Äripäev • 15. detsember 2017 • 3 min
Jaga lugu:

Eelarve lubab ilusat elu tulevaste aastate arvelt

Foto: Anti Veermaa

Järgmise aasta riigieelarve toetab kiirenevat majanduskasvu, kuid ei valmistu majandustsükli paratamatu languse saabumiseks.

Riigikogu võttis kolmapäeval pärast pikka punnitamist 55 poolt- ja 41 vastuhäälega vastu 2018. aasta riigieelarve. Eelarve 10 miljardi suurune maht kasvas lõppeva aasta eelarvega võrreldes 10 protsenti ning lisaks on sinna sisse kirjutatud struktuurne puudujääk 0,25 protsenti SKPst. Rahvasaadikud on oma töö teinud ja saavad välja teenitud jõulurahu nautima asuda.

Äripäeva toimetuse hinnangul on tegemist valimisteks valmistuva eelarvega, kus põhirõhk on valijatele antud lubaduste täitmisel. Pidu tuleb korralik, arve selle eest maksab aga juba järgmine valitsus.

Valitsus on riigieelarve prioriteetidena nimetanud majanduskasvu edendamise, rahvaarvu suurendamise, julgeoleku tugevdamise ning ühiskondliku heaolu ja sidususe suurendamise.

Lubadusi tuleb täita

Tõepoolest, kõige suurem kulurida, pea kolmandik, on eelarves sotsiaalne kaitse, mis ulatub tuleval aastal 3,2 miljardi euroni. Seal sees on nii lubatud tasuta ühistransport, tööhõivereform, õpetajate ja politseinike palgatõus, kui ka tervishoid ja riigikaitse. Oma osa nõuab tulumaksureform, mis leevendab loodetavasti palgavaesust, kuid vähendab maksulaekumisi. Poliitikud täidavad oma lubadusi, kuid vajalike vahendite leidmiseks on eelarve lastud miinusesse.

Riigieelarve tasakaal on Eestis pikka aega olnud püha ning Ratase valitsuse otsus sellest järgmise aasta riigieelarve koostamisel loobuda mõjub seetõttu millegi enneolematuna. Tegelikult ei ole struktuurne puudujääk 0,25 protsenti SKPst ju teab mis suur ja enneolematu miinus. Pigem tekitab küsimusi selle puudujäägi ajastus ja selle sisuliselt laenuks võetud raha kasutamine.

Eesti Pank on oma kommentaarides välja toonud, et majandustsükli harjal olles peaks valitsuse roll olema pigem hoogu maha võttev kui niigi kuumale majandusele veel puid alla panev. Headel aegadel kogutakse varusid, et halbadel aegadel oleks, mida kulutada. Praegu on Eesti majandusel head ajad, aga ega talv tulemata jää.

Praegusel heal ajal tähendab tasakaalustaja roll seda, et riik peaks eelarves hoiduma lisakulutustest, mis võivad majanduse tasakaalust välja lüüa. Eesti Panga analüüsid viitavad eelkõige ülekuumenemise ohule ehitussektoris: nii erasektori kui ka avaliku sektori tellimused on seal kiiresti kasvanud.

Talv on tulekul

Selle asemel, et raha koguda ja tsükli põhjas erasektorilt rohkem töid tellida, on riik tuleval aastal plaani võtnud investeeringuid infrastruktuuri veelgi kasvatada. Oluliste taristuinvesteeringute seas on lairiba jaotusvõrgu väljaehitamine ja Haapsalu raudtee esimese etapi ehitus. Hulk raha on plaanis suunata teedeehitusse, Tallinna–Tartu maantee kuni Mäoni ehitatakse neljarealiseks, valmib Tallinna ringtee Jüri–Väo lõigus, Tallinnas Reidi tee, Haabersti ristmik ning Väo liiklussõlm. Riik tellib ja ehitab, luuakse uusi töökohti – teiste, rohkem eksporti panustavate sektorite arvelt.

Soe suvi ei kesta aga igavesti, kui tuleb talv, kaotavad need ehitusest vabanevad inimesed töö ning uut leida ei ole neil enam kerge.

Kõigi eelduste kohaselt ootab meid ees ilus valmiste eelne aasta. Nautigem siis seda. Iga peo eest tuleb kord ka arved maksta, kuid see on juba järgmiste valitsuste mure.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt