Mis paanika? Suurepärane ostukoht!

Juhtus see, mis oli pikalt õhus: kui Euroopa Liit viimastel aastatel USA tehnoloogiahiide pitsitama hakkas, kuna need kasutasid ära monopoolset turuseisundit ning ei näidanud otsingutulemusi võrdsetel alustel, siis sosistati, et vaevalt USAgi maha jääb. Nüüd ootab ettevõtteid sama saatus teiselpool ookeani, kirjutavad USA lehed. Seepeale toimus börsil suur tehnosula: ööga kaotas Facebook aktsia väärtust enam kui 7%, Google'i emafirma Alphabet 6% oma väärtusest. Surve alla läksid ka Amazoni ja Apple'i aktsiad. Mina jäin rahulikuks.

Miks? Esiteks, veel ei ole täpselt teada, mida üldse uuritakse. Teiseks, sellised uurimised võtavad omajagu aega.

Kolmandaks – vaatame korraks ajalukku. Alates 2017. aastast on Google Euroopast kolm korda miljarditrahvi kaela saanud – ja aktsiale pole see midagi teinud. Ei oota ma nüüdki mingit revolutsiooni. Jah, räägitakse, et suurkontsernid on nii võimsad, et neid võiks lausa tükeldada, aga kellelgi pole täit arusaama, kuidas see praktikas välja nägema peaks. Kuni siin mingisuguste otsusteni jõutakse, voolab veel palju vett merre.

Neljandaks: uudis ei tähenda, nagu oleksid ettevõtted fundamentaalselt olulises mahus teistsuguseks muutunud. Praegu kirjutatakse Euroopa lehtedes, et Facebooki ähvardab andmete kolmandatele isikutele andmise eest 1,5 miljardi euro suurune trahv – see on napilt 7% Facebooki mullusest puhaskasumist.

Viiendaks: säärased lühiajalised ja järsud "uudispommi" peale toimuvad aktsiakõikumised on müümiseks üsna kehvad hetked.

Ma ise ootaksin kas või nädala, enne kui sellise ähmase ähvarduse peale näpu müüginupule vajutan. Asi on selles, et pärast sellise paanika möödumist, kui investorid hakkavad mõtlema, mis siis saab, ja jõuavad järeldusele, et ega vist eriti midagi saagi, hakkavad aktsiate hinnad tagasi tõusma. Pealegi – kui olla pikaajaline investor, siis tuleb uudispomme ja aktsiakõikumisi ikka ette. Ning ei tasu unustada, et tehnoloogiasektor pole mingi kommunaalettevõte – ma olen enda jaoks selle "emotsioonipreemia" sisse arvestanud, ehk aktsia võib kallineda rohkem kui teised, kuid samuti võib see teistest rohkem odavneda ja eelkõige teistest rohkem kõikuda.

Heitsin pilgu Facebooki tehnilisele pildile ja vastu vaatas paanikamüük. Facebooki aktsia hind on selgelt 50 päeva libiseva keskmise tasemest (180 dollari juures) alla tulnud, RSI ehk suhtelise tugevuse indeks on 28 – reeglina tähendab väärtus allpool 30, et aktsiat on tabanud ülemüük.

See ei tähenda, et aktsia hind veel langeda ei võiks. Facebooki ootavad ees rasked ajad, kurnavad kohtuvaidlused ja päris kindlasti ka krõbedad trahvid ning muidugi on võimalik ka kõige hullema stsenaariumi realiseerumine. Kuid põhjus, mis mul rahulikult magada laseb, on portfelli hajutatus. Mul on 90 aktsiat napilt 13 000 euro eest ehk ligi 4 protsenti portfellist. Nii et paanikaga ei müü, aga juurde osta ka praegu ei tohi. Aktsiat ostsin viieaastase horisondiga, käimas on alles teine aasta, nii et veel on vara vedelaks lüüa.