Rahatarkuse kuu levitab mindki haaranud finantspisikut
Käesolev sõjasituatsioon on muserdav ning tahtsin korraks sellest välja tulla. Kuna märts on rahatarkuse kuu, vaatasin korraks peale teemadele, mis mulle järelkasvu toovad ning finantskirjaoskust arendavad.
Rahandusministeeriumi rahatarkuse koordinaator Liisi Kirch on mitmel Investeerimisfestivalil esinenud rahatarkuse teemadel.
Foto: Raul Mee
Olen juba aastaid investeerimisega tegelenud ning mäletan oma esimesi kõhedaid samme sellel teel, kui infot oli vähe ja oskused kesised. Praegu saab tõdeda, et rahatarkust väärtustatakse järjest enam ning püütakse juba riiklikul tasandil teemat arendada.
Paljud lastele raha kasvatajad usaldavad kasvukontosid, kuid nad pole kindlad, millal ja kuidas kogunenud raha lastele lõpuks üle anda. Vastased aga kritiseerivad, et noored ei oska sülle kukkunud rikkusega midagi peale hakata.
Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) rahvusvahelisest täiskasvanute finantskirjaoskuse võrdlusuuringust selgus, et koos Indoneesiaga viiendat kohta jaganud Eesti elanike rahatarkuse teadmised on suhteliselt head võrreldes teiste osalenud riikidega, kuid need ei kandu käitumisse ja rakendamises on küllaga arenguruumi.
Tänapäeval on finantskirjaoskus muutunud üha olulisemaks, sest see, kes on rahaasjades teadlik, võib elada muretumalt, kui see, kel suured võlad või kulud, mis ületavad tulusid.
Muuga sadamas laaditi hiljuti laev MV GREEN K MAX 1, mille pardale paigutati 68 500 tonni Eesti nisu. See on erakordne maht, mis näitab nii kodumaise teraviljasektori jõudu kui ka ekspordivõimekust. Scandagra Eesti viljaäri juht Marge Pähkel rõhutab, et taoline operatsioon eeldab sujuvat koostööd kogu väärtusahela ulatuses, head koostööd kokkuostjate vahel ja näitab, et Eesti suudab konkureerida maailma suurimate viljaeksportijatega.
Tehisaru vastab sinu küsimustele Äripäevas ja kõigis teemaveebides ilmunud artiklite põhjal. Vastuse koostamisel ei võta tehisaru arvesse viimase päeva jooksul ilmunud artikleid.