Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kodanikupalk, rikaste lõbu

    JuhtkiriFoto: Anti Veermaa

    Kodanikupalgast on mõtet rääkida üksnes siis, kui see tähendab sotsiaaltoetuste ärakaotamist, leiab Äripäev juhtkirjas.

    Kui Eestis peaks olema tahtmist kodanikupalgadebatte sisuliselt pidada, siis tuleks algatuseks kokku leppida, millest me räägime. Suur osa publikust arvab seda sõna kuuldes, et igaühele hakatakse heast-paremast raha peo peale laduma ja tööl käia pole enam tarvis.
    Äripäeva hinnangul on kodanikupalgast mõtet rääkida üksnes sotsiaaltoetuste ärakaotamise kontekstis. Nii defineerib seda iseenesest ka kodanikupalga koostajate nimesid mainimata jättev kodanikupalga veebisait, mis deklareerib võitlust vabaduse nimel ja vaesuse vastu. Ajakirjandusest seni läbi käinud mõtteavaldused aga on sotsiaaltoetuste reformimise vajadusest mööda vaadanud, argumenteerides rohkem loosungite ja emotsioonide kui tõsiasjadega.
    Tõsiasi on see, et Eesti sotsiaaltoetuste süsteem on helde: viimaste aastate riigieelarvetest on sotsiaaltoetuste peale kulunud üle 30 protsendi. Kuigi osa toetusi, nt puudega inimeste toetus, on vajaduspõhised, on näiteks riigi makstav lapseraha, vanemapalk ja kolmanda lapse toetus tegelikult siiamaani nn helikopteriraha, mida külvates tegeliku vajaduse järele ei pärita. Lapsetoetuste nimetamine demograafiliseks meetmeks asja olemust ei muuda. Mõnevõrra teistsuguses rollis on töötutoetus, mida makstakse töötatud ajal tasutud kindlustusmakse põhiselt ja piiratud aja jooksul. Täiesti eriline maailma kontekstis on meie vanemapalk, mille paindlikumaks reformimine on õnneks alanud – küsimuse alla selle kord Reformierakonna kehtestatud toetuse vajadust ei söanda seada ükski erakond, sest kord antu tagasivõtmine käib ikka suure kisa ja valuga.
    Eestile omane sotsiaaltoetuste süsteem eeldab enese ümber bürokraatlikku aparaati, mille ärakaotamine ja asendamine kodanikupalga süsteemiga võiks ju teoreetiliselt mõistlikki olla. Seda siiski peamiselt teoreetiliselt, eriti kuni mõeldava reformi rahaline pool on läbi arvutamata. Nii paistab Vabaerakonna vastne algatus teema fookusse tõsta pigem populistliku sammu kui tõsiselt võetava debati käivitamisena.
    Häid kogemusi pole võtta
    Soome eksperiment alles käib, et selle põhjal mingeid järeldusi teha. Katsetama on asunud ka Hollandi Utrechti linn, seegi üritus on veel tulemuseta. Šveitslased saatsid selle idee eelmisel aastal rahvahääletuse tulemusena üldse ajaloo prügikasti. Keenias ja Ugandas käib eksperimenteerimine heategevusorganisatsioonide rahaga. Vähem on juttu olnud Silicon Valley korraldatud katsetusest Oaklandis Californias, pisikeste valimitega on katsetanud India ja Itaalia. Ent ühtegi edulugu pole ette tuua.
    Kodanikupalga ideega mänginud või seda katsetama asunud riikide majandus­inimesed on nentinud, et idee võib ju üllas olla, aga kodanikupalga rahastamiseks kuluvad summad on nii suured, et eeldavad maksude olulist tõstmist. Kui palju tõstmist, sõltub mõistagi sellest, missugusest summast nn tingimusteta põhisissetuleku puhul räägitakse.
    Kui kodanikupalka maksab riik, siis maksab seda tegelikult maksumaksja. Küsimusele, miks peaks maksumaksja rahastama mittetöötavate inimeste äraelamist, ei kipu liberaalses parempoolses ilmavaates olema mõistlikku positiivset vastust, isegi mitte robotiseerumise mõju ennetamise vaates. Vähemasti mitte Eesti-suguses riigis, kus sotsiaaltoetusi kombineerides on kahjuks niigi võimalik tööle minemata miinimumpalk kokku saada.
  • Hetkel kuum
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Tehnoloogiasektor sügavas languses: Nvidia kaotas oma väärtusest kümnendiku
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Selle nädala jooksul on “Suurepärase Seitsme” aktsiate langus kustutanud nende turukapitalisatsioonist kokku enam kui 900 miljardit dollarit, mis on lähedal grupi ajaloo suurimale nädalasele kaotusele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Amazoni rüpes edu nautiv Eesti ettevõtja: Jeff Bezose juhtimisprintsiibid sobivad meile hästi
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Mari Jolleri esimene firma läks põhja, teise müüs ta maha ning kolmas müüdi ligi kaks aastat tagasi hiiglaslikule Amazonile. Selle kaisus on ettevõte Jolleri teatel uue tuule tiibadesse saanud.
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti sai Euroopa rahakotist 122 miljonit eurot
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Euroopa Komisjon tegi reedel taaste- ja vastupidavusrahastust (RRF) Eestile järjekorras teise väljamakse mahus 122,3 miljonit eurot, kuna Eesti on täitnud kõik taastekava kolmanda osamakse eeltingimuseks seatud eesmärgid.
Usaldamatus valitsuse majanduspoliitika suhtes on järsult kasvanud
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.
Üheks suuremaks ettevõtteid mõjutavaks probleemiks on tõusnud vähene usaldus valitsuse majanduspoliitika suhtes, selgus täna esitletud majanduse konjunktuuri kvartaalsest ülevaatest.