- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
- OMX Baltic−0,42%300,01
- OMX Riga−0,06%892,98
- OMX Tallinn−0,6%2 068,62
- OMX Vilnius0,24%1 202,47
- S&P 5000,47%6 227,42
- DOW 30−0,02%44 484,42
- Nasdaq 0,94%20 393,13
- FTSE 100−0,12%8 774,69
- Nikkei 225−0,08%39 732,63
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,85
- GBP/EUR0,00%1,16
- EUR/RUB0,00%93,12
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tuleb ise mees olla, mitte vinguda
Läinud nädalal kurtsid ettevõtjad Äripäeva vahendusel, et töötukassast pole neile töötajate koolitamisel suuremat abi: töötuskindlustuse kassa tagavat, aga suuremat tolku temast polevat. Seda hoolimata sellest, et kassa tegutsemise eesmärkide hulka kuulub ka võimalikult suure tööhõive tagamine ning pikaajalise töötuse ja tööturult tõrjutuse ennetamine.
Töötukassa koolituste peale lootev ettevõtja jääb võib nõutult pealt vaatama jäädagi, kuidas elu mööda läheb ja kasum konkurendi kaukasse kukub. Issanda päikene läheb enne looja, kui töötukassa koolitustelt tööturu hädade leevendust hakkab paistma. Ja olgem ausad – koolitused ei olegi selle kassa põhiline äri. Ei ole mõtet jänest pliiatsiga pähe peksta, et ta joonistama hakkaks. Ta ei hakka.
Tööturult väljakukkunute ja sinna tagasi pürgivate inimeste käekäigu eest peavad esimeses järjekorras seisma ikkagi need inimesed ise. Töötukassa võib muidugi abistada, ja tore on, kui ta seda suudab. Aga kui inimene ikka tööd teha ei taha, siis ei saa töötukassagi teda tööle panna. Lõpuks, tööl käima ju ei pea. Nõukaajal pidi.
Ent endale sobivate töötajate leidmise eest tuleb vastutus võtta ikkagi töökäsi vajaval ettevõttel endal – eelkõige. Eeskujulikud ettevõtjad koolitavad ise endale tööjõudu. Head näited on Priit Alamäe juhitav Nortal ja Jaan Pillesaare Helmes – mõlema IT-ettevõtte suveülikoolid on nii populaarsed, et osalema pääsemiseks tuleb kandideerida juba mitu kuud varem. Kuna neisse suveülekoolidesse saab kandideerida mis iganes ilmanurgast, tagavad ettevõtted endale juba eelvaliku korras parimad võimalikud töötajad, keda siis omakorda asjatundlikult koolitama asuda.
Haridus sammuke maas
Loomulikult võib ja tulebki nõudlik olla (kutse)haridussüsteemi suhtes, aga reaalsus on, et tööturu vajadustest on haridussüsteem enamasti ikka mõne sammu maas. See on iseenesest ka loomulik. Me võime soovida, et see oleks teistpidi, aga soovida ja soovitada on, teadagi, lihtne töö.
Ühele kutseharidussüsteemi sisse ehitatud puudusele juhtis hiljuti tähelepanu Priit Pekarev, kes esitas arvamuskonkursile Edukas Eesti loo pealkirjaga „Tehke kutseharidusele ots peale“. Meie toimetuses ei arva, et kutseharidust üldse vaja ei ole, küll aga nõustume Pekarevi tähelepanekuga, et kutseharidussüsteemi põhiraskus langeb nende erialade esindajate koolitamisele, kes ei ole lisandväärtuse loomisel üldjuhul esirinnas.
Ka on tõsiasi, et müüjad-koristajad lähevad siitmailt kergema käega laia ilma paremat elu otsima. Sama kehtib ent ka paljude ülikoolis õpetatavate erialade, nt arstide kohta. Loomulikult ei saa me öelda, et see, kes siin hariduse saanud, igavesti siia peab jääma. Ent selle üle mõelda, missuguseid erialasid eelisjärjekorras õpetada Eesti tulevikku silmas pidades, on kahtlemata põhjust.
Ent haridussüsteemil on peale tööturu vahetute vajaduste rahuldamise ka muid rolle ja ülesandeid, mis ei ole sugugi vähem tähtsad. Peale kultuurilise järjepidevuse tagamise loob haridussüsteem ka igale inimesele vaba eneseteostuse võimalused ja eeldused. Missuguses proportsioonis peaksid siin olema riigi poolt pakutava hariduse mahud ja kui suured tasulise (kõrg)hariduse omad, võiks olla juba järgmise debati teema.
Enimloetud
Viimased uudised
Poolaasta TOP tehingud
Äriplaan 2026
Uurime välja Eesti majanduse arengusuunad 2026. aastal, et ettevõtjatel ja tippjuhtidel oleks, millele tuginedes järgmist aastat planeerida.
Kas eksport ja kaitsetööstuse areng võiksid Eesti majandusele uue käigu sisse aidata? Kuidas näevad Põhjamaade ettevõtjad ja tippjuhid Eesti võimalusi rahvusvahelisel areenil ning kas nad plaanivad siia investeerida? Kuhu investeerivad ning millele tõmbavad pidurit Eesti ettevõtjad? Missugune on riigi äriplaan 2026. aastaks? Kõigile nendele küsimustele saad vastuse 17. septembril Eesti mõjukaimal majanduskonverentsil Äriplaan!
Enda kogemust tulevad Eestisse jagama ülemaailmse ulatusega Rootsi masina- ja metallitööstusettevõte Hanza AB asutaja ja tegevjuht Erik Stenfors ning Telia Company president ja tegevjuht Patrik Hofbauer.
Hetkel kuum
Podcastid
Peakangelane sai kuriteosüüdistuse
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Äripäeva esilehele