Jäta menüü vahele
Artikkel
Mängu- ja spordiväljakute ehitajale Lars Laj Eestile meeldib mõelda kastist välja
Mängu- ja spordiväljakute, eriprojektide ja tee-ehitusega tegelev Lars Laj Eesti OÜ on kohalikul turul tugevalt kanda kinnitanud ning tegutseb aktiivselt ka väljaspool kodumaad. Ettevõtte Balti riikide tegevjuhi Maikol Kriiva sõnul on nende meeskonna tugevus teha tehniliselt keerukaid ja ägedaid projekte ning mõelda kastist välja. Kliendid ja partnerid kinnitavad seda väidet.
Kloogaranna Foto: Kristo VeerteeLars Laj on 45 aastat tegutsenud Taani ettevõte, mis on esindatud ligi 50 riigis ning omab tehaseid Taanis ja Poolas. Eestisse laieneti aastal 2017, ent Lars Laj Eesti kuulub siiski kohalikule kapitalile. Kui alguses oli Tartus asuva ettevõtte eesmärk müüa, paigaldada ning ehitada spordi- ja mänguväljakute elemente, siis suhteliselt ruttu mõisteti, et siinne turg on väike, keerukas ja konkurentsitihe ning ainult detaile müües ellu ei jää.„Oleme iga aastaga oma tegevust ja mahtusid laiendanud ning täna pakume täisteenust alates projekteerimisest ja ehitamisest kuni eritellimustoodete, EPDM turvaaluskatete ning tee-ehituseni,” ütleb Kriiva. Kui näiteks 2019. aastal paigaldas ettevõte Eesti spordi- ja mänguväljakutele 5500 m2 spetsiaalselt turvalist EPDM kummikatet, siis eelmisel aastal oli suurusjärk juba ligi 10 000 m2. Samuti lisandusid portfelli eritellimustoodete valmistamine ja projekteerimisteenus, et pakkuda koos maastikuarhitektidega klientidele täisteenust.Kuigi ettevõte on projekteerinud ja ehitanud enamasti mängu-ja spordiväljakuid üle Eesti, siis lisaks tegeletakse ka skateparkite ning pumptrackide projekteerimise ja ehitusega. Samuti on ettevõte ehitanud Eestis mitmed suured rannaalad, näiteks Võsu, Kauksi, Kloogaranna ning Emajõe linnaujula Tartus. Kuna enamasti tuleb töö läbi riigihangete, on koostööd tehtud peaaegu kõigi Eesti linnade ja valdadega.Emajõe linnaujula TartusFoto: Jaan SokkTartu Linnavalitsuse tellimusel on Lars Laj rajanud avalikku ruumi mänguväljakuid, näiteks kesklinnas asuvasse Kaubahoovi parki, erinevate koolide juurde liikuma kutsuvaid õuealasid ning samuti teostanud Emajõe linnaujula rannaala renoveerimise. Ettevõtte näol on olnud tegemist usaldusväärse koostööpartneriga, kes on antud lubadustest kinni pidanud ja töö käigus esile kerkinud väljakutsetele paindlikult lahendusi otsinud. Kahtlemata on nende oluliseks tugevuseks kogenud ning laia silmaringiga meeskond.
Raimond TammTartu abilinnapea„Mõni aasta tagasi tundus, et võiksime oma teenuste valikut veelgi laiendada ning investeerisime ligi miljon eurot, soetades erinevat rasketehnikat: ekskavaatoreid, buldoosereid, kallureid, laadureid ja multilift-autosid. Tänu sellele on meil nüüd oma pinnasetööde meeskond, kes tegeleb otseselt parkide, spordi- ning mänguväljakute pinnasetöödega,” ütleb Kriiva. Lisaks on Lars Laj Eestil kaks mänguväljakute elementidega tegelevat brigaadi ja kaks brigaadi, kes paigaldavad EPDM turvakatet. Harjumaale ja Tallinnasse on loodud eraldi osakond, et kohapeal oleksid olemas kogenud ning vastava haridusega projektijuht ja objektijuht.Hetkel töötab ettevõttes 19 inimest, suvisel hooajal on kaasatud töötajaid umbes topelt rohkem. „Meil on tööl unistuste meeskond – mehed teavad täpselt, mida teevad ning tänu tegevuse digitaliseerimisele, 3D tehnoloogiale ja GPS-lahendustele saame oma projekte viia läbi senisest kiiremini, täpsemini ja kvaliteetsemalt,” kõneleb Kriiva.Lars Laj Eesti on mitme meie objekti juures ehituse peatöövõtja. Meie viimane ühistöö oli Tartu aasta tegu – Emajõe linnaujula, mis tuli tõesti väga hästi välja. Meie kui arhitektide mõte oli projekteerida originaaltooteid, sest mänguvahendid on enamasti juba ette disainitud ega jäta laste fantaasiale kuigi palju ruumi. Taotlesime oma kavandites abstraktsust, et lapsed saaksid ise otsustada, mida nad mänguväljakul näevad ning saaksid seal ronida ja kogu oma keha tööle panna. Lars Laj Eesti meeskonnaga on rõõm taolisi projekte läbi viia, sest nad viitsivad otsida uuenduslikke lahendusi, mitte ei hakka kurtma probleemide üle, pakkuma mugavaid kataloogilahendusi ja veenma teisi, et erilahendused pole hea mõte. Nad on alati nõus kaasa mõtlema, nuputama ning katsetama. Väga tore on selliste inimestega koostöös teha!
Karin BachmannOÜ Kino Maastikuarhitektid maastikuarhitektKõige olulisem on üle anda kvaliteetsed ning ohutud mängu- ja spordiväljakud
Lars Laj Eesti valdkonnas on konkurents tihe, kuigi ettevõte on oma niši leidnud. „Meie kliendid on need, kes ei soovi lihtsalt osta väljakutele elemente või komplekte, vaid soovivad täisteenust. Meie eesmärk on projekteerida ja ehitada komplektne, põnev, kauakestev ja võimalikult keskkonnasõbralik rajatis,” selgitab Kriiva. „Meie töötajad läbivad igal aastal vastavad koolitused, et oleks kindel, et kõik paigaldatavad detailid oleksid paika pandud vastavalt standardile. Suurematele objektidele tellime auditi, et oleks kindel, et anname üle täiesti ohutu spordi- või mänguväljaku.”Oleme Lars Laj Eesti meeskonnaga teinud koostööd kaks korda. Esimesel korral aitasid nad meid alates projekteerimisstaadiumist, mõtlesid projekti osas igati kaasa ja pakkusid omapoolseid lahendusi. Teine kord tegime koostööd veidi enam kui pool aastat tagasi, kui nad käisid ühel meie objektil mänguväljaku elemente paigaldamas. Nende toode oli hankesse sisse kirjutatud ja kuna teadsin neid juba varasemalt, oli hea meel, et just nendega tuli taas teha koostööd. Juhtus nii, et ühte nende elementi vigastati ehitustööde käigus, kuid nad tarnisid ja paigaldasid väga kiirelt uue detaili. Oskan koostöö kohta Lars Laj Eestiga öelda ainult kiidusõnu, sest kõik tehakse alati just nii nagu projektis on ettenähtud ning seejuures hoitakse kinni tähtaegadest. Ka nende järelteenindus on igati professionaalne.
Kristo PaumetsMerko Ehitus projektijuhtAvalikele mänguväljakutele on kohustuslikud vastavad rahvusvahelised standardid EVS-EN1176 ja EVS-EN1177, mille järgi ehitatud väljakud on lastele ohutud. Lars Laj Eesti mänguväljakud vastavalt alati neile standarditele. Hetkel on Lars Laj Eesti alustanud ka ISO-sertifikaatide taotlemist keskkonna ja kvaliteedijuhtimise ja tööohutuse vallas, et tagada igas tööetapis kõrgeim kvaliteet ning veel suurem läbipaistvus.„Lars Laj toodete juures kasutatakse ainult naturaalsed materjale, puidust näiteks ilmastikukindlaid ja FSC-sertifikaadiga ehk kontrollitud tarneahelaga robiiniat, lehist ja tamme, mille on antud 5-aastane garantii. Lisaks armastame nutikaid tooteid, mille puhul saab vajadusel keskkonnasõbralikult puitosasid välja vahetada. Rekonstrueerimine on samuti üks meie teenustest,” räägib Kriiva.Meie koostöö Lars Laj Eestiga sai alguse valla moodustamisega 2017. aastal, kuid koostöö oli osades haldusreformi käigus Alutaguse valla nime alla koondunud omavalitsustes, näiteks Mäetaguse ja Iisaku vallas, olemas juba liitumise eelselt. Lars Laj Eesti on olnud stabiilne ja usaldusväärne partner, kelle pakutud tooted on kvaliteetsed ja pikaealised ning kes suudab pakkuda täisteenust projekteerimisest konkreetsete eridisainiga elementide loomiseni. Avaliku asutusena oleme kohustatud ehitama ja ostma teenuseid läbi hankemenetluse ja nad on oma valdkonnas soodsaima pakkujana võitnud hanked 2/3 juhtudel.
Meie jaoks on oluline ettevõtte orienteeritus kliendiga koostöös parima lahenduse väljatöötamisele ning võime sealjuures kaasa mõelda, mitte lähtuda üksnes paberile joonistatud projektist. Oluline on ka kvaliteetsete materjalide kasutamine. Arvestades, et rajatavad objektid peavad kestma aastaid, saab Lars Laj eelisena välja tuua operatiivse teenuse – mänguväljakutele pakutava iga-aastase hoolduse.
Tänaseks on meil välja kujunenud väga usalduslik koostöösuhe – kokkulepped peavad, infovahetus on kiire, töö kvaliteedis saab ette kindel olla.
Aastate jooksul on koostööprojekte kogunenud üksjagu. Viimane projekt pärineb 2022. aastast, kui Iisaku alevikku sai rajatud skatepark. Enne seda on koostöös valminud näiteks Alajõe külakeskuse mänguväljak, Atsalama puhkeala, Kiikla mänguväljak, Pagari mänguväljak, Vasknarva külaplats, Kauksi rannapromenaad.
Tauno VõhmarAlutaguse vallavanemAasta 2022 suvest kuuluvad Lars Laj Eesti alla lisaks koduturule ka Läti ja Leedu. Ettevõtte oli seal esindatud ka varem, kuid mõttekam oli koondada kolm riiki ühe esinduse alla. Lisaks on Kriiva sõnul Eesti omanikel plaanis hakata ka oma tootmist arendama ning selleks peab ettevõte nime vahetama. Aga kindlasti jäädakse ka edasi esindama Lars Laj kvaliteettooteid.Kui 2019. aastal oli Lars Laj Eesti käive 1,65 miljonit eurot, siis 2021 oli see number juba 2,65 miljonit ning 2022. aastal 3,25 miljonit eurot. Ettevõtte kasum on kahel viimasel aastal kerkinud 0,34 miljonilt 0,36 miljonile eurole.3 fototVaata rohkem tehtud töid siit (galerii)Vaata ka www.larslaj.eeMinu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Hetkel kuum
Mihkel Nestor: liiga kallis elu peatab nii majanduskasvu kui inflatsiooni
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Mihkel Nestor: liiga kallis elu peatab nii majanduskasvu kui inflatsiooni
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Soodsad energiahinnad, toiduainete hinnatõusu pidurdumine ja tarbijate vähenenud maksevalmidus on pannud inflatsioonile aeglasema käigu. Kui see püsima jääb, võime unistada ka intressitõusude peatumisest, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Interneti sünnitatud aktsiamulli kahju ulatub triljonitesse
Eelmise aastatuhande lõpus äärmuslike mõõtmeteni paisunud internetimull USA börsil lõhkes uue sajandi alguses, jättes sajad tuhanded väikeinvestorid buumi tipphetkedel investeeritud kapitalist ilma.
Eelmise aastatuhande lõpus äärmuslike mõõtmeteni paisunud internetimull USA börsil lõhkes uue sajandi alguses, jättes sajad tuhanded väikeinvestorid buumi tipphetkedel investeeritud kapitalist ilma.
Reaalajas börsiinfo
Äri Eestimaal: Ida-Viru õlu kolib plekkpurki ja sihib välismaad
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Koroonakriisis tekkinud raskuste tõttu on Purtse pruulikoda otsinud uusi eksporditurge ning käesoleval aastal on juba leitud kliente nii Itaaliast, Prantsusmaalt kui ka Bulgaariast. Ukraina sõja tõttu tekkinud kriis pani käsitööõlletootja aga vahetama isikupärase kujuga pudelid plekkpurkide vastu.
Isamaa uueks esimeheks sai ülekaalukalt Reinsalu: peame algatama selle valitsuse umbusaldamise
Isamaa esimeheks valiti Urmas Reinsalu, kes oma kõnes enne esimeheks saamist ütles muuhulgas, et Isamaal tuleb praegust valitsust umbusaldada.
Isamaa esimeheks valiti Urmas Reinsalu, kes oma kõnes enne esimeheks saamist ütles muuhulgas, et Isamaal tuleb praegust valitsust umbusaldada.
Cleantech: kuidas Eesti iduettevõte Bangladeshis maailma päästab
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
Seekordses „Cleantechi“ saates on külas Reverse Resourcese asutaja ja tegevjuht Ann Runnel ning Cleantech Estonia uus juht Kädi Ristkok.
EKRE esimeheks sai ülekaalukalt taaskord Martin Helme
EKRE praegune esimees Martin Helme jätkab kindlalt erakonna juhina.
EKRE praegune esimees Martin Helme jätkab kindlalt erakonna juhina.
Eksport kahanes ka aprillis
Selle aasta aprillis kahanes kaupade eksport jooksevhindades 2022. aasta sama perioodiga võrreldes 4% ning import 18%, rohkem kahanes kütuste, puidukauba ja tööstustoodete väljavedu, teatas statistikaamet.
Selle aasta aprillis kahanes kaupade eksport jooksevhindades 2022. aasta sama perioodiga võrreldes 4% ning import 18%, rohkem kahanes kütuste, puidukauba ja tööstustoodete väljavedu, teatas statistikaamet.
Küpsised
Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.
- Luban kõik
- Ainult vajalikud
- Muudan eelistusi