Heidi Vihma • 19 oktoober 2019
Erilehed
Ainult tellijale

Restoranitest: pitsa ja pasta Ülemiste Citys

Itaaliat armastatakse. Asugu ta kas või Ülemiste Citys, ikka leitakse üles. Pitsa-pastakoht Pomo on lõuna ajal rahvast tungil täis. Õhtusöögiks aga ei tasu sinna minna või kui, siis ainult varajasele – kell seitse, kui Ülemiste Citys elu välja sureb, pannakse see kinni.

Lihtne Itaalia toit on Pomos saanud igas mõttes üle võlli dekoratsioonid.  Foto: Raul Mee

Kui just ise Ülemiste Citys ei tööta, on sealse restoranieluga raske kursis olla. Ometi on City kodulehelt leitud info muljet avaldav: kümme toidukohta, sealhulgas seitse rahvuskööki, kelle toita on iga tööpäev 10 448 näljast kõhtu. Gurmaanid teavad kindlasti restorani Juur, aga käiakse seal harva. Juure naabrusest leiabki suhteliselt noore pitsa-pastakoha nimega Pomo, kus rahvast oluliselt rohkem kui gurmeerestoranist naabril.

Pitsat ja pastat armastatakse, ­selles pole kahtlustki. Eriti kui neile on loodud nii ­fantaasiarikkad kulissid – kellele meeldib Manna La Roosa või Tai Boh, sellele ­meeldib ka Pomo. Lihtne Itaalia toit oli saanud igas mõttes üle võlli dekoratsioonid. Kõige imposantsem ese avatud ­köögiga söögisaalis oli muidugi säravkuldne pitsaahi. Samuti kuldne, aga teist tooni, oli tualeti välisvaade. Lauad mängisid ­musta-valge ruudustikuga, põrand oli kollane, seinad mustad, siia-sinna sekka kipskujusid, veidraid taieseid – teater, mitte pitsa­baar.

Fantaasiarikkad kulissid restoranis Pomo.  Foto: Raul Mee

Menüü parimaks osaks ostusid mulle kui suhteliselt pitsakaugele sööjale hoopiski eelroad. Tiiger­krevetid küüslaugukastmes pole küll mingi üllatus, seda pakutakse paljudes kohtades, aga Pomo krevetid olid üle keskmise: parajalt kuuma saanud ja kaste mõnusasti maitsestatud. ­Eelroogade hulgas oli väga ahvatlevad ka kaks seene-juustukombinatsiooni: portobello koos Gorgonzolaga ja suitsutatud scamorza-juust grillitud seente ja koorekastmega. Valik langes viimasele ja jäime sellega väga rahule. Eriti juustuvalikuga – selle omapärase Itaalia juustuga ei kohtu just kuigi sageli.

See oli tõesti suur

Eestis pole ma varem kohtunud ka hiiglasuure pacceri-pastaga, mis Pomos oli kokku pandud tomatise kreveti-mereannikastmega. Muljet avaldav oli ka portobellodega kokku pandud ja nendega väga hästi sobiv pappardelle – laiad lindid. Kui ­eelroogade ja pasta järgi oleks ­peaaegu võinud arvata, et köögis j­uhatab või vähemalt on kunagi juhatanud vägesid mõni eht itaallasest kokk, siis vigaselt kirja pandud pappardelle nii ingliskeelses kui ka eestikeelses menüüs kinnitab muud – itaallased ju sellist viga ei teeks. Igaks juhuks küsisin ka ettekandjalt koka kohta ja nii oligi, itaallast köögis ei ole.

Pomo

Toit-jook: 8

Teenindus: 8

Interjöör: 10

Kokku: 26/30

Aadress: Sepise 8, Tallinn

Telefon: 670 7770

Avatud: E–R 11–19

Põhiroogade hinnavahemik: 7–10 eurot

Omanik: Dancing Paris OÜ

facebook.com/POMO

Klaasiveinivalik puudus, sest üks valge ja üks punane ei ole ju valik. Aga mõlemad olid just pitsa-­pastabaariga sobivad rüüped ja läksid koha asjaliku stiiliga kokku. ­Loomulikult olid mõlemad Itaaliast, täpsemalt Abruzzost. Tervest pudelist jagu saavatele ­veinijoojatele oli valik muidugi suurem.

Magusaks lõpetuseks oleks tahtnud muidugi tiramisut, aga see oli reedel kella kuueks otsas. Võib-olla oligi hästi, sest viimane koogivitriini jäänud kook, passiooni-juustukook maitses ülihea: see oli Tallinna, aga võib-olla ka terve Eesti parim.

Teenindus oli kiire ja sõbralik, maitsed mõnusad, interjöör muljet avaldav – igati meeldiv söögikoht, kuhu astuks meeleldi ka teine kord sisse. Kui töötaks Ülemiste Citys.

Hetkel kuum