Lõpp hangetega solgutamisele

Eilne Äripäev kirjutas, kuidas riigihangete tühistamine ettevõtjatele tuska teeb. „Aeg on raha“ kehtib ettevõtja puhul täiesti ühemõtteliselt. Ent peale kulutatud ajaga mõõdetava raha kaotab ettevõtja tühistatud hanke puhul ka hankel osalemiseks reaalselt tehtud kulud ning vaidlemisele kulunud õigusabikulud takkapihta.

Kui hankija on võitjat välja kuulutades seadust rikkunud, siis peaks uue hanke korraldamise asemel tegema otsuse tegeliku võitja kasuks, leiab Äripäev. Hanke tühistamine peaks olema see absoluutselt kõige viimane abinõu, mida kasutada vaid äärmuslikul juhtumil. Kui see osutub tõepoolest vajalikuks ettenägematute asjaolude tõttu, siis tuleb selle põhjust veenvalt selgitada nii asjaosalistele kui ka avalikkusele. Ettevõtjal ei tohi jääda tunnet, et tema aega raisatakse niisama või kasutatakse hanget hinnauuringuna. Maksumaksjale aga ei tohi jääda tunnet, et tema raha kasutatakse läbimõtlematult. Ministeeriumitel ja EASil pole ju hangete korraldamiseks mingit muud raha kui maksumaksja oma.

Ettenägematute asjaolude hulka ei peaks kindlasti kuuluma „selgumine“, et planeeritud rahalised vahendid ei osutu piisavaks. Selliseid asjad üldiselt „ei selgu“, vaid reedavad hoopis hanke korraldaja halba ettevalmistust või siis küünilist hinnauuringut hanke vormis. Kui hankijal raha pole, siis ta lihtsalt ei korralda hanget või korraldab selle hiljem – siis, kui raha on.
Hanke korraldamine ei peaks tähendama proovimist, kas saame odavalt või ei saa, vaid eesmärk peab olema igal juhul konkreetse teenuse saamine, mis pakkumiste hindamise järel päädib lepingu sõlmimisega. Rahaliste vahendite ebapiisavuse „selgumine“ kipub viitama pigem sellele, et hanget ette valmistanud ametnikud pole olnud pädevad. See on aga arusaadavasti põhjus, mida hiljem avalikkusele kommunikeerida ei soovita.

Kui hanke korraldaja on rikkunud seadust ja pärast selle ilmsikstulekut ettevõtete riigihangete vaidlustuskomisjonis hanke tühistab, siis kannab kahju ettevõtja, kes on teinud nii ajalisi kui ka rahalisi kulutusi hankel osalemiseks, kui ma maksumaksja, kelle rahaga konkreetne hange korraldati. Aeg ja raha on kulunud, aga süüdi pole justkui keegi. Ettevõtja vaatepunktilt on see kahtlemata demoraliseeriv.

Maksumaksja raha kasutamine hanke korraldamiseks eeldab heaperemehelikku suhtumist. Ettevõtjate ajasse tuleb aga igal juhul suhtuda lugupidamisega. Ausas konkurentsis allajäämine on aktsepteeritav, kõigi pakkumuste tagasilükkamine ebapiisavate selgitustega aga mitte.

 Seadus lubab hangete tühistamist, kuid paneb peale ka selle põhjendamise kohustuse. Parem põhjendamine on mitmeski mõttes ka hankija enda huvides. Lõputud juriidilised vaidlused on esiteks rahaliselt kulukad nii ettevõtjale kui ka hankijale, st maksumaksjale, teiseks on need aga ettevõtja seisukohalt sageli masendavad – seadus jätab nimelt korraldajale hanke tühistamise põhjendamisel suhteliselt vabad käed.
Mida selgemad on mängureeglid, seda paremat tulemust on võimalik saavutada kõigil osapooltel. Ja kindlasti tajub ettevõtja usaldusväärsemana partnerit, kes suhtub tema ajasse ja rahasse lugupidamisega ning järgib reegleid, mida kõik osapooled mõistavad ühtemoodi. Muide, eksimuse korral on täitsa lubatud ka vabandust paluda, see ei võta vabandajal tükki küljest ja jätab teisele poolele ka hea mulje.