Tankistide kuldaeg hakkab läbi saama

Riik on võtnud tankistidega võitlemise tõsisemalt käsile. Tuleval aastal peaks rakenduma seadusemuudatus, mis lubab maksuhalduril tankistist juhatuse liikme kõrval nõuda võlgu sisse ka ettevõtet tegelikult juhtinud isikutelt. Tankistide kasutamise piiramiseks on justiitsministeeriumis valmimas teisigi meetmeid.

Äripäeva hinnangul on positiivne, et selle pikalt probleemiks olnud teemaga on tõsisemalt tegelema asutud ja et pankrotimeistritel kaob karistamatuse tunne. Teisalt on oht, et seadusemuudatused keskenduvad pankrotipesadest üksnes maksuvõla kättesaamisele ning ülejäänud võlausaldajad jäävad ikka tühjade pihkudega.

Võlausaldajate liidu andmetel on Eestis vähemalt 700 tankisti, kelle käes oli 2016. aastal koos sundlõpetatud ettevõtetega üle 10 000 ettevõtte koguvõlgade mahuga 355 miljonit eurot. Reeglina selliste ettevõtete pankrotid raugevad ning võlausaldajatel tuleb võlad korstnasse kirjutada. Kohtusse minek on kulukas ning tõenäosus tankistide käest midagi tagasi saada on väike.

Kõik meetmed, mis muudavad tankistide kasutamise keerulisemaks ning parandavad seeläbi meie ärikultuuri, on Äripäeva hinnangul tervitatavad. Tuleval aastal tõenäoliselt jõustuv seadusemuudatus, mis võimaldab maksuametil tankistidest mööda minna ja nõuded ettevõtete tegelike juhtide vastu pöörata, on samm õiges suunas. Kuid see ei tohiks jääda viimaseks sammuks.

Tankistist mööda pääsemiseks tuleb maksuhalduril tõendada, et ettevõtte tegelik juht on keegi teine. Keegi, kelle käes on olnud pangakaardid, kontroll rekvisiitide, PIN-koodide ja muu taolise üle. Kui riiklikku sundi omaval maksuametil on sellist faktilist tõendusmaterjali koguda suhteliselt lihtne, siis eraettevõtjast võlausaldajal märksa keerulisem. Seega toob seadusemuudatus kaasa eelkõige senisest suurema hirmu maksuameti ees ning maksuvõlgnevuste tasumise esimese prioriteedina kõigi teiste kohustuste ees. See ei välista tankisti juhtimisel ettevõtte varast tühjaks kantimist ja võlgadega koormatult maksevõimetuks tunnistamist. Pankrot tuleb ikka, kuid maksud on kohusetundlikult tasutud, et vältida maksuhalduri sekkumist.

Justiitsministeerium on nüüd juba üle aasta tegelenud maksejõuetusõiguse revisjoniga. Eeldatavasti tehakse ametnike töö tulemusena ettepanek keelata “tankistina” silma paistnud isikutel juhatuse liikmena töötamine ning kehtestatakse ärikeeld juhatuse liikmetele, kelle juhitud ettevõttes on pankrotimenetlus jäänud välja kuulutamata raugemise tõttu. Eesti vähese vastava kohtupraktika valguses toob nende seadusemuudatuste rakendamine ilmselt maksuadvokaatidele kaasa huvitavad ajad.

Võlausaldajate liit omalt poolt on teinud ettepaneku hakata senisest enam reaalselt vastutusele võtma raskustes firmade etteotsa pandud tankiste või endiseid juhte, kes kasutavad tankiste rohkem kui kaks-kolm korda. Riiklik sund võib siin olla vajalik, kuid ettevõtted ja võlausaldajad saavad ka ise palju ära teha, et oma võimalike partnerite usaldusväärsust kontrollida.

Erinevate andmebaaside näol on tänapäeval selleks legaalsed võimalused olemas ning kui tuntud pankrotimeistriga äri tehes vastu pükse saadakse, saab süüdistada eelkõige iseennast.