Facebooki taltsutamine

Üleskutse ilmus läinud neljapäeval ajalehes The New York Times. Facebooki aktsiat see tol päeval suuremat ei liigutanud, kuid minu pani mõtlema. Surve kasvab, et USA tehnoloogiahiidude, sh Facebooki, mõjuvõimu ohjeldada.

Reedel näiteks oli Facebooki juht Mark Zuckerberg jälle Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni vaibal Elysée palees, et just neil teemadel rääkida. Ning ka USAs on reguleerijad hakanud ärkama laissez faire’i faasist, kus rohkem on rõõmustatud innovaatiliste firmade kiirest arengust kui muretsetud reguleerimise pärast. Märtsis Facebookis reaalajas üle kantud veresaun Uus-Meremaal sundis jälle mõtlema, kuidas panna sotsiaalmeediat rohkem vastutama sisu eest, mis neile raha teenib.

Euroopas on eriti Prantsusmaa sotsiaalmeedia ja laiemalt digimajanduse reguleerimise teemaks võtnud. Nii õiglaseks maksustamiseks kui ka vihakõne ja inimestega manipuleerimise ohjeldamiseks, ehkki ka teised riigid on samme astunud. Prantsusmaa tegi siin Facebookiga koostööd – mitu kuud said Prantsuse järelevalvajad jälgida, kuidas firmasisesed mehhanismid töötavad, et lubamatu sisu internetist maha võetaks. Raport valmis just Macroni ja Zuckerbergi kohtumiseks, leides, et firma eneseregulatsioon pole piisav.

Chris Hughes ärgitab Facebooki aga hoopis tükeldama, kuna see on paisunud innovatsiooni lämmatavaks hiidmonopoliks. Konkurendid ostetakse üles või kopeeritakse nende ideed. Hughesi arvates oli USA regulaatorite suur viga, et nad lasid Facebookil alla neelata nii Instagrami kui ka WhatsAppi. Need tuleks taas lahku lüüa ja keelata mõneks ajaks uued ülevõtmised. Sarnase sõnumiga teeb USAs presidendivalimiste kampaaniat demokraatide kandidaadiks pürgiv Elizabeth Warren.

Hughes leiab, et riik peaks Facebooki puhul sekkuma nagu omal ajal AT&T või John Rockefelleri Standard Oili monopoli lõhkumisel. Investorid sellest ei kaotanud. Siit kerkib aga probleem – kuidas sa argumenteerid, et monopol on ­kahjulik, kui teenus on tarbijatele tasuta. Ehk lisaks maksuseadustele on ka vana majanduse konkurentsiseadused uuele ajale jalgu jäänud. Ja mis oleks Facebooki alternatiiv? Pole ju teist nii suurt võrgustikku – mida suurem kasutajate hulk, seda parem teenus. ­Ütled järjekordse skandaali peale oh-ah, ja kasutad edasi. Nii käitub ka aktsia – tulistamise järel langes ja taastus üsna ruttu.

Zuckerberg eelistaks tükeldamisele pigem kokkulepet reeglites. Macroniga kohtumise järel ütles ta, et on optimistlik ning Prantsusmaa võiks eeskujuks olla ka teistele Euroopa Liidu riikidele. Palju on siiski veel arutada – kas või raporti soovituste kohta, kus tahetakse firma arvates riiklikule järelevalvele liiga vaba juurdepääsu algoritmidele. Ja ka sanktsioonid oleksid liiga rängad, kui rusikareegliks saaks 4% globaalsest käibest. Kui selline reegel jõustuks igas ELi riigis, oleks see firmale laastav. Mis kõik kokku tähendab mulle seda, et teema on oluline ja vaja ennast kursis hoida.