Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Sven Sester, tee üks korralik reform

    Juhtkiri.Foto: Anti Veermaa

    Seniste kosmeetiliste muudatuste asemel tuleks teha üks korralik maksureform, kirjutab Äripäev tänases juhtkirjas.

    Rahandusminister Sven Sester üritab teha „oma“ maksumuudatust. Eile õhtul kogunesid ettevõtjad rahandusministeeriumisse ümarlauale, et muu hulgas arutada Sesteri poolt uudisteagentuuri BNS maksuteemalises debatis välja käidud ideed.
    Nimelt pakkus minister seal välja, et nn küpsetele firmadele peaks dividendi väljamaksed tegema atraktiivseks. Näiteks kolmel järjestikusel aastal väljamakstud dividendi tulumaksumäär 100 000 euro pealt võiks olla 20 protsendi asemel 15 või 12 protsenti.
    Aeg teha üks suur reform
    Äripäeva toimetuse meelest pole mõtet tegeleda kosmeetiliste muudatustega, vaid aeg on küps korralikuks töö- ja maksureformiks, mida ettevõtjad on oodanud aastaid. Eelkõige peame silmas tööjõumaksude muutmist, sotsiaalmaksule lae seadmist ja miks mitte ka maksupõranda kehtestamist.
    Viimase ettepaneku tegi oma arvamusloos Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi, kus ta ­OÜdes maksude optimeerimise valguses pakkus välja, et Eestis võiks kehtida sotsiaalmaksukohustus ka nendele isikutele, kes oma tuludeklaratsioonis tööjõumaksudega maksustatud tulu ei deklareeri ning elatuvad ainult dividenditulust. Võiks olla miinimummäär, millelt ka need isikud peavad tasuma korra aastas sotsiaalmaksu ning see olekski sotsiaalmaksu põrand.
    Dividendide tulumaksumääraga tegelemine on vaid üks väike nüanss, vaeva peaks aga nägema terve maksupaketiga.
    Liiatigi on siin mitmeid küsitavusi. Esimene neist on see, mida riik tahab sellise muudatusega üldse saavutada?
    Dividendide regulaarne väljavõtmine ettevõttest tooks riigile laekuvate maksude kaudu mõnevõrra kindlama sissetuleku. Samas tähendab see seda, et ettevõttel pole investeerimisplaani, pole pikemat vaadet tulevikku. Tõsi, pole võimatu, et raha võetakse ühest ettevõttest välja selleks, et panna see mingisse muude ettevõtmisse, kuid pigem viitab see siiski ideede vaegusele ja ebakindlusele laienemisvõimaluste puhul.
    Ei ole head kohta, kuhu investeerida
    Eilse Äripäeva kaanelugu rääkis rekordilisest dividendisajust. Eestis tegutsevad ettevõtted liiguvad kõigi aegade rekordi suunas, olles tänavu üheksa kuuga maksnud omanikele juba pea 1 miljard eurot enam dividenditulu kui möödunud aastal.
    Esmapilgul justkui hea uudis, firmad on suutnud endale rasva koguda. Ent reaalsuses tähendab see, et ettevõtjad ei näe praegu kasumlikke projekte, kuhu investeerida.
    Ettevõtjad, kellele dividendide tulumaksumäära muudatus peaks olema suunatud, pole ka ise sellest ülemäära vaimustus. Eelmisel nädalal Äripäeva küsitletud maksueksperdid ja ettevõtjad olid pigem segaduses ja ettevaatlikud, kui väga selle muudatuse poolt. Nähakse võimalusi uuteks skeemitamisteks ja ka seda, et langetatakse ettevõtte jaoks kahtlase väärtusega otsuseid puhtalt sellepärast, et mitte maksueelist raisku lasta. Lisaks ikka see sama küsimus – milleks on seda vaja?
    Ettevõtja otsib leevendust
    Sestap, minister Sester, on mõttekam kribu-krabu asemel ette võtta üks korralik reform. Vaadata süsteemselt üle kõik maksud, aga miks mitte ka töösuhteid reguleeriv seadusandlus, mis samuti jäänud ajale jalgu.
    Olukorras, kus palgakasv on tootlikkuse kasvust ette lipanud, igatsevad ettevõtjad veidigi leevendust mõistlikumate tööjõumaksudega.
  • Hetkel kuum
Tõnu Mertsina: riigi kommunikatsioon võiks arvestada selle mõju majandusaktiivsusele
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Inimeste nõrk kindlustunne pidurdab tarbimise taastumist. Riik võiks oma avalikus kommunikatsioonis riigirahanduse, maksude ja sõjaohu kohta arvestada rohkem selle mõju majandusaktiivsusele, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.
Kuidas ikkagi rikkaks saada? Miljonärid ise annavad nõu
Saaremaal kauaoodatud üritus “Kuressaare Rahatarkus 2024” tõi kokku nii kohalikke kui kaugema kandi rahvast. Neli üle kodumaa teada-tuntud tegusat meest, Raivo Hein, Robin Valting, Rahakratt ja Martin Villig, tõid päevavalgele rikkuse saavutamise saladused.
Saaremaal kauaoodatud üritus “Kuressaare Rahatarkus 2024” tõi kokku nii kohalikke kui kaugema kandi rahvast. Neli üle kodumaa teada-tuntud tegusat meest, Raivo Hein, Robin Valting, Rahakratt ja Martin Villig, tõid päevavalgele rikkuse saavutamise saladused.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Luksusturismi ettevõtjad õpetavad, kuidas meelitada rikkad metsa raha kulutama
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Saates “Turismitund” võeti luubi alla, kuidas rikkad inimesed majanduslanguse ajal enda hellitamisega toime tulevad.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Põlva saunatootja asendas jahtunud turud ühe kliendiga USAs: “Tööd on rohkem kui peaks!”
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mitu aastat reipat kasvu näidanud Põlva saunatootja Ecosauna Projecti majandustulemused võtsid eelmisel aastal hoo maha, tänavune aasta on neil see-eest aga juba välja müüdud.
Mis on edukate juhtide ühine näitaja?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
Üks juhtimiskvaliteedi tõstmise meetodeid on oma tavapärasest rutiinist välja astumine ja enda kohta regulaarselt tagasiside küsimine. Selleks, et inimesed julgeksid ausat tagasisidet anda, tuleb luua tugev ja usaldusväärne suhe oma töötajatega. Kuidas seda teha ja miks see nii oluline on?
"Palun vabastada Eesti vahemikus ....–.... loodusõpetuse tunnist"*
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Selle asemel, et spekulatiivses Euroopa Liidu trahvi hirmus end üles kütta, toetume faktidele ja vaidleme kokkulepped paremaks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Auto|Piloot. Uus Škodiaq on kohal. Kas nüüd tasub vana sissemaksuks anda?
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Niigi äärmiselt ruumikas Škoda Kodiaq sai uue põlvkonnaga veelgi avaram, ent mitte ainult.
Piletilevi tegi ajaloo suurima tehingu: ostis enamuse kahes Poola piletimüüjas
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Piletilevi ostis kahes Poola piletimüügifirmas enamusosaluse, millega tõuseb sealsel turul suuruselt teiseks piletimüügifirmaks, aga laienemisplaanid sellega veel ei lõpe.
Prantsuse ettevõte ostab Eesti küberfirma: ootame suurt rahvusvahelist kasvu
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.
Prantsusmaa küberturbe-ettevõtete grupp Neverhack omandas täisosaluse Eestis Cybersi kaubamärgi all tegutsevas Security Software OÜs.