Äripäev • 17. juuli 2015 kell 5:00

Vaimses raskuses töötaja ohustab kõiki

Juhtkiri.  Foto: Anti Veermaa

Riik peaks põhjalikumalt hoolitsema oma töötajate vaimse tervise eest, et lisaks teadmistele ja füüsilistele oskustele püsiks tasakaalus ka inimese psühholoogia, kirjutab Äripäev tänases juhtkiras. Vastasel juhul võib raskustesse sattunud inimene kujutada ohtu nii endale kui ka oma lähedastele ja kogu ühiskonnale.

Tänases lehes kirjeldame traagilist lugu sõjaveteranist, kes tegi enesetapu. Pärast sõda psühholoogilistesse raskustesse sattunud noormees võitles küll tavaellu naasmise nimel, kuid võttis lõpuks endalt siiski elu.

Puudub ülevaade

Viimase viie aastaga on missioonil käinud sõduritest neli end tapnud. Samas ei ole riigil ülevaadet, milline on missioonilt naasnud ja tavaellu läinud 1800 kaitseväelase vaimne tervis. Nagu selgus intervjuust kaitseväe juhataja Riho Terrasega, on kaitseväelaste vaimse tervise eest tugiteenustega hoolitsetud viimased 5–6 aastat, kuid missioonidel on käidud juba 1990ndate keskpaigast saati. Intensiivsed konfliktid, kus inimesed said surma ja raskelt haavata, algasid juba 2001. aastast. See näitab, et Eesti on post­traumaatilisi olukordi uurinud ja lahendanud veel küllaltki lühikest aega.

Toimetuse hinnangul on selge, et Rivo ­Ekbaumi raskuste üks põhjus oli just missioonil käimine. Kaitseväelase töös kogetud äärmuslikud ja pingelised olukorrad jäid teda kummitama.

Tugev vaim on kaitseväelasele sama vajalik kui kõigile, kes töötavad suure pinge all. Ühe näitena võib tuua kaitsepolitseinik Eston Kohveri, kes tõenäoliselt peab olulist psühholoogilist sõda praeguseni. Ta on alates eelmise aasta septembrist pidanud Venemaal ootama, mis saab edasi. Kuna meest süüdistatakse spionaažis, siis suure tõenäosusega üritatakse teda eelkõige vaimselt murda.

Kaob enesekindlus

Mitmeid tippsportlased, kes kõrgete ootuste tõttu murduvad just vaimselt, langevad samasse kategooriasse. Näiteks vehkleja Nikolai Novosjolov, keda hinnati 2012. aasta Londoni olümpial Eesti parimaks medalinõudlejaks, kaotas avaringis. Ka Gerd Kanteril oli esimestel tiitlivõistlustel võitlus pigem oma mõtete kui lihastega. Füüsiliselt on ettevalmistus paljudel enamasti kulgenud suurepäraselt, kuid psühholoogiline töö võimalikeks eelseisvateks ohtudeks ning murdehetkedel raskustega tegelemiseks röövib neilt enesekindluse.

Kindlasti leiab nii mõnigi ettevõtja või tippjuht oma tööst juhtumeid, kus ta ise või mõni tema hinnatud kolleeg on pidanud psühholoogilise kurnatuse tõttu aja maha võtma või halvemal juhul seni üle jõu käivatest ülesannetest sootuks loobuma, kuna vaim ei pea enam vastu.

Vaim tugevaks

Kui erasektoris töötavad inimesed peavad ise hoolitsema enda vaimu ja tervise eest, siis avaliku teenistuse ohtlikematel töödel võiks senisest rohkem inimese psühholoogiat arendada sama edukaks kui tema teadmisi ja füüsilisi omadusi.

Inimese vaimset tervist tuleks edendada nii enne ametisse asumist, töötamise ajal kui ka pärast ülesannete täitmist, nagu näitab kaitseväe juhtum. Kui töötaja vaim on tugev, siis on suure tõenäosusega motivatsioon kõrgem ja tulemus parem.

Hetkel kuum