E-riigi arendamine võiks minna erakätesse

Sellal kui e-riigi arendamise pärast muretsevad asjatundjad soovitavad e-riigi arendajatel targemaks tellijaks kasvada, tasub küsida, kas e-riigi arendaja, käigushoidja ja rahastaja peab üldse tingimata olema riik.

Äripäeva meelest võiks küsimusele, kas e-riigi süsteemide loomine ja arendamine võiks üldsegi pigem erasektori ülesanne olla, ilma pikemata anda jaatava vastuse. Ärge nüüd kohe vastu vaidlema hakake. Ei, me ei taha e-riiki ära erastada või üles osta. Aga erakapitali kaasamisel oleks jumet. Pealegi liiguks koos rahaga kaasa ka kompetents.

 

Mitte et tingimata kõik e-riigi hädad sellest tuleneksid, et eelkõige ja peamiselt maksab e-riigi eest maksumaksja, kes on praegu ka e-teenuste peamine sihtgrupp ja tarbija. Aga suuresti ikkagi küll. Riik ei ole tellijana kahjuks alati kõige targem klient, ja see tuleneb suurest sellest, et ta arendusse sisse pandava raha eest oma naha ja karvadega ei vastuta. Läheb üks arendus aia taha ja miljonid korstnasse, siis ei vastuta keegi, ja küll maksumaksja rahakotist saab järgmised miljonid võtta. Saab ka mitmes lõigus ühte ja sama probleemi lahendada ja selle eest mitu korda maksta, selle asemel et juba leiutatud jalgratast mõnes teiseski kohas sõitma panna.

E-riigi erakätesse andmise ülesande püstitab peagi arvamusrubriigis ilmuv IT-ettevõtja Jaak Laineste kirjutis. Laineste ettekujutuse kohaselt võiks e-riigi infosüsteemid süstemaatiliselt erasektorisse viia näiteks E-Riigi Tarkvara aktsiaseltsina, mille ülesanne ei oleks kvaliteetsete e-teenuste arendamine ja käigushoidmine mitte ainult meile siin, vaid kogu maailmale. Riik annaks sellesse ettevõtmisse seemnena nii tehnoloogiat kui ka inimesi, ent osa ettevõttest oleks börsil ja iga investor saaks soovi korral sinna panustada. 

Jaak Laineste teab, millest ta räägib. Tegemist on eduka IT-ettevõtjaga, kellel on visionääri haaret ja probleemide lõpuni mõtlemise julgust, sõnastamisosavust ja veenmisjõudu sellele kõigile lisaks. Laineste võitis kahe aasta taguse arvamuskonkursi looga “Taome äpid reaalmajanduseks” – tookordne teemapüstitus ja välja pakutud lahendused mõjusid nii uudselt, et võitja väljavalimine osutus lihtsaks.

Veel aasta varem oli Eduka Eesti lugude paremikust ehk kuuest nominatsioonist pooled pühendatud e-riigi uuendamise vajadusele. Ehkki aspektid olid erinevad, kandsid tekstid sarnast alustõdemust: e-riik on elule jalgu jäänud, kasutajakogemus on kümme aastat ajast maas, sihiseaded ja arendusülesanded ebamäärased – kuni selleni välja, et nii mõneski vallas pole meil üleüldse mingit e-riiki. Nüüd on riigis ühtäkki aru saadud, et e-riik istub tiksuva pommi otsas, ja otsustatud see häda rohkem kui saja miljoni euro eest demineerida. 

Meie aga leiame, et mitte ainult rahast pole e-riigil puudus. Koos erasektori rahaga võiks ühtlasi liikuda ka arendusvõimekus ja kompetents – oma e-riiki investeerimise võimalus takkapihta. Mis e-riik see siis veel on, kui see enam viimseni riigi olemine ja tegemine ei ole, võidakse vastu küsida. Meie aga ütleme, et siis ehk e-riigist alles päris e-riik saabki, kui igamees võib sellesse panustada börsil investorina, mitte ainult kliendina, näiteks digiretsepti kasutajana.