Võidavad mõlemad
Kursimuutusest saavad võita nii Soome kui ka Eesti. Soomes on küll maailma mõistes ja isegi Eestiga võrreldes tore elada, aga naabrite seis on tegelikult järjepanu halvemaks muutunud. Soomlaste palgad on kaua aega tõusnud tootlikkusest kiiremini – ka sügava kriisi ajal ei suutnud ametiühingute surve all olevad firmad palku isegi mitte külmutada, need muudkui jätkasid tõusu.
Selle tulemusel on nüüdseks ettevõtete investeeringud vähenenud ning tõusnud töötuse tase ja riigivõlg. Hinnanguliselt on Soomes ettevõttel palgakulud Rootsi või Saksamaa konkurentidest 15–20% suuremad. Soome probleem on aga olnud selles, et kõik teavad, milles on probleem, aga vaat tegutseda ei suudeta. Selle otsustamatuse taga on liiga palju konsensust ja kõigiga arvestamist, mis lõppude lõpuks ongi viinud Soome praegusesse seisu.
Sipilä on öelnud, et järgneva kümne aasta jooksul peaks tekkima 200 000 uut töökohta – ja seda just erasektorisse, samas kui riigiaparaat peaks muutuma väiksemaks. Selle eelduseks on loomulikult, et ettevõtetele muutub inimeste palkamine lihtsamaks ja tulusamaks. See meenutab ka Eestis käinud debatti tööjõumaksude üle, ning muidugi toetas ka Äripäev nende alandamist.
Eesti debati peegel
Eestil on põhjust igati loota, et Sipilä ja tema tulevane – loodetavasti eelmisest valitsusest väiksemaarvulisem – ministrite kaaskond suudab osagi reforme päriselt ellu viia. Põhjus on lihtne – Soome on koos Rootsiga meie tähtsaim kaubanduspartner ja meie majandused toimivad mitmes mõttes ühendatud anumatena.
Lootus, et Soome ettevõtted otsivad kodumaal raskustesse sattudes lohutust Eestisse kolimisest, läheb täide üksikjuhtudel. Pigem tellib tugev Soome meilt rohkem teenuseid ja ostab kaupa. Meie põhjanaabrite majanduse ärkamine oleks seda olulisem, et isegi Euroopa Liidu mõistes kasvab Soome aeglaselt.
Sipilä on normaalse jutuga mees. Ta ei ole lubanud kõigile eurokaupa paremat elu, nagu tegid meie erakonnad, vaid kümmet aastat rasket tööd Soome konkurentsivõime parandamise nimel. Ta ütles enne valimisi, et aeg on võtta poliitiline vastutus, isegi kui ta kaotab võimu.
Veel nentis Sipilä, et soomlased on apaatia kütkes ja neil oleks aeg minna tagasi loovuse seisu, kus nad olid paarkümmend aastat tagasi. Seegi debatt meenutab kangesti Eestis tekkinud tunnet, et meil puudub uuendusmeel ja suur idee. Kahekesi kõrvuti oleks lihtsam loov olla.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!