Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Üks asi, mida võiks Eestis muuta

    Juhtkiri

    Kui peaks välja valima ühe asja, mida oleks vaja Eestis muuta, siis võiks see olla notariaalse kinnituse nõudmise lõpetamine igale kinnisvaratehingule, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Äripäev kirjutas eelmise aasta lõpul, et Eestis peab erinevalt Soomest, Rootsist või Lätist kohustuslikus korras notariaalselt vormistama kõik kinnisvara ostu-müügitehingud. see on kullaauk notaritele, kelle teenistust teavad üksnes nemad ise. Isegi, kui – justiitsminister Urmas Reinsalu, meest sõnast! – notarite teenistus järgmisest aastast avalikuks muutub, jääb probleem kinnisvaratehingutega ikka.
    Äripäeva meelest on aeg teema uuesti tõstatada. Leiame, et notarite juurde seadustega ehitatud neljarealine ühesuunaline kiirtee võiks tavaliseks linnasiseseks kõrvaltänavatega teeks muutuda. Notari juurde saab minna suuremate tehingute puhul, kuid seda ei peaks tegema iga väikse asja pärast.
     
    Küsime taas: miks liberaalse e-riigi kuvandiga Eesti sunnib inimesi notariteenusele aega ja raha kulutama, jätmata valikuvabadust? Seda enam, et Eestis moodustab just notaritasu lõviosa kinnisvaratehingu kohustuslikust ehk riigi määratavast kulust. Notaritasu ei laeku aga riigikassasse (v.a maksud notarite teenitud tulult), vaid täidab pea riigikogutäie notarite taskuid. Senimaani pole ka selgust, palju notarid teenivad, kuid loodame, et see siis muutub peatselt.
    Keeruline ja kallis
    Nõustuda saab, et notarite kohustuslikuks seadmise taustaks on usaldamatuse foon. Võrreldes paljude teiste riikidega tehakse meil paljusid asju nii, et rõhutatakse üliturvalisust, mis aga tähendab omakorda, et tehinguid on keerulisem teha. Eestis on tehingute ümber rohkem asjaosalisi, kui näiteks Soomes, mis muudab tehingu kallimaks.
    Ainuüksi notari tempel ühtegi tehingut lollikindlaks ei tee. On see siis kinnisvarapettuse vältimine või tankisti kasutamine äripartnerite tüssamiseks. Notari kasutamine võiks pigem olla nagu lisatagatis ja teatud tingimustel, sõltuvalt tehingu maksumusest või muudest parameetritest ka kohustuslik, kuid iga –  rõhutame, iga – kinnisvaratehingu puhul ei peaks notar olema asjasse segatud. See muudaks protsessi kiiremaks ja odavamaks.
    Peale kinnisvaratehingute on Eestis veel kohti, kus võiks kaaluda kohustusliku notariaalse kinnituse leevandamist. Vandeadvokaat Paul Künnap on siinsamas Äripäevas hiljuti välja toonud näiteks on osaühingu osadega kauplemise, mis on Eestis keerulisem kui üheski teises Põhjamaa või Balti riigis.
    See on Eestis võimalik üksnes kas väärtpaberite keskregistri kaudu, mis eeldab nii müüja kui ka ostja väärtpaberikonto olemasolu, või notariaalse tehinguna. Probleem kerkib eriti teravalt üles, kui üks osapool on välismaalane või välisfirma. Vabastades osadega tehtud tehingud notariaalsest vorminõudest ja minnes üle lihtkirjalik vormile teeks Eestisse investeerimise lihtsamaks.
    Äripäev ei sea kahtluse alla notarite professionaalsust või vajalikkust tervikuna, kuid taasiseseisvumise alguses loodud süsteem isiku tuvastamiseks ja tehingute kontrollimiseks oleks vaja see värske pilguga üle vaadata. Elu on vahepeal kõvasti edasi läinud. Inimest pole alati enam igale poole vahele vaja. Seda enam notarit.
     
  • Hetkel kuum
Nestor: varasem ülekulutamine ei luba Soomel hädas majandust toetada
Ajalooliselt on Soome valitsus olnud küllalt aldis riigi majandust läbi eelarvepuudujäägi toetama. Viimase 16 aasta poliitika tõttu tuleb aga nüüd majanduslanguse ajal hoopis kokku hoida, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Ajalooliselt on Soome valitsus olnud küllalt aldis riigi majandust läbi eelarvepuudujäägi toetama. Viimase 16 aasta poliitika tõttu tuleb aga nüüd majanduslanguse ajal hoopis kokku hoida, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Tuuleaktsiatele hakkas puhuma pärituul
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Maailma tuuleparkide tootmismaht kahekordistub aastaks 2030, mis tähendab, et õnn jõuab viimaks ka viimastel aastatel tootlusega hädas olnud tuuleaktsiate omanike õuele.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: Ford Transit gloria mundi
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Myrakas müüs maha teda truult teeninud vanaldase Ford Transiti ning mõtiskleb selle kõrvale ausa väikeettevõtluse võimatuse üle.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Metallitööstus sunnib end raskel ajal vastu võtma iga töö
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Ekspordile suunatud Viljandimaa metallitööstusettevõte Metest tunnetab praegu kõige raskemat aega. See tähendab, et enam ei saa valida tehtavat tööd, vaid vastu tuleb võtta kõik pakutav.Kuigi praegu valitseb majanduslikult keeruline aeg, kavatseb Metest Steel siiski kindlalt laieneda.
Politseijuht: nõrkustele keskendumine teeb keskpäraseks
Kas rohepööre tähendab eurokommunismi? Või on see lihtsalt üks utoopia?
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Küsimusele, kas rohepööre tähendab seda, et oleme sunnitud hakkama ehitama eurokommunismi, vastab Erik Moora, et kahetsusväärselt on keskkonnateemad, mis muidu vabades ühiskondades ei ole vaidlusobjekt, ära ideologiseeritud, nii et praegu näeme, kuidas poliitilised vastased vaidlevad mitte sisu üle, vaid selle üle, miks midagi teha ei saa. Samas on ilmne, et kuna inimtegevus ületab planeedi talumisvõime piire mitmekordselt, pole samamoodi jätkamine võimalik.
Elektrifirma kogemus särtsuautodega: kõikide kulude ennustamisega pole pihta läinud
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Eesti Energia autoparki on kuulunud enam kui kümme aastat elektriautod ning ettevõte peab vaatamata muutunud kuludele särtsuautosid mõistlikeks.
Ärimehed tegid vanast koolihoonest suure hooldekodu
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Mõned aastad tagasi ostsid Lääne-Virumaa õppehoone kaks ettevõtjat Raivo Pihelgas ja Jaanus Valk, kes nüüd on avamas seal enam kui 130kohalist hooldekodu.
Pindi näeb kinnisvaras virgumise märke
Kevade esimene pool annab kinnisvaraturule alust mõõdukaks optimismiks, teatas Pindi Kinnisvara.
Kevade esimene pool annab kinnisvaraturule alust mõõdukaks optimismiks, teatas Pindi Kinnisvara.