Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võtame valitsuse kulud eelarves kontrolli alla

    Kui eelarve tasakaalus hoidmiseks on vaja leida lisaraha, siis tasub esmajärjekorras vaadata valitsussektori tööjõukulude poole.

    Tuleva aasta riigieelarve läbirääkimisi alustanud valitsusel seisab ees keeruline ülesanne leida valimiste eel võimalusi kokkuhoiuks. Eelarve kasvab küll rekordilise 11 miljardini, kuid on praeguse seisuga ikka 50 miljoniga miinuses.
    Äripäev soovitab mõelda tuleval aastal valitsussektori asutuste kulude külmutamisele, mis sunnib neid efektiivsemalt majandama ja keskenduma oma põhiülesannete täitmisele.
    Rahandusministeerium tutvustas möödunud nädalal valitsusele sügisest majandusprognoosi, millest selgus, et Eesti majandusel läheb küll endiselt väga hästi, ent kevadega võrreldes on kasvuprognoosi siiski langetatud – 3,6 protsendini. Veel kevadel ootas ministeerium, et kasv ulatub 4 protsendini. Kui valitsus otsustab eelarvet defitsiiti mitte lasta, tähendab see ligikaudu 50 miljonile eurole katte leidmist või kulude vähendamist.
    Suure kiirusega lähenevate riigikogu valimiste eel ei ole eelarves kärpekohtade leidmine valitsuses kindlasti populaarne ettevõtmine, kuid defitsiidis riigieelarvega riigikokku minna on samuti riskantne. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juht Mart Helme lubas riigikogus esindatud erakondade esimeeste debatil Eesti Televisiooni saates "Esimene stuudio" koalitsioonile teravat eelarvevaidlust. "Eelarvega saate valu ja välku näha, sõltute aknaalustest ja saate opositsiooniga kompromisse teha," kinnitas ta. Ka Reformierakonna esimees Kaja Kallas leidis samas saates, et riigieelarve arutelu riigikogus saab laekumata aktsiiside ja käibemaksu tõttu suureks proovikiviks.
    Eelarve tasakaalu tuleb hoida
    Kuna Jüri Ratase juhitava koalitsiooni toetus langes möödunud nädalal riigikogus vaid napi 51 hääleni, mis on minimaalne piir enne enamuse kaotamist, ei saa valitsus endale väga jõulist opositsioonist üle sõitmist lubada. Rahandusminister Toomas Tõniste kinnitaski möödunud nädalal, et tema sõnum on koalitsioonipartneritele lihtne: tuleb jääda kokkulepitud tasakaalus eelarve juurde. Majandustsükli praeguses järgus on see mõistlik ning jätab ka opositsioonile vähem laskemoona kätte.
    Kuskohast need puuduvad 50 miljonit siis leida? Äripäev soovitab alustuseks vaadata valitsussektori tööjõukulude poole. Ja me ei mõtle siin politseinike, päästjate ja õpetajate palku. Valitsussektori tööjõukulud suhtena sisemajanduse kogutoodangusse on Eestis Euroopa Liidu keskmisest suuremad. Suuremad kui meie naabritel Lätis ja Leedus, kus need jäävad alla ELi keskmise. Viimastel aastatel on need olnud lisaks ka tõusutrendis. Kas meie riigiasutused ikka toimivad võimalikult efektiivsel viisil ning seal jätkub ühiskonna jaoks olulist tööd kogu ametnike ja teenistujate armeele?
    Kui riigiasutuse jaoks muutub oluliseks küsimus tema nime vahetamisest, siis on seal fookus nihkunud ühiskonna teenimiselt iseenda naba imetlemisele. Ametnikke on saanud liiga palju ja nad on asunud ise endale tegevust ja tööd otsima. Bürokraatia teatavasti taastoodab bürokraatiat.
    Haigekassa uus juht Rain Laane ongi asunud asutuse tööd ja juhtimist ümber korraldama ning nii mõnelgi sealsel keskastmejuhil tuleb endale uus töökoht otsida. Küllap oleks põhjust värske pilguga ringi vaadata veel mitmeski riigiasutuses. Vähem bürokraatiat ja selgem juhtimisstruktuur hoiab kokku mitte üksnes ametnike palgaraha, vaid loob eeldused ka parema avaliku teenuse pakkumiseks ning maksumaksja raha efektiivsemaks kasutamiseks.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Saunumi käive kasvas, kahjum kahanes
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Saunum Group lõpetas mulluse majandusaasta suurema käibe ja väiksema kahjumiga kui varem.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Suur reede raadios: Jüri Ratas Keskerakonna võimust pealinnas
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Tallinnas on toimunud revolutsioon: üle kahe kümnendi püsinud Keskerakonna võim on otsas. Aga kas uus võimuliit leiab neljakesi ka ühisosa?
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.