• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 08.09.15, 16:15

Investor Toomas: miks suhtun ühisrahastusse üha skeptilisemalt?

Ühisrahastusmaailma lisandub firmasid kui seeni pärast vihma ning igaüks lubab investorile üha imelisemaid tingimusi. Mind paneb see aga valdkonda aina ettevaatlikumalt suhtuma.
Ühisrahastuse kaudu saab investeerida väikeste summade kaupa.
  • Ühisrahastuse kaudu saab investeerida väikeste summade kaupa. Foto: EPA
Ühisrahatusplatvormid Eestis
Bondora
Omaraha
MoneyZen
Crowdestate
EstateGuru
Investly
Fundwise
Mintos
Tänane Äripäev kirjutab Läti päritolu eraisikulaene pakkuvast firmast Twino.lv, mis annab investorile garantii osta tagasi hapuks läinud laenud. See tähendab, et kui laenuvõtja ei taha või ei saa tagasi maksta, tasub Twino.lv investorile sissemakstud summa ning investeerimisperioodi vältel kogunenud intressi, kui lisagarantiiga tarbijalaen on olnud üle 60 päeva viivises. Esmapilgul kõlab küll uskumatult, aga juhi kinnitusel seal mingit konksu pole. Anna vaid raha ja nemad pakuvad keskmist tootlust 15-20%.
Üleküllastumine turul
Hoolimata ilusatest lubadustest heliseb minul kuklas tahes-tahtmata mõte, et riskivaba investeeringut pole olemas. Muidu paneksime kõik ühes kohas oma raha kasvama ja asi lendaks kiiresti uppi. Ettevaatlikumaks teeb ka asjaolu, et need ärid toimuvad üha rohkem piiriüleselt. Lisaks Twinole tegutseb meil mõnda aega juba ka teine Läti ühisrahatusplatvorm.
Väikeses Eestis tegutsevate ühisrahastusplatvormide hulk ajab silme eest kirjuks. Vaid mõne aastaga on nende arv kasvanud kaheksani ning igaühe reeglites on eri detailid. Investorina teeb mind jätkuvalt ettevaatlikuks asjaolu, et seadusandlus pole suutnud platvormide plahvatusliku arenguga sammu pidada ja reeglid pole piisavalt paigas. Olen jälginud viimaseid arenguid ja saan aru, et finantsinspektsioon juba tegeleb valdkonna korrastamise ja asjaosaliste teadlikkuse suurendamise kallal.
Nimelt kirjutas Äripäev kevadel, et ühisrahastus võetakse juba õige varsti järelevalve alla. 29. märtsil jõustus krediidiandjate ja -vahendajate seadus, mille järgi peavad ühisrahastusfirmad järgmise aasta märtsiks finantsinspektsioonilt tegevusloa saama. See on tervitatav nõue, kuna pakub investoritele veelgi kindlustunnet.
Suured riskid
Peale nõrga seadusandluse on üks suur põhjus, miks ma ühisrahatuse kaudu investeerimist pole kaalunud, ka ajakulu. Nii palju, kui olen sõpradelt-tuttavatelt nõu küsinud, siis paistab, et kvaliteetsemate laenuvõtjate väljasõelumiseks kulub paras ports energiat. Kui need laenuvõtjad on aga Lätist, siis on olukord veelgi keerulisem. Taustainfo uurimine ja end sealse seadusandlusega kurssiviimine nõuab lisaressurssi, mida minul kui töö kõrvalt tegutseval osta-ja-hoia investoril pole. Kindlasti on sinna investeerivatel investoritel oluline saada informatsiooni juba kogenud tegijatelt, kes räägivad avatult nii heast kui ka halvast.
Ma ei püüa väita, et ühisrahastusel pole positiivseid külgi. On ikka. Esiteks võimaldab see alustada investeerimist väga väikeste summadega ja tasapisi oma rikkust suurendada. See kasvatab väikeinvestorite arvu ja parandab nii inimeste finantsilist olukorda. Teiseks pakub see kindlasti häid võimalusi riskialtile investorile, kes on nõus suure intressi nimel oma raha laenama isegi välisriigi inimesele. Mis seal salata, julge hundi rind võib olla rasvane. Mina ootan aga, et seadusandlus reaalsele olukorrale lähemale jõuaks ning riskid sellega väheneksid. Seni lepin aktsiatega.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.06.24, 14:15
Milline on ettevõtte roll riigikaitses? Coop Pank: reservisti palga säilitamine on hea algus
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele