- OMX Baltic−0,44%301,07
- OMX Riga−0,61%881,51
- OMX Tallinn−0,18%2 063,36
- OMX Vilnius0,18%1 194,64
- S&P 5000,29%5 999,91
- DOW 300,28%42 334,8
- Nasdaq 0,4%19 599,9
- FTSE 1000,11%8 843,47
- Nikkei 2250,9%38 885,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,38
- OMX Baltic−0,44%301,07
- OMX Riga−0,61%881,51
- OMX Tallinn−0,18%2 063,36
- OMX Vilnius0,18%1 194,64
- S&P 5000,29%5 999,91
- DOW 300,28%42 334,8
- Nasdaq 0,4%19 599,9
- FTSE 1000,11%8 843,47
- Nikkei 2250,9%38 885,15
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,87
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%90,38
- ST
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Advokaatide soovitused käitumiseks, kui saate kahtlustuse majandusalases süüteos
Riigiasutusel võib olla korraga mitmeid ülesandeid, sh tuleb tegeleda nii riikliku järelevalvemenetlusega kui ka süütegude ehk väär- ja kuritegude menetlemisega, kirjutavad advokaadibüroo Derling Primus vandeadvokaat Margo Lemetti ja advokaat Tanel Kask 11.02 Äripäeva tellijatele ilmunud Majanduskuritegude erilehes.
Kui ühel hommikul potsatab teie ettevõtte postkasti kiri, milles keskkonnainspektsioon nõuab metsa müügiga seotud lepinguid, või seisab kontori ukse taga trobikond konkurentsiameti ametnikku, tekib ettevõtjal tahes-tahtmata küsimus, millise eesmärgiga riigiametnikud tema ettevõttes tegutsevad.
Riiklik järelevalve tähendab korrakaitseorganite (näiteks maksu- ja tolliamet, konkurentsiamet, keskkonnainspektsioon) poolt läbi viidavat tegevust eesmärgiga ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Selle raames tegutseb riigiasutus mingi info ajendil, mida tuleb kontrollida, aga mis pole ehk veel süüteomenetluse alustamise aluseks.
Nende kahe menetluste eristamine on oluline, sest sellest sõltub ametniku volituste maht ning isiku õiguste ja kohustuste maht. Konkreetse menetluse tuvastamine on vajalik selleks, et olla teadlik, kas avaliku võimu organi tegevus on õiguspärane, ning vajadusel kasutada sobivaid õiguskaitsevahendeid, näiteks esitada kaebus.
Järelevalve- ja süüteomenetluse läbiviimisel kehtivad erinevad põhimõtted ja kasutatavatel meetmetel on erinev sisu ning erinev on menetlustoimingute vaidlustamise kord. Keerulised olukorrad tekivad siis, kui menetlused toimuvad paralleelselt või kui järelevalvemenetlus kasvab üle süüteomenetluseks, sest siis muutuvad ka isiku õigused ja kohustused.
Riiklikus järelevalvemenetluses kehtib reeglina kaasaaitamiskohustus – näiteks dokumendid tuleb sunniraha ähvardusel välja anda.
Kriminaalmenetluses võib isik olla passiivsem, kaasaaitamiskohustust pole, ka ütlusi ei pea kahtlustatav andma.
Kuigi riigiasutus võib samal ajal tegeleda nii järelevalve- kui ka süüteomenetlusega, siis nende menetluste kasutamine peab olema aus ja läbipaistev. Järelevalvemenetlust ei tohi läbi viia selleks, et – isegi tulevikus tekkida võiva – süüteomenetluse jaoks lihtsamalt tõendeid koguda.
Kuidas eristada riiklikku järelevalvet süüteomenetlusest?
Menetlev ametnik peab reeglina isikule teada andma, millise menetlusega ja menetlustoiminguga on tegemist. Reeglina vormistatakse ka sellekohane dokument, millega on isikul võimalik tutvuda.
Süüteomenetlus
* Repressiivne ehk survestav menetlus, eesmärk on koguda tõendusteavet sanktsiooni kohaldamiseks ja karistada.
* Kehtib reeglina kohustuslikkuse põhimõte (pole ruumi n-ö paindlikkusele).
* Selliste märksõnade kõlades, nagu läbiotsimine, ütluste andmine, prokuratuur, menetlusalune isik, kahtlustatav, karistus, on ilmselt tegemist süüteomenetlusega.
Riikliku järelevalve menetlus
* Eesmärk on preventiivne, ennetada ohtu, selgitada see välja ning tõrjuda korrarikkumine.
* Kehtivad otstarbekuse ja kaalutluse põhimõtted.
* Selliste märksõnade kõlades, nagu õigus nõuda teavet, korrakaitseorgan, ettekirjutus, korraldus, sunniraha, on ilmselt tegemist järelevalvemenetlusega.
Enimloetud
1
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
2
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Podcastid
Intervjuu maailmakuulsa infosõja asjatundjaga
Jaanus Mody: “Sisuliselt väljapressimine.”
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele