• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investor Toomas: miks suhtun ühisrahastusse üha skeptilisemalt?

    Ühisrahastuse kaudu saab investeerida väikeste summade kaupa. Foto: EPA

    Ühisrahastusmaailma lisandub firmasid kui seeni pärast vihma ning igaüks lubab investorile üha imelisemaid tingimusi. Mind paneb see aga valdkonda aina ettevaatlikumalt suhtuma.

    Bondora

    Omaraha

    MoneyZen

    Crowdestate

    EstateGuru

    Investly

    Fundwise

    Mintos

    Tänane Äripäev kirjutab Läti päritolu eraisikulaene pakkuvast firmast Twino.lv, mis annab investorile garantii osta tagasi hapuks läinud laenud. See tähendab, et kui laenuvõtja ei taha või ei saa tagasi maksta, tasub Twino.lv investorile sissemakstud summa ning investeerimisperioodi vältel kogunenud intressi, kui lisagarantiiga tarbijalaen on olnud üle 60 päeva viivises. Esmapilgul kõlab küll uskumatult, aga juhi kinnitusel seal mingit konksu pole. Anna vaid raha ja nemad pakuvad keskmist tootlust 15-20%.
    Üleküllastumine turul
    Hoolimata ilusatest lubadustest heliseb minul kuklas tahes-tahtmata mõte, et riskivaba investeeringut pole olemas. Muidu paneksime kõik ühes kohas oma raha kasvama ja asi lendaks kiiresti uppi. Ettevaatlikumaks teeb ka asjaolu, et need ärid toimuvad üha rohkem piiriüleselt. Lisaks Twinole tegutseb meil mõnda aega juba ka teine Läti ühisrahatusplatvorm.
    Väikeses Eestis tegutsevate ühisrahastusplatvormide hulk ajab silme eest kirjuks. Vaid mõne aastaga on nende arv kasvanud kaheksani ning igaühe reeglites on eri detailid. Investorina teeb mind jätkuvalt ettevaatlikuks asjaolu, et seadusandlus pole suutnud platvormide plahvatusliku arenguga sammu pidada ja reeglid pole piisavalt paigas. Olen jälginud viimaseid arenguid ja saan aru, et finantsinspektsioon juba tegeleb valdkonna korrastamise ja asjaosaliste teadlikkuse suurendamise kallal.
    Nimelt kirjutas Äripäev kevadel, et ühisrahastus võetakse juba õige varsti järelevalve alla. 29. märtsil jõustus krediidiandjate ja -vahendajate seadus, mille järgi peavad ühisrahastusfirmad järgmise aasta märtsiks finantsinspektsioonilt tegevusloa saama. See on tervitatav nõue, kuna pakub investoritele veelgi kindlustunnet.
    Suured riskid
    Peale nõrga seadusandluse on üks suur põhjus, miks ma ühisrahatuse kaudu investeerimist pole kaalunud, ka ajakulu. Nii palju, kui olen sõpradelt-tuttavatelt nõu küsinud, siis paistab, et kvaliteetsemate laenuvõtjate väljasõelumiseks kulub paras ports energiat. Kui need laenuvõtjad on aga Lätist, siis on olukord veelgi keerulisem. Taustainfo uurimine ja end sealse seadusandlusega kurssiviimine nõuab lisaressurssi, mida minul kui töö kõrvalt tegutseval osta-ja-hoia investoril pole. Kindlasti on sinna investeerivatel investoritel oluline saada informatsiooni juba kogenud tegijatelt, kes räägivad avatult nii heast kui ka halvast.
    Ma ei püüa väita, et ühisrahastusel pole positiivseid külgi. On ikka. Esiteks võimaldab see alustada investeerimist väga väikeste summadega ja tasapisi oma rikkust suurendada. See kasvatab väikeinvestorite arvu ja parandab nii inimeste finantsilist olukorda. Teiseks pakub see kindlasti häid võimalusi riskialtile investorile, kes on nõus suure intressi nimel oma raha laenama isegi välisriigi inimesele. Mis seal salata, julge hundi rind võib olla rasvane. Mina ootan aga, et seadusandlus reaalsele olukorrale lähemale jõuaks ning riskid sellega väheneksid. Seni lepin aktsiatega.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Mandre: terviseedendus saagu lähtekohaks
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Praeguses sotsiaalkindlustussüsteemis puudub tugev seos inimeste tervisekäitumise ja riiklike teenuste vahel, kirjutab Mihkel Mandre arvamuslugude konkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Börs: Nasdaqi indeks langes korrektsiooni
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
USA aktsiaturud jätkasid täna langust, ühelt poolt olid börsifirmade kvartalitulemused tugevad, aga investorid on intressimäärade tõusu ootuses jätkuvalt tehnoloogiasektori aktsiaid müümas, vahendab Bloomberg.
Raadiohommikus: Rakveret juhib koroonasse nakatunud linnapea ja Jaak Roosaare avaldab tänavused plaanid
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis üritame saada telefonile teist korda koroonat põdevat Rakvere linnapead Triin Varekut. Võtame talt vahetu kommentaari isiklikest läbielamistest ja uurime, kuidas linnapea juhib kodukontorist koroonasituatsiooni ja enegiahinna kriisi Rakvere linnas.
Kallas lubas kaaluda ettevõtete võrgutasude vähendamist ja hinnalae seadmist
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.
Koalitsioonipartneriga peetavate läbirääkimistega rappa jooksnud Reformierakonna juht ja peaminister Kaja Kallas lubas teisipäeval siiski kaasa mõelda uute toetuste kehtestamisele.