Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Eesti edu keeras ette noorusliku palge

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Täna ilmuv Eesti edukamate ettevõtete top on ajalooline, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Viimasel aastakümnel on selle Äripäeva edetabeli võitnud suured, peamiselt traditsiooniliste alade ettevõtted, mida omavad või juhivad soliidses eas härrasmehed.
    AdCashi võit tähendab põlvkonnavahetust mitmeski mõttes. Kõigest nelja-aastase tegutsemisajaga Eesti edukamate ettevõtete seas troonile astuda on kahtlemata muljetavaldav saavutus. Nii noort ettevõtet pole edukate topi tipus kunagi varem olnud. Teiseks, ettevõte esindab uue põlvkonna, idufirmade raha. Kolmandaks, ettevõtte juht on 1984. aastal sündinud Thomas Padovani, kes on seniste edetabeli tipus olnud ettevõtete juhtide kõrval noormees. Eelmise edetabeli võitis mäletatavasti Armin Karu Olympic, aasta enne seda Oleg Ossinovski Skinest. Pilku kaugemale heites on võitjad enamasti ikka teada-tuntud suured, pika ajalooga ettevõtted, mida juhivad mehed vanuses 50 pluss.
    Kasumisse sündinud
    AdCash on veebis reklaami vahendav firma peakontoriga Tallinnas, harukontoritega Bulgaarias, Mehhikos, Prantsusmaal ja Hispaanias. Thomas Padovani on ära tundnud, et Eesti on suurepärane paik innovatiivsete ideede testimiseks. Ta kiidab Eesti ambitsioonikust (huvitav, miks me ise seda kuigi sageli märgata ei oska?) ja suurepärast IT-pagasit.
    Ettevõte on aktiivse laienemise kursil ja plaanib tänavu olemasolevale 125 töötajale lisaks värvata 60. Ühes Õismäe korteris alustanud ja algusest peale kasumit jahvatanud AdCash kergitas eelmisel aastal käivet-kasumit lausa 80 protsenti ja teenis 43 miljoni ­eurose käibe juures 8,3 miljonit eurot ärikasumit.
    Tänavune edetabel on tähelepanuväärne veel mitmeski mõttes. Uusi tulijaid on topis lausa 63 – tavaliselt on neid dinosauruste kõrvale mahtunud kõigest 10 protsenti. Teiseks tõendab top majanduse mitmekesistumist: kui varem joonistusid esikümnest välja mõne konkreetse valdkonna jõujooned (nt 2008–2011 eelkõige transiit, varem kaubandus-vahendus, transiit ja tööstus), siis nüüd enam mitte.
    Jänesed koguvad rasva, aga vaja oleks ka kosuvaid elevante
    Verevahetusega kaasas käiv probleem, mille sõnastab analüütik Heido Vitsur, on tõsiasi, et majandust vedavate väikeettevõtete kaalus juurdevõtmine üldpilti korraga palju ei muuda: kui osa jäneseid juurde võtab, siis kõigi tegusate elukate kogukaalu see suurt ei mõjuta.
    Parem lugu oleks, kui kosuksid elevandid. ­Uusi elevante aga peale tulemas ei paista. Tõepoolest, Eesti suuremate ettevõtete koondkäive oli 29 miljardit eurot, mis tähendab, et siin pole aasta jooksul muutust toimunud. Samas võib loota, et tänastest jänestest sirgub aastatega ka mõni elevant.
    Teine asi on see, et paljud Eestis alustanud idud lasevad siit jalga niipea, kui kaela kandma hakkavad, ja nende edu topis ei kajastu. See ei ole iseenesest hea ega halb, pigem loomulik ja paratamatu. Algusest peale globaalsele turule orienteerumine on üks ettevõtte elujõulisuse tagatisi. Seetõttu sünnib suur osa idusid algusest peale rahvusvahelisena.
  • Hetkel kuum
Peeter Tammistu: ja siis ma mõtlen – kuidas leida küsimused õigetele vastustele
Auto on vaid päästepaat üldises liikluskorraldamatuses, kirjutab Peeter Tammistu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Auto on vaid päästepaat üldises liikluskorraldamatuses, kirjutab Peeter Tammistu arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Keskpank: euribori tipp peaks saabuma sügisel Ettevõtjatele tuleb kasum tänavu raskemalt
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Kuigi euroala inflatsioonitempo aeglustub, jääb see kõrgemaks rahapoliitilises eesmärgis ettenähtust, mistõttu oodatakse rahaturgudel euribori tõusu, rääkis keskpanga prognoosimeeskonna juht Rasmus Kattai.
Balti börside IPOd: kellega tasub kaasa minna ja kellega mitte
Investorid leiavad sageli tee investeerimiseni just väärtpaberite esmaemissioonidel. Enamiku IPOde tootlus muutub siiski pikemas perspektiivis negatiivseks ning investorid peavad hoolega hindama, kas ja millises mahus neil osaleda, et tagada soovitud tulemus. Milliste tunnusjoonte järgi otsust teha?
Investorid leiavad sageli tee investeerimiseni just väärtpaberite esmaemissioonidel. Enamiku IPOde tootlus muutub siiski pikemas perspektiivis negatiivseks ning investorid peavad hoolega hindama, kas ja millises mahus neil osaleda, et tagada soovitud tulemus. Milliste tunnusjoonte järgi otsust teha?
Reaalajas börsiinfo
Palgatööl läbipõlenud viljandlane lõi ettevõtte: saan nüüd teha seda, mida naudin
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Palgatööd tehes läbipõlenud muusik ja literaat Üllar Priks ehk Myrakas teeb Viljandis esimesi samme ettevõtjana.
Tööst ilma jääv Sutter: mõtteid on, aga enne septembrit ei tee ma midagi
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Veel viimaseid päevi Eesti Energia juhi ametit pidav Hando Sutter ütles, et enne 1. septembrit tema end uute kohustustega ei seo.
Eesti raketid Ukrainale pole vanaraud. Ütleme seda rahulikult
Jutt sellest, kuidas Eesti annab Ukrainale relvaabi pähe vanarauda, lõhnab vängesti infosõja lahingu järele. Aitab konstruktiivselt ja vilunult selgituste jagamine, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Jutt sellest, kuidas Eesti annab Ukrainale relvaabi pähe vanarauda, lõhnab vängesti infosõja lahingu järele. Aitab konstruktiivselt ja vilunult selgituste jagamine, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Raadiohommikus: rakettidest bumerangideni
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.
Äripäeva raadio kolmapäevases hommikuprogrammis tuleb juttu teisipäeval ilmunud Politico artiklist, mis rääkis sellest, kuidas Euroopa diplomaate nörritab mõne riigi, aga ennekõike Eesti viis üritada Ukrainale antud relvaabi eest uute relvade väärtuses raha sisse kasseerida. Artikkel sai siinmail palju vastukaja ning kritiseeriti, et anonüümsete allikate jutt sisaldab mitut otsest valeväidet.
KÜSITLUS | Millised küberründed on teie firmat tabanud, mida olete neist õppinud?
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.
Äripäev otsib õpetlikke juhtumeid. Näiteks sai üks Eesti tööstusfirma oma pikaajaliselt koostööpartnerilt Šveitsis e-kirja koos arve ja teatega arveldusarve muutumisest. Eesti raamatupidaja tasus lisatud arve ja üllatus, kui Šveitsist tuli peagi meeldetuletus laekumata arve kohta. Nii kaotati küberpetturitele 5-kohaline summa.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.