Jõukus majas hoolimata paarist prohmakast
Lõin kokku oma portfelli juuli numbrid ning rõõmustamiseks annab põhjust fakt, et hoolimata Facebooki ja Ryanairi kesisest kuust jäin ikkagi plussi ning olen võrreldes eelmise aasta sama ajaga tublisti oma varasid kasvatanud.
Nii suurenes minu varade hulk juulis võrreldes juuniga 7479,94 euro võrra ehk 2,44 protsenti. Võrreldes aga eelmise aasta juuliga teenisin tootlust 11 protsenti ning kasvatasin oma portfelli väärtuse 282 515,45 eurolt 313 707,64 eurole. Jääb küll minu aastasele, 12protsendilisele tootluseesmärgile veidi alla, kuid sellegipoolest on juuli põhjal põhjust rahulolu tunda.
Möödunud kuul osutusid minu portfelli suurimateks vedajateks Ler¸y Seafood, Brasiiliale panustav börsil kaubeldav fond iShares MSCI Brazil Capped ning Apple ja Microsoft tehnoloogiasektorist. Rõõmu valmistab ka see, et hiljuti minu portfelli lisandunud Altria on noka vaikselt üles saanud ning end miinuspoolelt lahti rebinud. Juulis kerkis tubakatootja aktsia 3,96 protsendi võrra ning kokkuvõttes on see investeering mul nüüd pea protsendiga plussis. Suurimateks murelasteks osutusid aga Facebook ning Ryanair, mis kaotasid juulis tublisti oma turuväärtusest.
Tehnoloogia õnn ja õnnetus
Kui ühelt poolt aitas tehnoloogiasektor minu portfelli vedada, siis teisalt osutus murelapseks Facebook, kes kaotas kuu ajaga oma väärtusest rohkem kui kümnendiku ning kergitas oma tulemustega minus valitsevat skeptilisust tehnoloogiasektori suhtes tervikuna.
Facebook suutis küll kasumiprognoosist üle hüpata, teenides oodatud 1,72 dollari asemel 1,74 dollarit aktsia kohta, kuid nii käibe kui ka kasutajate arvu kasv jäid analüütikute ootustele alla. Lisaks kärbiti aasta kasumiprognoosi rohkem kui poole võrra. Ettevõte kaotas nende numbrite taustal umbes viiendiku oma turuväärtusest. Tegelikkuses pole tulemustel aga minu hinnangul just kui viga midagi. Seda, et Facebook suudaks oma senise meeletu kasvu konstantse hoida, pole ma kunagi lootnudki.
On ju selge, et ka potentsiaalsete uute kasutajate hulk maailmas on piiratud ning seega on arusaadav, kui liitujate arv ühel hetkel aeglasemalt kasvama hakkab. Teisalt on Facebookil väga suur hulk vaba raha ning mitte ühtegi tõsiseltvõetavat konkurenti – kui mõni isegi tekiks, suudetaks see silmagi pilgutamata üles osta. Viimaks aga tehakse kõik mis võimalik, et laieneda – nii hakkab sotsiaalmeediaportaal peagi pakkuma kohtinguteenust, trügides Tinderi turule.
Selle kõige taustal tunduvad ühekordsed analüütikutele pettumust valmistanud tulemused liiga väike ajend selleks, et Facebooki investorite kontolt 20 protsenti ehk 150 miljardit dollarit minema pühkida. Võtsin seda kui soodusmüüki ning soetasin endale hoopis 30 Facebooki aktsiat juurde. Jah, Facebook vaevleb küll andmeskandaalide ning libakontode küüsis, kuid tegemist on probleemiga, millega pidevalt tegeldakse.
Kuigi Facebook pakkus mulle ostukoha, näen pikka vaadet silmas pidades juhtunus aga ka ohu märke. Kui keskpärased tulemused viivad sellise languseni, on see tõestus, et aktsia positiivses suunas liigutamiseks piisab vaid perfektsetest tulemustest. Liiga kõrged ootused on aga buumi tunnus ning teades, et börsimuusika vaikides kannatab esimesena tehnoloogiasektor, olen hakanud mõtlema selle valdkonna osakaalu vähendamisele oma portfellis. Seda enam, et kirjeldatud mustrit kinnitas päev hiljem ka Twitter, mille aktsia kukkus samuti pea 20 protsenti.
Murelaps Ryanair
Tõelise dilemma ette seadis mind juulis aga Ryanair. Firma tulemused tekitavad minus küsimuse, kas võtta pisike kahjum ja lahkuda kukkuva lennuki pardalt või uskuda, et ettevõte suudab oma nina taas taeva poole keerata.
Kõrge kütuse hind, 20protsendiline palgatõus pilootidele, madalam lennupileti hind ning streigid vanas Euroopas on vaid osa põhjustest, mille abil lennuettevõtte tegevjuht Michael O’Leary põhjendas kasumi vähenemist viiendiku võrra. Investoreid need põhjendused aga ei veennud ning firma turuväärtus kukkus kivina. Juulis pea 15 protsenti, mis tähendab, et aktsia maksab täna Londoni börsil vähem, kui minu keskmine soetusmaksumus.
Analüütikud on tulemusi vaadates skeptilised. Negatiivsena nähakse asjaolu, et odavlennufirma nõustus möödunud aasta detsembris töötajate ametiühingutega läbirääkimisi pidama ning see kasvatab palgasurvet. Juba praegu on firma tööjõukulud kasvanud veidi rohkem kui kolmandiku võrra.
Samuti on kollektiivsed streigid viinud vähemalt 2500 lennu tühistamiseni. Kuna tööseisakud jätkuvad ka suvisel turismi kõrghooajal, näevad analüütikud, et Ryanairi kuluefektiivne ärimudel hakkab ohtu sattuma. Kardetakse, et lennufirma on sunnitud üle vaatama ka oma talvised lennugraafikud.
Ekspertide hinnangul mõjutab Ryanairi ka kallinev kütus, mis võib ettevõtte kasumist aasta jooksul pühkida umbes 400 miljonit eurot. Samal ajal O’Leary probleemi ei näe, olles veendunud, et naftaindeksid võtavad lähima aasta jooksul taas suuna alla. Juhi sõnul on Ryanair kasumlik ka siis, kui nafta hind kerkiks 80 dollarini barreli eest.
Suhtarve vaadates näen aga, et Ryanair on võrreldes teiste odavlennufirmadega küllaltki odavalt hinnastatud. Kui O’Leary juhitava ettevõtte P/E suhe on 11,87, siis näiteks EasyJetil ja Wizzairil jääb see mõlemal üle 14.
Põhjust rahuloluks
Üldiselt aga võin nii juuli kui ka senise tulemuste hooajaga rahule jääda. Nagu mainitud, siis Facebooki tulemused mind otseselt ei morjenda ning Ryanairi puhul saan oma dilemmat tulevikus edasi vaagida. Fakt on, et kui tahan lennunduses oma rahaga edasi olla, on O’Leary juhitav ettevõte üks soodsamaid.
Häid uudiseid tuli aga ka teistelt rinnetelt. Tugevaid tulemusi pakkusid nii Apple kui ka Microsoft. Viimase puhul olen märksa enesekindlam, sest pilvetehnoloogia tundub olevat tuleviku võtmesõna ning Microsofti arendatav Azure’i tehnoloogia oleks justkui tuule tiibadesse saanud. Apple’it võivad aga peagi pärssida iPhone’i müüginumbrid – jõudis ju viimases kvartalis tast ette ka Huawei, tõustes ise Samsungi järel teisele kohale ning lükates õunatooted kolmandale positsioonile. Samas eks Apple’i puhul sõltub palju ka uutest toodetest, mida sügisel esitletakse.
Eriti rõõmsaks teeb mind aga Norra lõhekasvataja Ler¸y Seafood, mis juba teist kuud järjest on tugevalt plussis. Sellele aitavad kaasa Norra krooni tugevnemine ning juunis tulnud uudis, et ettevõte investeerib ligi 10 miljonit dollarit Põhja-Norras asuvasse tehasesse, kus hakatakse tootma söömiseks valmis kalatooteid. Valgest kalast tehtud tooteid hakatakse müüma Norra turul.
