Artikkel
  • Jaga lugu:

    Küsimuste turmtuli: Enefit Greeni juhid saja investori piiramisrõngas

    Investor Toomase Investeerimisklubi esimene börsifirma külastus toimus Enefit Greenis. Nõupidamiste ruumi nimi "Tulevik" oli sümboolne nii ürituse sisu kui ka kogu klubilise tegevuse mõittes.Foto: Andras Kralla

    Kolmapäeval olin osaline tulevikust. Just „Tuleviku“-nimelises Enefit Greeni nõupidamiste ruumis toimus järjekordne Investeerimisklubi üritus. Enne kui emotsioonid hajuvad, paningi kirja mõtted, mida investorina slaidide vahelt välja lugesin.

    Kõige lihtsam ja praktilisem kogemus tekkis minul asjaolust, et kui varem olin minagi erinevaid Enefiti aruandeid, tulemusi ja muid börsiteateid lugenud 2D-kujul, siis nüüd muutus ettevõte minu jaoks pigem 3D-mõõtmeliseks, numbrite taha tekkis kontekst.
    Emotsioonid ja kehakeel on tihtipeale need faktorid, mis räägivad pareminigi kui numbrid. Kohaletulnud 80 inimesest tõstis investoriks olemise küsimuse peale käe peaaegu kogu saal – ilmekas näide Enefiti suurest aktsionäride arvust.
    Kohale oli tulnud neli tippjuhti, kes rivistusid klubiliste, oih, tegelikult hoopis aktsionäride ette ning ilma vähimagi kõhkluseta vastasid küsimustele tund aega jutti. Hiljem tunnistas üks juhtkonna liige mulle sosinal, et selliseid sisulisi ja professionaalseid küsimusi ei osanud nad oodatagi. Asjaolu, et Enefit Greeni juhtkond ei jooksnud sellise õhtuse klubilise ürituse puhul n-ö lati alt läbi, tekitas mulle kindlustunde, et olen investorina väärtustatud.
    Põnevaid fakte noppisin ikka ka
    Kuigi majandusaasta aruanne on täis tavaliselt kuhjade viisi erinevaid majanduslikke numbreid, siis paljud investorid ei taha või ei oska nendes orienteeruda. Kui aga näed ikka oma silmaga, kui suure kraanaga tegelikult tuulik püsti pannakse või kui suur peaks olema tuulikualune vundament, siis annab see hoopis teise mõõtme ka kasumiaruande numbritele.
    Täna on Eestis kõige võimsamad tuulikud 3megavatise võimsusega ning nende tuulikute laba tipu kõrgus on 150 meetrit. Leedus ehitatavas tuulepargis on 5,5megavatiste tuulikute tipu kõrgus juba 200 meetrit. See tähendab aga seda, et kõrgemal on rohkem ja stabiilsemalt tuult, rootorid on suuremad ning see nn purjepind, kus seda tuult kokku puhutakse, annab rohkem toodangut ja on kasulikum ka investorile.
    Alla viie tuulikuga parki ei tasu ehitada ning ümber lükati ka arusaam, et tuult saab rohkelt ainult ranna äärest. Nimelt on praegu kõrgeimad püstitatavad tuulikud suisa 270meetrised ning mis viga neid siis ka maismaal asuvate kõrgemate küngaste pealt tuult koguma panna.
    Kui tuuliku enda saab üles ehitada nädalaga, siis ettevalmistustööd enne seda võivad kohati olla hoomamatud. Ainuüksi Soomes asuva tuulepargi ühe 230meetrise tuuliku jaoks peab tegema 2000tonnise vundamendi, mille läbimõõt küündib 28 meetri juurde, eelnevale projekteerimistöödele kuuluvast ajast rääkimata.
    Kõige väiksema CO2 jalajäljega on maismaa- ja meretuul, neile järgneb tuumaenergia ja kõige lõpus on kõik söejaamad. Tuulikute CO2 jalajäljeks on mõõdetud 4,5 gr ühe kWh kohta, põlevkivil on seda 1000 gr ühe kWh kohta. Meretuulikutega tuulepark hoiab kokku kuue kuuga kogu tema valmistamiseks kulunud CO2.
    Asjalikud klubiliste küsimused tõid päevavalgele veel märkamata infot
    Ambitsioonika plaanina on Enefiti presentatsioonides näha olnud soovi aastaks 2026 neli korda suuremaks kasvada ja mitu taastuvenergia parki ehitada.
    Enefiti arendustegevusi pärsivad aga näiteks dilemmad just keskkonna temaatikaga seonduvalt. Nimelt tulebki uute taastuvenergiaparkide ehitamisel kõne alla kompromisside tegemine keskkonnaga nii kohalikul kui ka globaalsemal tasandil, samuti takistab megaarendusi piirangud tuulikute kõrgusele. Lisaks muidugi asjaolu, et liitumised taastuvenergiavõrkudega on piiratud ning uute kaablite ehitamine väga kapitalimahukas tegevus ning kaasnev seadusandlik tegevus pigem flegmaatiline.
    Üldtuntud fakt on see, et Eesti Energia omab 77,7% Enefit Greenist. Samas peavad kõik Enefiti ja Eesti Energia vahel tehtavad tehingud saama heakskiidu kolmeliikmeliselt sõltumatult auditikomiteelt. Just sellise komitee tegevusega seistakse väikeaktsionäride huvide eest, sest nii tagatakse konkurentsitingimustele vastavad kokkulepped.
    Kui päevakorda tuleks investeeringuteks raha saamine ja kui kaalukausil oleks kas laen või uus rahakaasamine, siis Enefitil on kindel arusaam, et laenurahaga saaksid nad odavamalt oma ambitsioone ellu viia ning finantsjuhi väljaöelduna „väärikat omakapitali tootlust“ pakkuda. Tegelikult räägiti ka palju reaalsetest investeeringute rahastamise peennüanssidest, see info aga jääb hetkel varju osalenute mälusoppidesse.
    Me kõik tahaks rohkem Enefit Greeni edu trendiharjal sõita, kuid seda ma kahjuks teada ei saanudki, millal võiks koita see päev, mil Eesti Energia veel portsu oma osalust turule paiskab.
    Miks mul on portfellis just Enefit Green ja mitte Ignitis?
    Ah, et miks ei võiks siis hajutamise mõttes portfelli leedukate Ignitist võtta? Tegelikult tegutsevad mõlemad küll energiasektoris, kuid Ignitise puhul saab võrdlusena kõne alla võtta pigem Eesti Energia suguse äri.
    Ignitisel on suurem osa ärist seotud võrkudega ehk tegemist on reguleeritud kapitaliga ning sellel on tegelikult piiratud tootlus. Plaan kasvada sarnaneb Enefitiga, ambitsioon ja võimekus taastuvenergia arendamiseks samal turul on mõlemal olemas ning konkurentsieeliseks saab Enefiti puhul pidada üle 20aastast valdkonnakogemust, oma turgude tundmist ning tugevat tiimi.
    Lisaks ei saa ära unustada asjaolu, et Ignitise puhul lisandub kohe investeeringule õigusloomest tulenev risk – ei saa kunagi kindel olla, millal Leedu poliitikud kätte võtavad ja nii olulises valdkonnas nagu energeetika midagi seadusandluses muuta võivad. Kõik muutused ei pruugi olla kooskõlas minu kui investorite huvidega ning seetõttu olengi Enefit Greeni investor.
    Kuigi võib-olla nii mõnigi Ignitise suhtarv peibutab mind tema aktsiate poole piiluma, siis eestlasena tunnen ennast ikkagi kindlamini kodumaa valitsust usaldades ja seetõttu ei hakka Enefiti positsiooni Ignitise vastu välja vahetama. Samas ei välista see Ignitise positsiooni lisamist.
    Minul portfellist kuulub Enefi Greenile 1,1% ehk 1262 aktsiat sain kätte IPO käigus. Enefit Green on ka ainuke kodukamara börsiettevõte, kellel on sel aastal ette näidata aktsia hinna tõus, hetkel on see 4,1%. Tallinna börs on sel ajal langenud üle 13%. Ettevõtte enda sõnul on nad koos dividendidega pakkunud IPOs osalenud investoritele 7,8% tootlust.
    Investorina vaatan ma eelkõige pikaajalist perspektiivi ning soovin jätkuvalt olla osanik taastuvenergia ettevõttes ajal, mil kogu maailm teeb jõupingutusi roheliseks muutumisel. Mulle meeldib endiselt, et saan ettevõttes toimuvaga kursis olla kas siis otsesest allikast või käies lihtsalt tuulikuid mere ääres imetlemas.

    Investeerimisklubilisele:

    - 12 sisukat investeerimisüritust aastas, sh börsifirmade külastused.

    - Ürituste kokkuvõtted, salvestused ja materjalid

    - Investori ajakirja aastatellimus kõigile 2022. aastal liitunuile.

    - Äripäeva investeerimisraamatud –20% soodsamalt.

    - Investeerimisklubi liikmete kinnine grupp Facebookis.

    - Eripakkumised investor Toomase konverentsile ja InvesteerimisFestivalile.

    - Superpakkumised investor Toomase Investeerimisklubi koostööpartneritelt.

    Investeerimisklubiga saad liituda SIIN

    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Karl-Eduard Salumäe: kasutatud autode turg on nagu mingi kentaur
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Krüptomaailmas toimus oluline uuendus. Mida see toob investorile?
Etheriumi plokiahela tänavu 15. septembril toimunud merge on aasta üks suurimaid uudiseid krüptovaldkonnas. Mida see tähendab ja mida on investoritel oodata?
Etheriumi plokiahela tänavu 15. septembril toimunud merge on aasta üks suurimaid uudiseid krüptovaldkonnas. Mida see tähendab ja mida on investoritel oodata?
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Juhtide piiratud aeg teeb värbamise kalliks
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Värbaja saab sobivate kandidaatide otsimisel ära teha küll palju tehnilist tööd, kuid ka juhtide panustatud aeg on oluline ja see teeb värbamise kalliks, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
EAS suunab 15 miljonit rakendusuuringute toetuseks
EAS avab rakendusuuringute programmi (RUP) uue toetusvooru arendusprojektide elluviimiseks. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot.
EAS avab rakendusuuringute programmi (RUP) uue toetusvooru arendusprojektide elluviimiseks. Toetuse eelarve on 15 miljonit eurot.

Olulisemad lood

Facebooki, TikToki ja Twitterit Eestis esindav firma hüppab pea 200miljonilise käibeni
Twitterit, Snapchati, Metat ja teisi gigante Eesti ja Baltikumis esindav firma kasvatas hüppeliselt oma käivet. Kui kolm aastat tagasi oli ettevõtte Httpool Baltics käive 5 miljonit, siis käesoleval aastal on käibeprognoos pea 200 miljonit.
Twitterit, Snapchati, Metat ja teisi gigante Eesti ja Baltikumis esindav firma kasvatas hüppeliselt oma käivet. Kui kolm aastat tagasi oli ettevõtte Httpool Baltics käive 5 miljonit, siis käesoleval aastal on käibeprognoos pea 200 miljonit.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.