Euroopa pitsitab ettevõtjat

Euroopa Komisjon plaanib ühtlustada lähetatud töötajate ja sihtkohariigi töötajate töötingimused, kuid Eesti Kaubanduskoda ja Euroopa Kaubanduskoja Assotsiatsioon seisavad sellele vastu. Nimelt leiavad ettevõtlusorganisatsioonid, et muutus kahjustab teenuste vaba liikumise põhimõtet.

Äripäeva toimetuse meelest tuleks ettevõtjale anda rohkem vabadust otsustamiseks, kuidas ta tasustab oma töötajaid. Kui vaadata praegust majanduskeskkonda nii Eestis kui ka väljaspool, siis on ettevõtja selgelt liikunud näoga rohkem töötaja poole kui eales varem. Tööturg ei vaja lisaregulatsioone, mida Euroopa Komisjon on välja pakkunud.

Kehtiva kohustuse järgi peab tööandja maksma töötajale vähemalt sihtriigi miinimumtöötasu. Nüüd üritab komisjon selle asendada kohustusega maksta lähetatule kõik sihtriigis makstavad tasud. Olenemata lähetuse kestvusest. See tähendab, et kui mõne riigi seadustega on ette nähtud näiteks jõuluhüvitised või 13. palk, siis tuleb seda arvestada.

Samuti võib ettepaneku järgi liikmesriik kohustada ettevõtjat sõlmima alltöövõtulepingut nendega, kes tagavad töötajatele teatud tasustamistingimused.

Võitlus Ida ja Lääne vahel

Euroopa Komisjoni ettepanekust nähtub ka selge poliitiline võitlus. Muudatusi toetavad Austria, Belgia, Saksamaa, Luksemburg, Madalmaad ja Rootsi. Samas väljendavad Bulgaaria, Tšehhi, Eesti, Ungari, Leedu, Läti ja Poola muret, et samas kohas võrdse töö eest võrdse tasu maksmise põhimõte ei pruugi olla kooskõlas ühtse turuga, sest töötasumäärade erinevused on üks teenuseosutajate konkurentsieelise õiguspärane element. Ehk võitlus Lääne- ja Ida-Euroopa vahel annab selgelt märku, kes oleksid muudatuste jõustumisel n-ö võitjad ja kes kaotajad.

Ida-Euroopa, sealhulgas Eesti ettevõtja jaoks muutuks olukord kehvemaks, kuna seni lähetatakse töötajaid kõige rohkem riikidesse, kus elatus- ja palgatasemed on kõrgemad kui meil. Soome, Rootsi, Norrasse ja Saksamaale inimesi lähetavad tööandjad peavad komisjoni plaani jõustumisel suurendama oma kulusid. Kui võtta arvesse, et palgakasvu tempo ei näita erilisi märke aeglustumisest ning samas pole suurenenud ka ettevõtete tõhusus, mis aitaks suurendada kasumlikkust, siis tundub üks võimalus kärpida eksporti.

Tagasilöögi oht

Euroopa Komisjoni plaani mõte lähtub Euroopa Liidu siseturu ühtlustamisest, mis annaks võimaluse kaitsta rohkem töövõtjat. Samas toob Eesti Kaubanduskoda välja ohu, et tööandja jaoks ebamõistlikult kulukaks osutuva sihtriigi töötasu maksmise kohustuse vältimiseks võidakse töötajaid survestada tööd tegema mustalt või kasutada muid ebaseaduslikke võimalusi. Ehk kokkuvõttes võib komisjoni üllas plaan anda tagasilöögi, kus madalama palgatasemega riigid vähendavad lähetusi või hakkavad otsima võimalusi ümbrikupalga maksmiseks.

Euroopa Komisjoni plaaniga tekiks ettevõtjatele juurde halduskoormust, mis ei pruugi edaspidi ära tasuda Ida-Euroopa ettevõtjatele, kes tahavad töötajaid lähetada kõrgema palgatasemega riikidesse. See võib aga pikas perspektiivis suurendada veelgi Euroopa Liidu liikmesriikide elatus- ja palgatasemete lõhet. Samuti takistab mitme riigi majanduskasvu.