Sinu ettevõte on osa Eesti majandusajaloost

Artikkel

Balbiino loob trende ning hoiab traditsioone

Ettevõtlik Eesti 100

Vana Jänes oli tõeline eesti self-made man

- Erilehed
- 20. veebruar 2018 kell 5:51
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Sinu ettevõte on osa Eesti majandusajaloost
Rahvusarhiiv teeb koostööd Eesti Energiaga, et säilitada dokumente põlevkivi kaevandamise ja töötlemise ajaloost. Fotol on kaevurid Riigi Põlevkivitööstuses (1922–1936). Foto: Rahvusarhiiv
Rahvusarhiiv ootab praegu oma kogudesse eriti 1990. aastate majanduslugu kajastavaid dokumente, mida erinevalt näiteks nõukogude aegsetest napib.
Murranguperioodil asutatud ettevõtete dokumendid võivad anda hindamatu pildi üleminekuajal toimunud ühiskondlikest muudatustest ja majandusolude kujunemisest.
Rahvusarhiivi kogudes on esindatud ka sellised ettevõtted, mille ajalugu ulatub lausa 17. sajandisse. Varaseim periood meie kogudes hõlmabki soliidselt vanade äride arhiive kuni Teise maailmasõjani.
Sealt võime leida näiteks Tallinna ekspeditsioonifirma Thomas Clayhills & Son (1611–1941). Ettevõte asutati Tallinna kaupmehe von Drentelni poolt ning läks pärimise teel perekond Clayhillide kätte. Firma nimi jäi küll sellest perioodist kestma, kuid tuntumaks omanikuks oli hilisemal ajal hoopis Olevimäel resideerunud perekond Soucanton (Suka-Antoni maja). Kaubamajale kuulusid 19. sajandil AS Tsemenditehas Port-Kunda, Port-Kunda sadam, Ubja põlevkivikaevandus, tapeedivabrik Tallinnas ning mitmed mäetööstusettevõtete osalused Venemaal, kui nimetada väheseid. Perekond osales ka Kärdla kalevivabriku rajamisel ning Rakvere-Kunda ja Tallinna-Peterburi raudtee ehitamisel. Ettevõttel olid kaubalaod enamikes Euroopa sadamalinnades.
Arhiivihoidlates on muu hulgas kaubamaja Hans Diedrich Schmidt Pärnus (1730–1937) ja kaubamaja J. Puhk ja Pojad (1914–1940), aga ka panku – AS Tartu Pank (1868–1941) ja AS G. Scheel & Co (1880–1941), ja tehaseid – AS Rotermanni Tehased (1881–1945), mehaanilise puutööstuse aktsiaselts A. M. Luther (1815–1946) ja Viljandi Tuletikuvabrik (1893–1944), ning ettevõtteid ühendavaid organisatsioone nagu Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (1925–1940), mis ühendas kõiki tööstuse, kaubanduse, panganduse, kindlustuse ja laevanduse alal tegutsevaid ettevõtteid ja organisatsioone.
Nõukogude okupatsiooni aegsete ettevõtete arhiividega on Eesti maailma mõistes üsna unikaalses seisus. Kuna eraettevõtluse asemel tegeles majanduseluga riik, on Rahvusarhiivi jõudnud peaaegu täielik nõukogude-aegne kirjalik pärand tööstuse, energeetika, põllu- ja metsamajanduse, ehituse, transpordi, panganduse, kaubanduse ja teeninduse kohta. Seal kõrval suurepäraselt säilinud ka nõukogudeaegne ametiühingukultuur. Läänemaailmas on ettevõtluse ajalugu alates Teisest maailmasõjast säilinud tunduvalt kehvemini või siis ei ole see ligipääsetav ega kasutatav.
Rahvusarhiivi kogudes on ka selliste ettevõtete arhiive, mis erinevates omandivormides on tegutsenud juba sajandi või kauemgi. Teiste hulgas näiteks ajalehe Postimees toimetus (1917–1991), BLRT Grupp (Vene-Balti Laevaehituse Tehas 1912–1974), If P&C Insurance AS (1867–1996), Tallinna Sadam (1886–1996) ja Eesti Raudtee (1921–1997).
Rahvusarhiivis on dokumentidega esindatud kümned omaaegsed nimekad ettevõtted. Pildil tuletikuvabrik Phönixi kaubamärgi kasutamise õiguse tunnistus.Foto: Rahvusarhiiv
Infot napib üheksakümnendatest
Eesti majandusloo säilimise probleem algab meie jaoks 1990. aastatest ja napilt enne seda. Kuna erasektor ei ole kohustatud hoidma oma põhitegevuse dokumente ega neid Rahvusarhiivi üle andma, on meile jõudnud eelkõige üksikute riigiettevõtete dokumendid kuni 1990. aastate keskpaigani. Samas võivad murranguperioodil asutatud ettevõtete säilinud dokumendid anda hindamatu pildi üleminekuajal toimunud ühiskondlikest muudatustest ja uute majandusolude kujunemisest pärast iseseisvuse taastamist.
Avaliku sektori kaudu on meile jõudnud ja jõudmas mitmeid 1990. aastate majanduselu kirjeldavaid arhiive. Tähtsamatena võib siinkohal nimetada Eesti Erastamisagentuuri ja Hüvitusfondi, rääkimata valitsusasutustest. Ka erasektorist on Rahvusarhiiv kogunud mitmeid tegevuse lõpetanud organisatsioonide ja ettevõtete dokumente – sh näiteks Eesti Kultuurifond, Eesti Noorsoofond, Lääne-Eesti Pank. Paraku on enamik neist arhiividest lünklikud ning nende saabumine Rahvusarhiivi pigem juhuslik.
Eesti taasiseseisvumise-aegset majanduselu kirjeldava teabe loetelus ei saa mööda minna isikuarhiividest. Rahvusarhiivil on au säilitada näiteks majandusteadlase ja Eesti Panga presidendi Rein Otsasoni isikuarhiivi, mis sisaldab nii pikemate teadustööde kui artiklite käsikirju kui kirjutisi majanduseksperimentidest ja rahareformist. 1990. aastate sotsiaalseid ja majanduslikke olusid kajastavaid uuringuid ning sellele eelnevaid olusid kirjeldavaid dokumente leiab majandusteadlase Juhan Sillaste isikuarhiivist. Erialast tegevust kajastavad dokumendid on meile üle andnud ka majandusteadlane ja aastani 1994 Balti Koostöö Nõukogu Komisjoni Eesti esindajana tegutsenud Arvo Ukleika. Vähesel määral on meile jõudnud ettevõtlusega seotud dokumente Rootsis sündinud ja kasvanud ajakirjaniku ja ettevõtja Andres Küngi isikuarhiiviga.
Eelmisel aastal valmis Tartusse uus peahoone Noora, millega tõusis oluliselt uute dokumentide vastuvõtuvõimekus. Arhiivi kogudes on praegu üle 9,2 miljonit arhivaali.Foto: Jarmo Nagel
Koostöö Eesti Energiaga
Hea näide pikaajalisest ja tulemusrikkast koostööst on Rahvusarhiivil ühe riigi suurema tööandja Eesti Energia ASiga. Praegu on käimas kontserni kuuluva põlevkiviettevõtte Enefit Kaevandused AS eelkäijate ja kõikide alates 1945. aastast Eestis tegutsenud kaevanduste dokumentide vastuvõtmine.
Enefiti puhul on meil juba eelkäijana ees ootamas nõukogudeaegne “Eesti Põlevkivi”. Lisanduv arhiiv annab meile tervikliku dokumentide kogumi põlevkivi kaevandamise ja töötlemise ajaloost Eestis. Põlevkivitööstus on andnud Ida-Virumaale alates Teisest maailmasõjast erilise sotsiaalse ja majandusliku staatuse, mõjutades nõukogude perioodil piirkonda erinevate privileegidega ning kaotades drastiliselt heaolus peale riikliku iseseisvuse taastamist. Rahvusarhiivis on põlevkivi kaevandamise kohta säilinud võrdlemisi korralikult teavet ka ilmasõdade vahelisest ajast, mil rahvusliku rikkuse majandamine juba hoogsalt käis.
Meie ühiskonna arengu kirjeldamiseks on oluline saada ülevaade erinevatest protsessidest erinevate vaatenurkade alt. Ettevõtluses sündinud dokumendid rikastavad tulevikus vaadet riigi poolt algatatud protsessidele ning jätavad võimaluse dialoogiks – seda küll ajaloolises ja ajaloolase perspektiivis. Just sõnaõigus tulevikus on see, mida Rahvusarhiiv saab pakkuda (kauba)märgi ja nime alatise säilimise kõrval.
Birgit Veiler, Gristel Ramler,Koit Saarevet, Liisi TaimreRahvusarhiiv
--------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------------
Arhiiv võtab vastu digidokumente
Rahvusarhiiv kogub ja säilitab ka digitaalselt sündinud dokumente ning nõustab oma kogemuse põhjal ettevõtjaid.
Tänapäeval on oluline teave üha rohkem kas loodud või saadud digitaalselt. Teavet Eesti ajaloo, riikluse ja ühiskondlike olude kohta ei ole võimalik tulevastele põlvedele edasi anda eirates digitaalse info olemasolu. Seega on üks meie tähtsamaid ülesandeid olnud digitaalarhiivi väljaarendamine ja töölerakendamine teabe pikaajalise, aastakümneid ja -sadu vältava autentse säilitamise tarvis. Rahvusarhiiv on oluliseks eesmärgiks seadnud ka digitaalarhiivi loomise ja haldamise käigus saadud kogemuste baasil nõustamise pakkumise digitaalarhiivinduse alal.
Paberivaba kontor paistab küll odav ja muretu, kuid digitaalse teabe haldamine võib osutuda keerulisemaks, riskantsemaks ja kallimaks kui sajandeid praktiseeritud paberdokumentide hoidmine. Samas on turul mitmeid teenusepakkujaid, kes aitavad oma tarkvaraliste lahendustega digitaalsete dokumentide haldamise lihtsamaks ja ülevaatlikumaks muuta. Failide säilimise teeb keeruliseks eelkõige kiiresti aeguv riist- ja tarkvara, firmapärased vormingud, andmekandjate lühike eluiga ning kallis ja pidevalt muutuv tehnoloogia.
Digitaalse teabe pikaajalisel säilitamisel kasutab Rahvusarhiiv migreerimisstrateegiat. See tähendab, et dokumente hoitakse alati kujul, mis on lihtsalt kasutatavad hetkel laialt levinud riist- ja tarkvara abil. Läbi erinevate failivormingute analüüsimise on koostatud nn arhiivivormingute loetelu, mis sisaldab pikaajalise säilitamise mõttes enim soovitatavaid failivorminguid. Oluline osa on ka digitaalse teabe kirjeldamisel (metaandmetel). Kõik Rahvusarhiivis säilitatavad digitaalsed dokumendid on põhjalikult kirjeldatud nii, et oleks võimalik nende lihtne leidmine, haldamine kui ka kasutamine.
Vähelevinud andmekandjad on Rahvusarhiivi digitaalarhiivi töötajate hobi. Kui teie käes on selliseid andmekandjaid, mille töökorras lugejat teil enam ei ole, kuid millelt soovite andmeid kätte saada, soovitame pöörduda meie tarkvaraarenduse valdkonna juhi Tarvo Kärbergi poole ([email protected]).
Iga uus ja innovatiivne andmekandja, tehnoloogia ja infosüsteem on juba mõne aasta pärast iganenud. Digitaalarhiivinduse eesmärk on teabe leitavus ja kasutatavus aastakümnete vältel.Foto: Rahvusarhiiv
SAMM-SAMMULT
Digitaalse info säilitamine ettevõttes
Koostage ettevõttes tekkivale infole süsteem/skeem, pannes kirja protsessid (nt tootmine, müük, raamatupidamine jne) ning iga protsessi alla erineva info liigid ehk sarjad.
Seadke sisse failihalduse keskkond (võrguketas ettevõtte serveris, Dropboxi tüüpi pilveteenus vmt), looge sinna skeemile vastav kataloogistruktuur ja määrake vajadusel töötajate juurdepääsuõigused.
Looge register, kuhu vastavalt skeemile registreeritakse kõik loodavad või väljast saabuvad olulised dokumendid. Kasutada võib spetsiaaltarkvara (Elektrooniline Dokumendihalduse Süsteem – EDHS) või tavalist tabelarvutust (Excel, Google Sheets vmt).
Failinimedeks pange andmed, mille järgi hiljem infot leida tahate (nt arvete puhul tehingupartneri nimi, arve number ja kuupäev).
Faili lõplik versioon salvestage alati PDF/A vmt arhiivivormingus. Sama ka digiallkirjastamisel: esmalt salvestage dokument PDFiks ja siis allkirjastage PDF.
Seadke sisse igapäevane back-up ja kontrollige seda regulaarselt.
Lisaks back-up`ile looge arhiiv – eraldiseisev failihoidla, kuhu iga aasta alguses lisate eelmise aasta failid ja neid hõlmava osa registrist. Arhiivimaterjalist tehke mitu eksemplari, mis on geograafiliselt lahutatud ja millest vähemalt üks on offline (nt üks ettevõtte serveris, teine avalikus pilveteenuses ja kolmas välisel kõvakettal).
1942. aastast pärit plakat. Rahvusarhiivist saab tellida ärikingituseks või koduseinale meie kogudes olevate fotode, plakatite, maakaartide jms reproduktsioone. Foto ettevõtte või tööstusharu ajaloost võib olla nii soliidne kui ka humoorikas kink kolleegile või koostööpartnerile.Foto: Rahvusarhiiv
Valiku fotodest leiab www.ra.ee/digikoopiad, soovi korral leiame just teile sobiva materjali.
MIS ON MIS?
RahvusarhiivRahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus üksustega Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Valgas. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele. Rahvusarhiiv lähtub sellest, et meie kogud peavad peegeldama kogu Eesti ühiskonda, seda aga on võimalik saavutada ainult koostöös erasektoriga. Vastasel korral jääb teadmine meie tänase ühiskonna toimimisest lünklikuks ja ühekülgseks.
Avalikke dokumente kogudes kindlustab arhiiv aga ühtlasi kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse.Rahvusarhiivi kogudes on üle 9,2 miljonit arhivaali, neist vanim aastast 1240. Lisaks tavamõistes arhivaalidele on meil ka 9,5 miljonit meetrit filmijäädvustusi ning enam kui pool miljonit fotot, vanimad 19. sajandist.
Eelmisel aastal valmis Tartusse kauaoodatud uus peahoone Noora, millega tõusis oluliselt uute dokumentide vastuvõtuvõimekus. 2017. aastal lisandus Rahvusarhiivi 134 493 toimikut. Silmapaistev oli Kaitseressursside Ametilt sõjakomissariaatide arhiivi kuuluvate 20. sajandi reservväelaste arvestuskaartide ja tähestikraamatutega koos vastu võetud digitaalne otsivahend failidega mahus 26 terabaiti.
Seoses haldusreformi läbiviimise ja maavalitsuste tegevuse lõpetamisega alustati nõustamist nii kohalike omavalitsuste kui ka maavalitsuste arhiivide üleandmise ettevalmistamiseks.
Liitu Rahvusarhiivi infokirjaga ettevõteteleRahvusarhiiv hakkab alates 2018. aastast välja andma infokirja, mille eesmärk on kasuliku, praktilise ja ajakohase info jagamine arhiivide säilitamise kohta. Kajastatud saavad asjassepuutuvad muudatused seadustes, Rahvusarhiivi juhised, praktilised nõuanded levinumates küsimustes, kogumisprojektid, teenused, üritused ja edulood. Infokiri ilmub maksimaalselt kord kvartalis.Liitu infokirjaga projekti kodulehel www.ra.ee/ev100.
Artiklid