Artikkel
Erakapitali kardetakse, sest see nõuab tulemusi
Isemajandav Eesti 2.0
Esimesed õppetunnid eraettevõtluseks
  • Kuula

    Et 90ndate taasiseseisva majanduse esimesed sammud ei läheks kaduma

    Mart Laari esimese valitsuse majandusminister Toomas Sildmäe (keskel) pidulikul lindilõikamisel 90ndatel. Foto: Rahvusarhiiv

    Rahvusarhiiv ootab praegu oma kogudesse eriti 1990. aastate majanduslugu kajastavaid dokumente, mida erinevalt näiteks nõukogude aegsetest napib. Eesti majandusloo säilimise probleem algab meie jaoks 1990ndatest ja napilt enne seda.

    Kuna erasektor ei ole kohustatud hoidma oma põhitegevuse dokumente ega neid Rahvusarhiivi üle andma, on meile jõudnud eelkõige üksikute riigiettevõtete dokumendid kuni 1990. aastate keskpaigani. Samas võivad murranguperioodil asutatud ettevõtete säilinud dokumendid anda hindamatu pildi üleminekuajal toimunud ühiskondlikest muudatustest ja uute majandusolude kujunemisest pärast iseseisvuse taastamist.
    Avaliku sektori kaudu on Rahvusarhiivi jõudnud ja jõudmas mitmeid 1990ndate majanduselu kirjeldavaid arhiive, nt Eesti Erastamisagentuuri ja Hüvitusfondi omad. Ka erasektorist on Rahvusarhiiv kogunud mitmeid tegevuse lõpetanud organisatsioonide ja ettevõtete dokumente, sh Eesti Kultuurifond, Eesti Noorsoofond, Lääne-Eesti Pank. Paraku on enamik neist arhiividest lünklikud ning nende saabumine Rahvusarhiivi pigem juhuslik.
    Taasiseseisvumise-aegset majanduselu kirjeldava teabe loetelus ei saa mööda minna isikuarhiividest. Rahvusarhiivil on au säilitada näiteks majandusteadlase ja Eesti Panga presidendi Rein Otsasoni isikuarhiivi, mis sisaldab ka kirjutisi majanduseksperimentidest ja rahareformist.

    Rahvusarhiivis üle 9 miljoni arhivaali

    Rahvusarhiiv on Eesti arhiivinduse keskus üksustega Tallinnas, Tartus, Rakveres ja Valgas. Rahvusarhiivi põhiülesanne on tagada ühiskonna kirjaliku mälu säilimine ja kasutatavus tänastele ja tulevastele põlvkondadele.
    Rahvusarhiiv lähtub sellest, et meie kogud peavad peegeldama kogu Eesti ühiskonda, seda aga on võimalik saavutada ainult koostöös erasektoriga. Vastasel korral jääb teadmine meie tänase ühiskonna toimimisest lünklikuks ja ühekülgseks.
    Avalikke dokumente kogudes kindlustab arhiiv aga ühtlasi kodanike põhiõiguste ja -kohustuste kaitse ning demokraatliku riigi läbipaistvuse.
    Rahvusarhiivi kogudes on üle 9,2 miljonit arhivaali, neist vanim aastast 1240. Lisaks tavamõistes arhivaalidele on meil ka 9,5 miljonit meetrit filmijäädvustusi ning enam kui pool miljonit fotot, vanimad 19. sajandist.
    Uus peahoone Noora meelitab avarate võimaluste ja hoiutingimustega
    2017. aastal valmis Tartusse kauaoodatud uus peahoone Noora, millega tõusis oluliselt uute dokumentide vastuvõtuvõimekus. 2018. aastal lisandus Rahvusarhiivi hoidlatesse 130 726 säilikut. Digitaalselt sündinud audiovisuaalset materjali võeti vastu üle 28 terabaidi.
    Seoses haldusreformi läbiviimise ja maavalitsuste tegevuse lõpetamisega alustati nõustamist nii kohalike omavalitsuste kui ka maavalitsuste arhiivide üleandmise ettevalmistamiseks.
    Allikas: Rahvusarhiiv

    Digitaalse info säilitamine ettevõttes samm-sammult

    1. Pange kirja ettevõtte protsessid. Koostage ettevõttes tekkivale infole süsteem/skeem, pannes kirja protsessid (nt tootmine, müük, raamatupidamine) ning iga protsessi alla erineva info liigid ehk sarjad.

    2. Seadke sisse failihalduse keskkond (võrguketas ettevõtte serveris, Dropboxi tüüpi pilveteenus vmt), looge sinna skeemile vastav kataloogistruktuur ja määrake vajadusel töötajate juurdepääsuõigused.

    3. Looge register, kuhu vastavalt skeemile registreeritakse kõik loodavad või väljast saabuvad olulised dokumendid. Kasutada võib spetsiaaltarkvara (Elektrooniline Dokumendihalduse Süsteem – EDHS) või tavalist tabelarvutust (Excel, Google Sheets vmt).

    4. Nimetage failid arusaadavalt. Failinimedeks pange andmed, mille järgi hiljem infot leida tahate, nt arvete puhul tehingupartneri nimi, arve number ja kuupäev.

    5. Kasutage arhiivivormingut. Faili lõplik versioon salvestage alati PDF/A vmt arhiivivormingus. Sama ka digiallkirjastamisel: esmalt salvestage dokument PDFiks ja siis allkirjastage PDF.

    6. Looge varukoopiaid. Seadke sisse igapäevane back-up ja kontrollige seda regulaarselt.

    7. Hoidke faile mitmes erinevas kohas. Lisaks back-up’ile looge arhiiv ehk eraldiseisev failihoidla, kuhu iga aasta alguses lisate eelmise aasta failid ja neid hõlmava osa registrist. Arhiivimaterjalist tehke mitu eksemplari, mis on geograafiliselt lahutatud ja millest vähemalt üks on offline (nt üks ettevõtte serveris, teine avalikus pilveteenuses ja kolmas välisel kõvakettal).

    Miks on ettevõttele vaja arhiivi?

    Kokkuhoid. Rahaline, ajaline ja ruumiline kokkuhoid kaalub üles dokumentide korrastamise ja hoidmise kulu (info kiire leidmine, õigeaegne hävitamine).
    Seadus kohustab. Teatud dokumentide, nt raamatupidamise ja personalidokumentide, säilimine tuleb tagada vastavalt seadusele.
    Abiks otsustamisel. Võimaldab mineviku analüüsimist äriotsuste tegemisel tulevikus (ettevõtte mälu).
    Annab ideid. Arhiiv annab ideid tootearendusse.
    Aitab luua identiteeti. Paljudele ettevõtetele ja töötajatele on ettevõtte identiteet oluline. See mängib väga olulist rolli ka tarbijate/klientide valikutes ja seega turunduses ning uute töötajate värbamisel. Korras arhiiv tõhustab ettevõtte intellektuaalse omandi, kaubamärkide, lepingute ja ärisaladuse kaitset. Kui te ise ei räägi oma lugu, teeb seda keegi teine! Kasuta vajadusel koostööpartnerit, kes korrastab ja säilitab olulisi, kuid igapäevaselt mittevajalikke dokumente.
    Erileht valmis koostöös Rahviusarhiiviga.
  • Artiklid
Riisalo: tööturutoetuste muutmise plaan valmib suveks
USA töötushüvitiste taotlused püsivad endiselt madalal tasemel
Tallink seljatas kriisi – spekuleerida või oodata dividendi?
Raadiosaated
Eestis valitakse aasta sportautot, rivis ka Ferrari
Aasta autot on Eestis valitud juba üle 20 aasta. Nüüd on asjad jõudnud nõnda kaugele, et siinmail selgitatakse välja ka parim sportauto ning seda mitte üksnes paberi peal – kaks nädalat tagasi toimus finalistide proovisõidupäev.
Aasta autot on Eestis valitud juba üle 20 aasta. Nüüd on asjad jõudnud nõnda kaugele, et siinmail selgitatakse välja ka parim sportauto ning seda mitte üksnes paberi peal – kaks nädalat tagasi toimus finalistide proovisõidupäev.
Kõik raadiosaated
Arvamus
Joel Volkov: aitaks ettevõtjate kollektiivne streik
Ettevõtjad ei pea kandma poliitikute rumalatest otsustest tingitud kahjukoormaid. Piisaks sellest, kui kõik suuremad tööandjad otsustaksid kolmeks päevaks oma ärid sulgeda ning mitte ühtegi toodet või teenust väljastada, kirjutab Tanki loovjuht Joel Volkov vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Ettevõtjad ei pea kandma poliitikute rumalatest otsustest tingitud kahjukoormaid. Piisaks sellest, kui kõik suuremad tööandjad otsustaksid kolmeks päevaks oma ärid sulgeda ning mitte ühtegi toodet või teenust väljastada, kirjutab Tanki loovjuht Joel Volkov vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kõik arvamuslood
Inflatsioon
Taavi Tamkivi: meil pole ruumi poolikuteks lahendusteks Kuidas panna Eesti majanduse taas kasvama?
Peame Eesti majanduskasvu taastamiseks olema proaktiivsed ja visionäärid ning investeerima innovatsiooni, kirjutab iduettevõtja Taavi Tamkivi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Peame Eesti majanduskasvu taastamiseks olema proaktiivsed ja visionäärid ning investeerima innovatsiooni, kirjutab iduettevõtja Taavi Tamkivi vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kõik inflatsiooni artiklid
Vastutustundlik ettevõtlus
Kõik kategooria artiklid
Investor
USA aktsiad tõusid, nafta võttis hingetõmbeaega
Neljapäeval USA aktsiaturg tõusis, püüdes taastada mõningaid eelmise nädala jooksul Föderaalreservi pikemaajalise intressimäärade tõstmise tõttu tekkinud kaotusi.
Neljapäeval USA aktsiaturg tõusis, püüdes taastada mõningaid eelmise nädala jooksul Föderaalreservi pikemaajalise intressimäärade tõstmise tõttu tekkinud kaotusi.
Kõik investeerimisteemad
Reaalajas börsiinfo
  • HETKEL EETRIS:
Kuula otse
Väikeettevõtlus
Palusalu aiad: kuidas väiksema ajakuluga saada parem aed?
Viieaastane Palusalu Aiad OÜ on pereettevõtte, kus oma kogemusi rakendavad pereema, kes on olnud Räpina Aianduskooli õpetaja, ja tema lapsed. Ettevõtte omanik Maria Palusalu tõdeb, et elus tuleb tegeleda sellega, mida oskad ja mille peale silmad säravad.
Viieaastane Palusalu Aiad OÜ on pereettevõtte, kus oma kogemusi rakendavad pereema, kes on olnud Räpina Aianduskooli õpetaja, ja tema lapsed. Ettevõtte omanik Maria Palusalu tõdeb, et elus tuleb tegeleda sellega, mida oskad ja mille peale silmad säravad.
KÕIK VÄIKEETTEVÕTLUSE ARTIKLID
Juhtimine
Merko juht ladus oma vundamendi raamatutega: see oli vapustav kogemus "Juhi juttude" värske saade
Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink oli 1990. aastatel koos Peep Vainuga kaks esimest eestlast, kes Ameerikas raamatuid müümas käisid. Sellest sai tema elu muutev kogemus, mis pani vundamendi järgnevatele valikutele.
Merko Ehituse juhatuse esimees Andres Trink oli 1990. aastatel koos Peep Vainuga kaks esimest eestlast, kes Ameerikas raamatuid müümas käisid. Sellest sai tema elu muutev kogemus, mis pani vundamendi järgnevatele valikutele.
Kõik juhtimise artiklid
Rohepööre
Ettevõtted võiks rohepesust üht-teist juba teada – vähemalt enne, kui midagi väidavad
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
2021. aastal tegid peaaegu pooled ELis auditeeritud ettevõtted oma kommunikatsioonis mingil määral rohepesu, peamiselt oma keskkonnahoidlikkust ülehinnates või -mõjusid alahinnates. Kuidas rohepesu ära tunda, vältida ja ise valeväidetest hoiduda, on küsimus.
Kõik Rohepöörde artiklid
Autod
Eestis valitakse aasta sportautot, rivis ka Ferrari
Aasta autot on Eestis valitud juba üle 20 aasta. Nüüd on asjad jõudnud nõnda kaugele, et siinmail selgitatakse välja ka parim sportauto ning seda mitte üksnes paberi peal – kaks nädalat tagasi toimus finalistide proovisõidupäev.
Aasta autot on Eestis valitud juba üle 20 aasta. Nüüd on asjad jõudnud nõnda kaugele, et siinmail selgitatakse välja ka parim sportauto ning seda mitte üksnes paberi peal – kaks nädalat tagasi toimus finalistide proovisõidupäev.
KÕIK AUTOTEEMAD
Suur lugu
Endised kurjategijad, tankistid, illegaalsed immigrandid ja kroonilised võlglased ehk Tallinna ehituse varjukülg
Kinnisvaraturg istub põhjas: järgmisel suvel enam sama hinnaga osta ei saa Parkimiskoht ja panipaik topitakse vägisi tasuta kaasa
Katri Raiki umbusaldati ja tagandati Narva linnapea ametist. Milline on otsuse mõju?
Kõik suured lood
Sisuturundus
Sisuturundus
Kõik artiklid
Palusalu aiad: kuidas väiksema ajakuluga saada parem aed?
Viieaastane Palusalu Aiad OÜ on pereettevõtte, kus oma kogemusi rakendavad pereema, kes on olnud Räpina Aianduskooli õpetaja, ja tema lapsed. Ettevõtte omanik Maria Palusalu tõdeb, et elus tuleb tegeleda sellega, mida oskad ja mille peale silmad säravad.
Viieaastane Palusalu Aiad OÜ on pereettevõtte, kus oma kogemusi rakendavad pereema, kes on olnud Räpina Aianduskooli õpetaja, ja tema lapsed. Ettevõtte omanik Maria Palusalu tõdeb, et elus tuleb tegeleda sellega, mida oskad ja mille peale silmad säravad.
Kõik Äripäeva artiklid
IIZI Kindlustusmaakler AS – professionaalne kindlustuspartner
Kõik kategooria artiklid
Sisustaja
Kõik kategooria artiklid
Üritused
Üritused
Koolitused
Koolitused
Kõik artiklid
Kõik Äripäeva artiklid
Raadiosaated
Uus patsiendikindlustuse seadus: inimelu on väärt vaid 30 000 eurot?!
Uues „Teabevara tunnis“ võtame luubi alla järgmisel aastal jõustuva tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse ehk lühidalt patsiendikindlustuse.
Uues „Teabevara tunnis“ võtame luubi alla järgmisel aastal jõustuva tervishoiuteenuse osutaja kohustusliku vastutuskindlustuse seaduse ehk lühidalt patsiendikindlustuse.
Kõik raadiosaated
Sisuturundus
Sisuturundus
Küberturvalisus
Kõik kategooria artiklid
Äripäeva TOPid
Kõik TOPid
Kõik artiklid
Kes süöb, sie jaksab. Toidumess 2023
Tallinna Toidumess toimub sel korral Unibet Arena spordihallis, et kolmekümnendat korda tuua kokku Eesti toiduvaldkonna tegijad.
Tallinna Toidumess toimub sel korral Unibet Arena spordihallis, et kolmekümnendat korda tuua kokku Eesti toiduvaldkonna tegijad.
Kõik Äripäeva artiklid

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.