Äripäev • 7 oktoober 2015

Ära istu rahas, otsi talle töö!

Juhtkiri.  Foto: Anti Veermaa

Jaeinvestorid peaksid kindlasti kaaluma LHV võlakirju kui üht investeerimisvõimalust kõigi teiste kõrval, et leida vabale rahale rohkem rakendust, kirjutab Äripäev tänases juhtkirjas.

Alates esmaspäevast pakub LHV jaeinvestoritele avalikke võlakirju lootusega ettevõtet veelgi arendada.

Äripäeva loodud investor Toomas vaatas LHV pakkumise samuti üle – investeerimisvõimalus on hea, kuid ta jääb sellest mängust praegu kõrvale, sest sihib aktsiainvestorina LHV järgmise aasta aktsiate avalikku esmapakkumist (IPO). Samas leiab reaalse rahaga investeeriv Toomas, et pikaajalisele investorile peaks LHV tingimustega võlakiri sobima, kui otsida kontol seisvale rahale töökohta.

Sarnast mõttelendu kuulsime tänavusel Äriplaanil: kui on vaba raha, tuleks investeerida. Eriti suuremaid rahasummasid, mille hoiustamine on suisa kahjulik.

Vaba raha tekib juurde

Inimesed tunnevad end hästi, nende hoiused kasvavad ja hoiuste-laenude suhe pole kunagi olnud nii hea kui praegu, nagu rääkis Swedbank Eesti juht Robert Kitt. Majandusseis paraneb ja säästud suurenevad, kuid hoiuste väärtus ei pruugi paraneda. Inflatsioon võib seisva raha väärtust isegi vähendada.

Kitt näeb praeguses ühiskonnas häirivat negatiivsustrendi. Kuigi eestlastel läheb praegu paremini kui kunagi varem, pole foon ühiskonnas olnud nii negatiivne kui nüüd. Üks põhjendus võib olla, et inimestel ei ole perspektiivi. Ei leita piisavalt ligimeelitavat investeerimisvõimalust.

Kui võtta puht pragmaatilised omadused, siis LHV võlakirja tingimused peaksid pikaajalist jaeinvestorit soosima. 1000 euro suurune sisenemislävi ja 6,5% intress aastas võiks olla kasulikum alternatiiv neile, kel muidu raha koguneb hoiusele tolmu koguma. Olenevalt pangast võib hoiusele lisanduda väike intress aastas, kuid see jääb võlakirja tootlusele selgelt alla.

Investor otsib usaldust

Lisaks võlakirja tehnilistele näitajatele on LHV ponnistus kasvada usaldusväärseks finantsgrupiks üks olulisim kriteerium, kas investorid tulevad nn IPO eelmänguga kaasa. Kindlasti ei saa vastu vaielda, et LHV eesotsas on Eesti finantssektori asjatundjad.

LHV imetlejate kõrval seisavad kindlasti skeptikud, kes ei liitu pealtnähtava vaimustusega. Üheks kriteeriumiks võib nimetada kas või 10aastast tähtaega. LHV-l on küll finantsinspektsiooni loa saamise korral võimalus juba 5 aasta pärast võlakirju lunastada, kuid mitte kohustus. Allutatud võlakirjade puhul on risk veelgi suurem, sest nii kaugele ette vaadates on raske prognoosida, milliseks kujuneb ettevõtte majanduslik seis. Kui LHV-d peaks tabama katastroof, siis allutatud võlakirjade omanikud on järjekorras eelviimased, kelle nõudeid rahuldatakse.

Vähe teavet IPO kohta

Samuti juhivad mõned väikeinvestorid tähelepanu sellele, et pärast võlakirjade märkimist tuleb 2016. aasta suvel LHV IPO, mille kohta ei ole ettevõte veel ühtegi infokildu paljastanud. See tähendab, et kuigi LHV börsiletulekut oodatakse õhinaga, ei saa veel kindel olla selle edus, kuna teave lihtsalt puudub. Tõenäoliselt üritab LHV astuda konservatiivselt selles tähenduses, et kasvatab investorite ringi sammhaaval.

Kokkuvõttes taandub LHV võime edukalt investoreid kaasata peamiselt usaldusele. Praegused märgid näitavad, et seni LHVd usaldanud kliendid ja investorid jäävad endale kindlaks ka pikemas plaanis. Hoiame pöialt, et LHV vastab ootustele.

Hetkel kuum