suuremate elamurajoonide ja üldkasutatavate hoonete arendajad on inimeste tervist silmas pidades juba tähelepanelikumad.

    Mida teha, kui olemasoleva hoone puhul selgub kõrge radooninäit?

    Nüüd tekib kohe küsimus, et kui keeruline on hoone muutmine radoonikindlaks, kui mõõtmise tulemusena selgub, et kellegi kodus on piirmäärast kõrgem radoonisisaldu. „Ei ole keeruline,“ rahustab Jõgi. „Kiire lahendus on vundamendituulutus, mida saab teha lihtsalt keldrikorruse või esimese korruse põrandaaluse kaudu. Tuppa pressiv rõhuline gaas tuleb põranda alt välja suunata ehk siis ehitada sinna äratõmbetorustik. Ka keldri ventileerimisega saab asja parandada, sest radoon on õhust raskem ega tõuse ise ülemistele korrustele.”

    Radoonitõrjekeskus (Tulelaev OÜ) on radooni mõõtmise ja tõrje ekspert. Ettevõte pakub konsultatsioone nii valmivate kui ka valmisolevate hoonete radooni probleemidele. Ettevõtte mõõtmistööde spetsialistid on läbinud vastava koolituse, töödele kehtib garantii ning välja antakse riiklikult kehtestatud juhendile sobivaid aruandeid hoone radoonikindluse kohta. 2006. aastal loodud Radoonitõrjekeskuse eksperdid teevad tihedat koostööd projekteerijate, ehitajate ja arendajatega radoonikindlate hoonete rajamiseks ning TTÜ teadlaste, keskkonnaministeeriumi, keskkonnaameti ja omavalitsustega radooni ohtude vältimise ennetamiseks.

    Kohe jõustub sisekliima määrus. Oluline muutus omavalitsustele ja tööandjatele!

    Suur ja otsustav samm radooniteema teadvustamisel Eestis astuti 6. augustil 2018 keskkonnaministri määrusega, mille kohaselt peavad hiljemalt 1. juuliks 2023 37 Eesti omavalitsustes tegutsevad tööandjad mõõtma ära radoonitaseme tööruumides. Kui see on lubatust kõrgem, tuleb neil õhus olevat radoonitaset töötajate tervise huvides vähendada.

    Mis on radioaktiivne gaas radoon?

    Radoon on värvitu ja lõhnatu inertne radioaktiivne gaas, mida leidub maapinnas, aga ka näiteks ehitusmaterjalides.

    Radoon on maailmas kopsuvähki põhjustajana esikohal.

    USAs haigestub radooni põhjustatud kopsuvähki aastas 22 000 – 25 000 inimest, Eestis põhjustab radoon 100–150 kopsuvähki haigestumise juhtu aastas.

    Tegu ei ole viimase aja moenähtusega. Radoon on väga raskeid tervise probleeme tekitav gaas, millest on inimesi hakatud teavitama.

    Euroopas kehtestatud piirnormi järgi ei tohi radooni viitetase hoones ületada 300 Bq/m3. Ehitustegevus on piiratud, kui radooni sisaldus pinnases ületab 50 000 Bq/m3.

    Keskkonnaministeerium koostöös Eesti Geoloogiakeskusega on 2017. aastal avaldanud väljaande „Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas“.

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Bercman hakkab Tallinna börsilt järjekordselt raha kaasama 20% uutest aktsiatest märgib juhatus
Tallinna alternatiivbörsil noteeritud Eesti tehnoloogiaettevõtte Bercman Technologies tahab kaasata börsilt kuni 630 000 eurot.
Tallinna alternatiivbörsil noteeritud Eesti tehnoloogiaettevõtte Bercman Technologies tahab kaasata börsilt kuni 630 000 eurot.
Tõnu Mertsina: kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv vähendavad nõudlust
Kui varem oli euroala peamine mure häired tarneahelates, siis juba mõnda aega on selleks kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kui varem oli euroala peamine mure häired tarneahelates, siis juba mõnda aega on selleks kõrged energiakulud ja elukalliduse kasv, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Föderaalreservi president: majanduslanguseni tuleb käia veel märkimisväärne tee
USA Föderaalreserv ei ole veel tõstnud intressimäärasid tasemele, mis piirab majanduskasvu ja karmistamisel on veel märkimisväärne tee käia, ütles New Yorgi Föderaalreservi president John Williams.
USA Föderaalreserv ei ole veel tõstnud intressimäärasid tasemele, mis piirab majanduskasvu ja karmistamisel on veel märkimisväärne tee käia, ütles New Yorgi Föderaalreservi president John Williams.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
LinkedIni ekspert juhtidele: tehke rohkem kisa ja kära, hoiate raha kokku
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Ettevõtete juhid peaksid looma LindkedInis isikliku konto ja ehitama persoonibrändi, kuna see aitab tulevikus värbamiskulusid kokku hoida, rääkis LinkedIni ekspert Indrek Põldvee.
Hirmust tuleb rääkida, et seda mitte karta
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Varem hoiduti tuumaohust rääkimisest, et mitte külvata asjatut masendust ja paanikat. Nüüd, vastupidi, sellest justnimelt tulebki rääkida, et hoida ära asjatut masendust ja paanikat, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
USA tänavune julgeolekuabi Eestile tõusis 140,5 miljoni dollarini
Ameerika Ühendriikide Kongress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis muuhulgas näeb ette 2022. aastal Eestile suunatud julgeolekuabi suurenemist 140,5 miljoni dollarini.
Ameerika Ühendriikide Kongress võttis eelmisel nädalal vastu eelarve lisapaketi, mis muuhulgas näeb ette 2022. aastal Eestile suunatud julgeolekuabi suurenemist 140,5 miljoni dollarini.

Olulisemad lood

Lõuna-Eesti hotellifirma omanik: toetustega on mindud üle piiri
Praeguses energiakriisis kasvatab riigipoolne toetussüsteem abituid inimesi, usub Võrus Kubja hotell-loodusspaad majandav Aigar Pindmaa.
Praeguses energiakriisis kasvatab riigipoolne toetussüsteem abituid inimesi, usub Võrus Kubja hotell-loodusspaad majandav Aigar Pindmaa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.