Artikkel
  • Uus eurodirektiiv võib juba aasta pärast osad Eesti konkurentsisüüteod ära kaotada

    Ei ole välistatud, et tänu uuele direktiivile võib leida oma lõpu näiteks eelmise aasta kevadel avalikuks tulnud konkurentsikuriteo menetlemine, millega on seotud Eesti põllumajandusettevõtted, kelle käes on suur osa kogu Eesti põllumajandusmasinate turust, kirjutab advokaadibüroo Derling Primus vandeadvokaat ja partner Erki Kergandberg 11.02 Äripäeva tellijatele ilmunud Majanduskuritegude erilehes.

    Advokaadibüroo Derling Primus vandeadvokaat ja partner Erki Kergandberg.Foto: Derling Primus
    Aasta eest jõustus konkurentsiõiguse valdkonnas Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv nr 2019/1, mille eesmärk on anda liikmesriikide konkurentsiasutustele volitused, et paremini tagada konkurentsinormide täitmine ning siseturu nõuetekohane toimimine.
    Eesti peab ECN+ direktiivi üle võtma hiljemalt aasta pärast ehk veebruaris 2021.
    Peamiselt keskendub uus direktiiv kahele küsimusele: esiteks – riigisisese konkurentsiasutuse volituste ja pädevuse tugevdamisele konkurentsivastase käitumise kontrollimisel.
    Teiseks – leebusprogrammi regulatsiooni täiendus, mis puudutab rikkumisi salajastes kartellides osalemisega.
    Esimese küsimusega seoses on alust spekuleerida, kas Eestis kehtiv süüteomenetlus võimaldab üldsegi direktiiviga ette nähtud eesmärke täita, mis puudutab rikkujate tõhusat menetlemist, efektiivsete ja hoiatavate rahatrahvide määramist ning seeläbi konkurentsieeskirjade nõuete järgimise tagamist.

    Ei ole uudis, et Euroopa Komisjon on korduvalt oma analüüsides leidnud, et liikmesriikide kriminaal- ja väärteomenetlused ei võimalda kõige efektiivsemalt raskemaid konkurentsisüütegusid menetleda.

    Erki Kergandberg
    Advokaadibüroo Derling Primus vandeadvokaat ja partner
    Ei ole uudis, et Euroopa Komisjon on korduvalt oma analüüsides leidnud, et liikmesriikide kriminaal- ja väärteomenetlused ei võimalda kõige efektiivsemalt raskemaid konkurentsisüütegusid menetleda. Ilmselt see on ka põhjus, miks mitu ECN+ direktiivi sätet nõuab, et liikmesriigi konkurentsiasutustel peab olema võimalik nõuda ettevõtjatele muus kui kriminaalkohtumenetluses tõhusate, proportsionaalsete ja hoiatavate rahatrahvide määramist, kui on tahtlikult või ettevaatamatusest rikutud Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklit 101 (konkurentsi kahjustav kokkulepe, otsus ja kooskõlastatud tegevus) või artiklit 102 (turgu valitseva seisundi kuritarvitamine).
    Nii on näiteks kehtivas Eesti õiguses konkurentsi kahjustav kokkulepe, otsus ja kooskõlastatud tegevus sätestatud karistusseadustikus kuriteona (karistusseadustiku § 400) ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamine konkurentsiseaduses väärteona (konkurentsiseaduse § 735). Uue direktiivi sätteid vaadates ei ole välistatud näiteks karistusseadustikus oleva kuriteo dekriminaliseerimine (nt väärteoks muutmine) või mõlema rikkumise viimine haldusõiguse alla. Direktiivi muudatused võiksid seega soodsama karistusõiguse tagasiulatuva mõju tõttu mõjutada oluliselt Eestis pooleliolevad süüteomenetlusi seoses konkurentsi kahjustava kokkuleppe ja turgu valitseva seisundi kuritarvitamise etteheidetega. Pole välistatud, et pooleliolevad süüteomenetlused tuleb neil põhjustel lõpetada.
    Jaga lugu:
Seotud lood

Hiina aktsiad tegid tugeva tõusu keset majanduslanguse lähenemise hirmu
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Aasia aktsiad tõusid neljapäeval, mida toetasid enim Hongkongi ja Hiina aktsiad keset kasvavat optimismi seoses COVIDi-piirangute leevendamisega maailma suuruselt teises majanduses, isegi kui hirm majanduse aeglustumise ja mure Föderaalreservi intressimäärade tõusu pärast püsib.
Carri Ginter ja Aleksandr Šapovalov tegelike kasusaajate avaldamisest: seis on segane, kuid tark ei torma
Tegelike kasusaajate registrid on parandanud märkimisväärselt ärikeskkonna läbipaistvust ning need ei kao, kuid pärast Euroopa Kohtu otsust oleme sattunud õiguslikult halli alasse, kirjutavad Tartu ülikooli Euroopa õiguse kaasprofessor, vandeadvokaat Carri Ginter ja jurist Aleksandr Šapovalov advokaadibüroost Sorainen.
Tegelike kasusaajate registrid on parandanud märkimisväärselt ärikeskkonna läbipaistvust ning need ei kao, kuid pärast Euroopa Kohtu otsust oleme sattunud õiguslikult halli alasse, kirjutavad Tartu ülikooli Euroopa õiguse kaasprofessor, vandeadvokaat Carri Ginter ja jurist Aleksandr Šapovalov advokaadibüroost Sorainen.
Minu kaks aastat iduinvestorina: suurem osa rahast on läinud
Ma olen nüüdseks olnud kaks aastat ingelinvestor! Hip-hip-hurraa! Sellega on hea aeg vaadata, kuidas läheb mu iduinvesteeringutel, millega olen seni kaotanud kaks kolmandikku oma sissepandud rahast.
Ma olen nüüdseks olnud kaks aastat ingelinvestor! Hip-hip-hurraa! Sellega on hea aeg vaadata, kuidas läheb mu iduinvesteeringutel, millega olen seni kaotanud kaks kolmandikku oma sissepandud rahast.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Valitsus eraldas toimetulekuks lisaraha
Valitsus otsustas täna, et eraldab omavalitsustele täiendavalt toetusfondist 4 miljonit eurot toimetulekutoetuse ja rahvastikutoimingute järsult suurenenud kulude katmiseks.
Valitsus otsustas täna, et eraldab omavalitsustele täiendavalt toetusfondist 4 miljonit eurot toimetulekutoetuse ja rahvastikutoimingute järsult suurenenud kulude katmiseks.

Olulisemad lood

Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.