• OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • OMX Baltic−0,17266,92
  • OMX Riga−1,49866,71
  • OMX Tallinn0,141 739,38
  • OMX Vilnius0,00993,09
  • S&P 5001,115 459,1
  • DOW 301,6440 589,34
  • Nasdaq 1,0317 357,88
  • FTSE 1001,218 285,71
  • Nikkei 225−0,5337 667,41
  • CMC Crypto 2000,000,00
  • USD/EUR0,000,92
  • GBP/EUR0,001,18
  • EUR/RUB0,0093,47
  • 03.11.15, 06:00

Sven Sester, tee üks korralik reform

Seniste kosmeetiliste muudatuste asemel tuleks teha üks korralik maksureform, kirjutab Äripäev tänases juhtkirjas.
Juhtkiri.
  • Juhtkiri. Foto: Anti Veermaa
Rahandusminister Sven Sester üritab teha „oma“ maksumuudatust. Eile õhtul kogunesid ettevõtjad rahandusministeeriumisse ümarlauale, et muu hulgas arutada Sesteri poolt uudisteagentuuri BNS maksuteemalises debatis välja käidud ideed.
Nimelt pakkus minister seal välja, et nn küpsetele firmadele peaks dividendi väljamaksed tegema atraktiivseks. Näiteks kolmel järjestikusel aastal väljamakstud dividendi tulumaksumäär 100 000 euro pealt võiks olla 20 protsendi asemel 15 või 12 protsenti.
Aeg teha üks suur reform
Äripäeva toimetuse meelest pole mõtet tegeleda kosmeetiliste muudatustega, vaid aeg on küps korralikuks töö- ja maksureformiks, mida ettevõtjad on oodanud aastaid. Eelkõige peame silmas tööjõumaksude muutmist, sotsiaalmaksule lae seadmist ja miks mitte ka maksupõranda kehtestamist.
Viimase ettepaneku tegi oma arvamusloos Äripäeva peatoimetaja asetäitja Aivar Hundimägi, kus ta ­OÜdes maksude optimeerimise valguses pakkus välja, et Eestis võiks kehtida sotsiaalmaksukohustus ka nendele isikutele, kes oma tuludeklaratsioonis tööjõumaksudega maksustatud tulu ei deklareeri ning elatuvad ainult dividenditulust. Võiks olla miinimummäär, millelt ka need isikud peavad tasuma korra aastas sotsiaalmaksu ning see olekski sotsiaalmaksu põrand.
Dividendide tulumaksumääraga tegelemine on vaid üks väike nüanss, vaeva peaks aga nägema terve maksupaketiga.
Liiatigi on siin mitmeid küsitavusi. Esimene neist on see, mida riik tahab sellise muudatusega üldse saavutada?
Dividendide regulaarne väljavõtmine ettevõttest tooks riigile laekuvate maksude kaudu mõnevõrra kindlama sissetuleku. Samas tähendab see seda, et ettevõttel pole investeerimisplaani, pole pikemat vaadet tulevikku. Tõsi, pole võimatu, et raha võetakse ühest ettevõttest välja selleks, et panna see mingisse muude ettevõtmisse, kuid pigem viitab see siiski ideede vaegusele ja ebakindlusele laienemisvõimaluste puhul.
Ei ole head kohta, kuhu investeerida
Eilse Äripäeva kaanelugu rääkis rekordilisest dividendisajust. Eestis tegutsevad ettevõtted liiguvad kõigi aegade rekordi suunas, olles tänavu üheksa kuuga maksnud omanikele juba pea 1 miljard eurot enam dividenditulu kui möödunud aastal.
Esmapilgul justkui hea uudis, firmad on suutnud endale rasva koguda. Ent reaalsuses tähendab see, et ettevõtjad ei näe praegu kasumlikke projekte, kuhu investeerida.
Ettevõtjad, kellele dividendide tulumaksumäära muudatus peaks olema suunatud, pole ka ise sellest ülemäära vaimustus. Eelmisel nädalal Äripäeva küsitletud maksueksperdid ja ettevõtjad olid pigem segaduses ja ettevaatlikud, kui väga selle muudatuse poolt. Nähakse võimalusi uuteks skeemitamisteks ja ka seda, et langetatakse ettevõtte jaoks kahtlase väärtusega otsuseid puhtalt sellepärast, et mitte maksueelist raisku lasta. Lisaks ikka see sama küsimus – milleks on seda vaja?
Ettevõtja otsib leevendust
Sestap, minister Sester, on mõttekam kribu-krabu asemel ette võtta üks korralik reform. Vaadata süsteemselt üle kõik maksud, aga miks mitte ka töösuhteid reguleeriv seadusandlus, mis samuti jäänud ajale jalgu.
Olukorras, kus palgakasv on tootlikkuse kasvust ette lipanud, igatsevad ettevõtjad veidigi leevendust mõistlikumate tööjõumaksudega.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 27.06.24, 14:15
Milline on ettevõtte roll riigikaitses? Coop Pank: reservisti palga säilitamine on hea algus
Eesti riigi julgeolek sõltub igaühe panusest ja ka ettevõtetel on oma osa mängida. Tööandjal on võimalik mitmeti kaasa lüüa, näiteks säilitades reservõppekogunemistel osalejate töötasu, pakkudes reservistidele soodustusi, võimaldades vaba aega või kodust töötamise võimalust, kui elukaaslane on õppekogunemisel.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele