- OMX Baltic0,46%301,4
- OMX Riga0,11%893,94
- OMX Tallinn0,63%2 081,82
- OMX Vilnius0,71%1 211,06
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,37%8 790,33
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,83
- OMX Baltic0,46%301,4
- OMX Riga0,11%893,94
- OMX Tallinn0,63%2 081,82
- OMX Vilnius0,71%1 211,06
- S&P 5000,83%6 279,35
- DOW 300,77%44 828,53
- Nasdaq 1,02%20 601,1
- FTSE 100−0,37%8 790,33
- Nikkei 2250,06%39 810,88
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%92,83
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Las pensionär otsustab ise
Juhul, kui riik hakkab teist pensionisammast lammutama, peab pensionikogujale jääma otsustusvabadus vähemalt oma seni kogutud raha üle.
Teine ehk kohustuslik pensionisammas on juba pikemat aega justkui valutav hammas, mis annab enda täbarast seisust pidevalt märku, kuid mille ravimine on veel hirmuäratavam.
Mõranev süsteem
Nii ta siis tiksub, saades lohutuseks aeg-ajalt mõne valuvaigisti. Samas on valutava hamba jaoks eriti ohtlik, ebapädev ja rapsiv doktor. Viimase rolli on oma väljaütlemistega haaramas sotsiaalkaitseminister Margus Tsahkna, kes ähvardab, et kui me ei suuda pensionifondide tootlikkust tõsta ja haldamiskulusid vähendada, peame süsteemi lammutama. Tõsi, enne lubab ta soodustada konkurentsiolukorda ja vaadata, mis juhtub.
Kuigi peaminister Taavi Rõivas on juba Tsahknal tuure maha tõmmanud ja öelnud, et teise samba kaotamist laual pole, siis on ka pelk jutt sellest, eriti kui see tuleb ministri suust, ohtlik. Mäletame ju hästi, kuidas riik läks mõne aasta eest rahahädas just teise samba sissemaksete kallale.
Oleme läbi aastate rikkis plaadina korrutanud, et teine sammas vajab paindlikkust. Pole tarvis süsteemi lammutada, on tarvis mõelda, kuidas murda välja rangetest raamidest, mis puudutavad tulevase pensioniraha kättesaamist ja paigutamist.
Las pensionär otsustab
Pensionikogujalt on paindumatusega võetud ära õigus otsustada, kas ta tahab osa tallel hoitava pensionirahaga näiteks asutada oma väikeettevõtte, vähendada laenukohustust, toetada laste pürgimist oma unistuste poole jne. Need pole sugugi mõistusevastased valikud, kuid praegu on nii talitamine välistatud. Pensionisüsteemi senine konservatiivne lõpplahendus, kus pensionär saab raha kätte tilkhaaval, tuleb muuta avatumaks.
Oleme välja pakkunud ka pensioniks kogutava raha omal käel investeerimise lubamise, mis laseks muu hulgas juba varem kui pensionieas saada osa dividendidest või intressidest. Olukorda, kus pensionäri sunnitakse üleüldse kunagi pensioniraha kätte saamiseks ainult kulutama, ei saa pidada ettevõtlikkust soosivaks. Võib küll argumenteerida, et rahuldav finantskirjaoskus pole igaühel käpas nagu lugemine või kirjutamine, ent trend ses vallas on esiteks liikumas positiivses suunas ja teiseks on kahjulik pidurdada neid, kes tahavad ise midagi oma heaoluks ära teha. Lihtsalt eeldada, et pensionikoguja on ja jääb rumalaks ega oska oma rahaga midagi mõistlikku peale hakata, ei ole jätkusuutlik.
Paindlikkus
Pensionikoguja võtab omapäi tegutsedes teatava riski, aga eelkõige võimaluse. Mugavale inimesele jäägu alles ka mitte millegi tegemise õigus ehk täisteenuse vastuvõtmine, tema jaoks ei peagi midagi muutuma.
Kokkuvõttes pole mitte tarvis süsteemi lammutada, vaid muuta see paindlikumaks. Miks mitte leida just teise samba julges ja paindlikus korraldamises see uus miski, mis toob meile positiivset tuntust ja tõukab rahvast passiivsuse asemel aktiivsusele.
Valitsus vaeb eelnõud, mis kavatseb kolmekordselt vähendada fondivalitsejate kapitalinõuet, et muuta lihtsamaks uute teenusepakkujate turuletulek. Samuti soovitakse muuta odavamaks fondivahetus. Need muudatused pole halvad, aga neist ei piisa.
Enimloetud
4
Poolaasta TOP tehingud
Viimased uudised
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Poolaasta TOP tehingud
Täiendatud: advokaat rõhub kolmele argumendile
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Tagasi Äripäeva esilehele