Eelmisel nädalal külastas mind Nigeeria päritolu Soomes tegutsev ettevõtja, kes laotas minu lauale üksteise järel argumente, miks on Aafrikasse investeerimine tulus ning sealsed teenimisvõimalused head.
- Kinglsey Ify õpetab Soomes investoritele Aafrikasse investeerimist. Foto: Andres Haabu
„Aafrika puhul on tegemist ühe kiiremini kasvava jaeturuga maailmas,“ rääkis Mustale Mandrile minevaid Soome ettevõtteid nõustava firma Springboard juht Kingsley Ify. „Seal on suur ja kasvav keskklass ning kohalik ostujõud järjest suureneb,“ reklaamis ta enda päritolukontinenti.
Ify ennustab Mustal Mandril erakapitali kasvu 2018. aastaks 8 protsenti ning loodab 2020. aastaks investeerimispotentsiaali kasvu 50 miljardi dollarini. Ta lisas, et mandri sisemajanduse koguprodukt püsib 2 triljoni USA dollari piiril ning seda toetab 15-24aastaste noorte suur hulk. Samuti tõuseb pidevalt majapidamiste sissetulek. Ka toob ta välja, et Aafrikas on 2025. aastaks tervelt 64 miljonilinna.
Springboardi tegutsemiskohaks on peamiselt Soome, kuid ettevõtlushuvilisi oodatakse ka selle lähiümbrusest. Nii loodetakse senisest suuremal määral innovatiivsuse jõudmist Aafrikasse, avaliku ja erasektori vahelise koostöö süvenemist Mustal Mandril ning infrastruktuuri arengut.
Palju probleeme
Aafrikasse investeerimise vastu räägivad aga mitmed kontinendile omased ettevõtlust pärssivad tegurid. Suurimate probleemidena on välja toodud sealsete turgude efektiivsusetust ning kohaliku võimu ebademokraatlikkust ja vähest läbipaistvust.
Aafrika täna
Rahvaarv 1,1 miljardit
Rahvastiku tihedus 36,4 inimest ruutkiliomeetri kohta
Riike: 54
Moodustab viiendiku Maa maismaa pindalast ning 6 protsenti kogupindalast
Aafrikasse on koondunud 15 protsenti kogu maailma rahvastikust
Samuti häirib potentsiaalseid investoreid Aafrika riikides lokkav korruptsioon, ning keeruline on Mustal Mandril ka kvalifitseeritud tööjõu leidmine. See kõik muudab riikide raha- ja maksupoliitika ettearvamatuks ning poliitilise keskkonna ebastabiilseks.
Samuti tõi Ify välja, et Aafrikas tuntakse puudust teede, raudteerööbaste, lennu- ja elektrijaamade ning efektiivse haridussüsteemi järele. See kõik paneb potentsiaalseid investoreid muretsema ning tahtmatult jääb mulje, justkui loodaks aafriklased, et arenenud riikide ettevõtjad tulevad tulu saamise lootuses nende juurde seda kõike ise üles ehitama.
Ise ei investeeriks
Mina olen pigem seisukohal, et kõigepealt peab investeeringute sihtmaa looma ettevõtjate tulekuks tingimused ning alles siis saab rääkida võõrkapitali kohalemeelitamisest.
Minu pärusmaaks on aga väärtpaberid ning Aafrika turgudel toimuvat jälgides ei leia ma võimalust sinna oma raha paigutada. On üsna tavapärane, et mõni aktsiaturg, mis kuulub ühel kuul maailma edetabeli tippu, on järgmisel kuul selle tagumises otsas ja vastupidi. Minusuguse konservatiivse ja pikaajalist perspektiivi vaatava investori jaoks ei sobi arenevatele turgudele iseloomulik kõrge volatiilsus. Tõsi, spekulandid võivad Mustalt Mandrilt nii mõnedki rahaühikud kas taskusse pista või ära kaotada.
Seotud lood
Eestis seisavad tuhanded lapsed ja pered silmitsi väljakutsetega, mida on raske ette kujutada. Üks väike heategu võib nende elus palju muuta. Sel aastal astus
Wallester – innovaatiline finantstehnoloogia ettevõtte, mida tunnustati hiljuti Eesti edukaima idufirmana – olulise sammu ja asus partneriks MTÜ-le
Naerata Ometi. Selle organisatsiooni eesmärk on tagada, et keegi ei peaks eluraskustega üksi silmitsi seisma.