Äripäev • 1. august 2018
Jaga lugu:

Töötu- ja haigekassa jäägu oma liistude juurde

Haigekassa ja töötukassa soov nimed pakutavate teenustega kooskõlla viia on põhjendatud, ja see ongi probleem.

Haigekassa ja töötukassa soovivad tuleval aastal muuta oma nime vastavalt tervisekassaks ja töökassaks. Hinnanguliselt kulub nimede vahetamisele kuni 865 000 eurot ning nimevahetuse kõrge hind on põhjustanud palju avalikku meelepaha.

Äripäeva hinnangul ei ole probleem nimevahetuse hinnas, vaid nende asutuste soovis oma tegevusvaldkondi laiendada. Mõlemad võiksid jääda oma senise nime ja liistude juurde – haigekassa tegelema haigetega ja töötukassa töötutega.

Ega nimi meest riku, ütleb eesti rahva vanasõna. Tegelikult võib ikka rikkuda küll – kui just mitte meest ennast, siis mehe tuju. Inimeste puhul ei pane keegi pahaks, kui mõne veidra või ebameeldiva tähendusega nime kandja nimevahetuse kasuks otsustab. Kas asutuste ja organisatsioonide puhul peaks asi olema teisiti? Sest on tõsi, et töötus ja haigus ei tekita reeglina inimestes meeldivaid assotsiatsioone. Avalikku teenust osutava organisatsiooni nimi võiks aga selgelt väljendada seda, millega ta tegeleb. Ehk lähtuda võiks pigem vanade ladinlaste ütlusest, et nimi on märk. Nomen est Omen.

Kui ühe organisatsiooni peamine ülesanne on koguda töötavatelt inimestelt raha, et seda neile töötuks jäämise korral kindlustusena välja maksta, siis on töötukassa sellele organisatsioonile igati sobilik nimi. Sama lugu tervete ja haigete inimeste ning haigekassa puhul. Kui aga organisatsiooni peamine tegevusvaldkond muutub, on nimevahetuse kaalumine igati põhjendatud.

Töötukassa põhjendabki soovitud nimevahetust sellega, et ei tegele enam ainult töötute inimestega, vaid toetab inimesi nii töö leidmisel kui ka töö hoidmisel. Alates 2015. aastast pakub töötukassa karjäärinõustamist ka töötavatele inimestele, eelmisel aastal laiendas tegevust täiendõppe pakkumise vallas ning tuleva aasta algusest luuakse töötukassa juurde karjäärikeskus. Ka haigekassa kinnitab, et ei tegele enam üksnes haigete inimeste ravi rahastamisega, vaid panustab aina enam ennetusse ja tervise edendamisse.

Otsivad endale tööd juurde

Siin aga peitubki probleem. Mõlemad asutused on oma tegevusvaldkondi viimastel aastatel järjest laiendanud ning haaranud endale järjest rohkem ülesandeid. Ülesandeid, mida Äripäeva hinnangul ei peaks pakkuma ilmtingimata riikliku teenusena. Rohkem ülesandeid ühes avalikus organisatsioonis tähendab rohkem ametnikke, rohkem maksumaksja raha ja rohkem bürokraatiat.

Nii haigekassa kui ka töötukassa eelarve ongi aasta-aastalt järjest kasvanud. Me oleme viimase viie aastaga suurendanud ravisüsteemi rahastamist keskmiselt pea 100 miljoni euroga aastas, kuid tehtud operatsioonide ja protseduuride arv on jäänud samale tasemele.

Kassadesse raha juurdepumpamine, neile uute ülesannete leiutamine ning uute nimede panemine ei ole lahendus. Las tervetele ja töötavatele inimestele pakuvad teenuseid era- ning kolmanda sektori organisatsioonid. Riik motiveerigu inimesi võtma suuremat vastutust oma tervise ja töise karjääri eest ning loogu maksusüsteem, mis toetab ja premeerib soovitud käitumist.

Las kassad tegelevad sellega, milleks nad loodi – töötukassa töötuskindlustuse ning haigekassa haiguskindlustuse pakkumisega.

Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt