- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,56%39 762,48
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Mis paanika? Suurepärane ostukoht!
Juhtus see, mis oli pikalt õhus: kui Euroopa Liit viimastel aastatel USA tehnoloogiahiide pitsitama hakkas, kuna need kasutasid ära monopoolset turuseisundit ning ei näidanud otsingutulemusi võrdsetel alustel, siis sosistati, et vaevalt USAgi maha jääb. Nüüd ootab ettevõtteid sama saatus teiselpool ookeani, kirjutavad USA lehed. Seepeale toimus börsil suur tehnosula: ööga kaotas Facebook aktsia väärtust enam kui 7%, Google'i emafirma Alphabet 6% oma väärtusest. Surve alla läksid ka Amazoni ja Apple'i aktsiad. Mina jäin rahulikuks.
Investor Toomase Facebooki investeerimistees:
"Hoida vähemalt 3–5 aastat, kui just pole näha kasutajate aktiivsuse või finantsnäitajate olulist kahanemist."
Miks? Esiteks, veel ei ole täpselt teada, mida üldse uuritakse. Teiseks, sellised uurimised võtavad omajagu aega.
Kolmandaks – vaatame korraks ajalukku. Alates 2017. aastast on Google Euroopast kolm korda miljarditrahvi kaela saanud – ja aktsiale pole see midagi teinud. Ei oota ma nüüdki mingit revolutsiooni. Jah, räägitakse, et suurkontsernid on nii võimsad, et neid võiks lausa tükeldada, aga kellelgi pole täit arusaama, kuidas see praktikas välja nägema peaks. Kuni siin mingisuguste otsusteni jõutakse, voolab veel palju vett merre.
Neljandaks: uudis ei tähenda, nagu oleksid ettevõtted fundamentaalselt olulises mahus teistsuguseks muutunud. Praegu kirjutatakse Euroopa lehtedes, et Facebooki ähvardab andmete kolmandatele isikutele andmise eest 1,5 miljardi euro suurune trahv – see on napilt 7% Facebooki mullusest puhaskasumist.
Viiendaks: säärased lühiajalised ja järsud "uudispommi" peale toimuvad aktsiakõikumised on müümiseks üsna kehvad hetked.
Ma ise ootaksin kas või nädala, enne kui sellise ähmase ähvarduse peale näpu müüginupule vajutan. Asi on selles, et pärast sellise paanika möödumist, kui investorid hakkavad mõtlema, mis siis saab, ja jõuavad järeldusele, et ega vist eriti midagi saagi, hakkavad aktsiate hinnad tagasi tõusma. Pealegi – kui olla pikaajaline investor, siis tuleb uudispomme ja aktsiakõikumisi ikka ette. Ning ei tasu unustada, et tehnoloogiasektor pole mingi kommunaalettevõte – ma olen enda jaoks selle "emotsioonipreemia" sisse arvestanud, ehk aktsia võib kallineda rohkem kui teised, kuid samuti võib see teistest rohkem odavneda ja eelkõige teistest rohkem kõikuda.
Mida räägib tehniline analüüs?
Heitsin pilgu Facebooki tehnilisele pildile ja vastu vaatas paanikamüük. Facebooki aktsia hind on selgelt 50 päeva libiseva keskmise tasemest (180 dollari juures) alla tulnud, RSI ehk suhtelise tugevuse indeks on 28 – reeglina tähendab väärtus allpool 30, et aktsiat on tabanud ülemüük.
See ei tähenda, et aktsia hind veel langeda ei võiks. Facebooki ootavad ees rasked ajad, kurnavad kohtuvaidlused ja päris kindlasti ka krõbedad trahvid ning muidugi on võimalik ka kõige hullema stsenaariumi realiseerumine. Kuid põhjus, mis mul rahulikult magada laseb, on portfelli hajutatus. Mul on 90 aktsiat napilt 13 000 euro eest ehk ligi 4 protsenti portfellist. Nii et paanikaga ei müü, aga juurde osta ka praegu ei tohi. Aktsiat ostsin viieaastase horisondiga, käimas on alles teine aasta, nii et veel on vara vedelaks lüüa.
Seotud lood
Enimloetud
5
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Asutajate firmad maksid miljoneid dividende
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele