Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Investor Toomas: miks suhtun ühisrahastusse üha skeptilisemalt?

    Ühisrahastuse kaudu saab investeerida väikeste summade kaupa. Foto: EPA

    Ühisrahastusmaailma lisandub firmasid kui seeni pärast vihma ning igaüks lubab investorile üha imelisemaid tingimusi. Mind paneb see aga valdkonda aina ettevaatlikumalt suhtuma.

    Bondora

    Omaraha

    MoneyZen

    Crowdestate

    EstateGuru

    Investly

    Fundwise

    Mintos

    Tänane Äripäev kirjutab Läti päritolu eraisikulaene pakkuvast firmast Twino.lv, mis annab investorile garantii osta tagasi hapuks läinud laenud. See tähendab, et kui laenuvõtja ei taha või ei saa tagasi maksta, tasub Twino.lv investorile sissemakstud summa ning investeerimisperioodi vältel kogunenud intressi, kui lisagarantiiga tarbijalaen on olnud üle 60 päeva viivises. Esmapilgul kõlab küll uskumatult, aga juhi kinnitusel seal mingit konksu pole. Anna vaid raha ja nemad pakuvad keskmist tootlust 15-20%.
    Üleküllastumine turul
    Hoolimata ilusatest lubadustest heliseb minul kuklas tahes-tahtmata mõte, et riskivaba investeeringut pole olemas. Muidu paneksime kõik ühes kohas oma raha kasvama ja asi lendaks kiiresti uppi. Ettevaatlikumaks teeb ka asjaolu, et need ärid toimuvad üha rohkem piiriüleselt. Lisaks Twinole tegutseb meil mõnda aega juba ka teine Läti ühisrahatusplatvorm.
    Väikeses Eestis tegutsevate ühisrahastusplatvormide hulk ajab silme eest kirjuks. Vaid mõne aastaga on nende arv kasvanud kaheksani ning igaühe reeglites on eri detailid. Investorina teeb mind jätkuvalt ettevaatlikuks asjaolu, et seadusandlus pole suutnud platvormide plahvatusliku arenguga sammu pidada ja reeglid pole piisavalt paigas. Olen jälginud viimaseid arenguid ja saan aru, et finantsinspektsioon juba tegeleb valdkonna korrastamise ja asjaosaliste teadlikkuse suurendamise kallal.
    Nimelt kirjutas Äripäev kevadel, et ühisrahastus võetakse juba õige varsti järelevalve alla. 29. märtsil jõustus krediidiandjate ja -vahendajate seadus, mille järgi peavad ühisrahastusfirmad järgmise aasta märtsiks finantsinspektsioonilt tegevusloa saama. See on tervitatav nõue, kuna pakub investoritele veelgi kindlustunnet.
    Suured riskid
    Peale nõrga seadusandluse on üks suur põhjus, miks ma ühisrahatuse kaudu investeerimist pole kaalunud, ka ajakulu. Nii palju, kui olen sõpradelt-tuttavatelt nõu küsinud, siis paistab, et kvaliteetsemate laenuvõtjate väljasõelumiseks kulub paras ports energiat. Kui need laenuvõtjad on aga Lätist, siis on olukord veelgi keerulisem. Taustainfo uurimine ja end sealse seadusandlusega kurssiviimine nõuab lisaressurssi, mida minul kui töö kõrvalt tegutseval osta-ja-hoia investoril pole. Kindlasti on sinna investeerivatel investoritel oluline saada informatsiooni juba kogenud tegijatelt, kes räägivad avatult nii heast kui ka halvast.
    Ma ei püüa väita, et ühisrahastusel pole positiivseid külgi. On ikka. Esiteks võimaldab see alustada investeerimist väga väikeste summadega ja tasapisi oma rikkust suurendada. See kasvatab väikeinvestorite arvu ja parandab nii inimeste finantsilist olukorda. Teiseks pakub see kindlasti häid võimalusi riskialtile investorile, kes on nõus suure intressi nimel oma raha laenama isegi välisriigi inimesele. Mis seal salata, julge hundi rind võib olla rasvane. Mina ootan aga, et seadusandlus reaalsele olukorrale lähemale jõuaks ning riskid sellega väheneksid. Seni lepin aktsiatega.
  • Hetkel kuum
Mihkel Nestor: kui hull on lugu investeeringutega? Üldse mitte nii hull
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Levinud narratiivi kohaselt on kiire palgakasv, vohav bürokraatia ja maksutõusud muutnud Eesti ettevõtluskeskkonnana ebasoodsaks ning suunanud uued investeeringud siit minema. Numbritele otsa vaadates on nende väidetega väga raske nõustuda, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Hõbe lõi kirkalt särama ja kipub kullast kasumlikumaks
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Kulla väikevend ja vaese mehe kuld hõbe on tänavu kollasest metallist kiiremini kallinenud. Analüütikud toovad välja, et järjepidev puudujääk turul võib hõbeda järgnevatel aastatel kullast isegi eredamalt särama panna.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Aastaaruande esitamine saab olla lihtne ehk rakendus, mis muudab mikroettevõtjate elu
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Paljud väikeettevõtted on hädas majandusaasta aruande koostamisega. Tänavu aasta alguses kustutati äriregistrist koguni 23 000 ettevõtet, kellel oli pikem aruande esitamise võlgnevus. Väikefirmade valupunkti aitab leevendada tööriist nimega minuaastaaruanne.ee.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kuidas ehitada kriisikindlat ettevõtet: Infortari põhimõtted “Kui Infortari läksin, küsiti, kas lähen pensionile”
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Tallinki ja Eesti Gaasi omanik ning lisaks kinnisvaras tegutsev börsiettevõte Infortar on end teadlikult ehitanud firmaks, mis kriiside ajal mitte ei kannata, vaid leiab uusi võimalusi ja kasvab.
Eksperdid leidsid Eesti konkurentsivõime hoidmisel viis murekohta
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
On viis valdkonda, mille kaudu Eesti konkurentsivõimet parandada saaks, kuid lihtsaid lahendusi ja “madalal rippuvaid vilju” on pigem napivõitu.
Kas raskevõitu jalaga Auto-Marko on liikluses probleemiks?
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Autoentusiast võib olla keskmisest oluliselt teadlikum ja tähelepanelikum autojuht, ent teistest kiiremini sõites muudab ta end kaasliiklejate vigade suhtes ohustatumaks, selgitab staažikas liikluskoolitaja Indrek Madar.
Setod protestivad: Koidula piiripunktis ootab sadu veokeid, riik tahab selle aga ööseks sulgeda
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Riigi plaan sulgeda Koidula piiripunkt öiseks ajaks on Setomaa vallajuhid tigedaks ajanud, kirjutab Logistikauudised.
Luureülem: Harkivi vallutamiseks oleks vaja 300 000 meest
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.
Venemaa relvajõud on jätkanud Harkivis avatud uue ründesuuna edendamist, aga selle vallutamiseks piisavat hulka vägesid piirkonnas pole, rääkis kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg tänasel pressikonverentsil.