Äripäev • 18 september 2018

Võtame valitsuse kulud eelarves kontrolli alla

Kui eelarve tasakaalus hoidmiseks on vaja leida lisaraha, siis tasub esmajärjekorras vaadata valitsussektori tööjõukulude poole.

Tuleva aasta riigieelarve läbirääkimisi alustanud valitsusel seisab ees keeruline ülesanne leida valimiste eel võimalusi kokkuhoiuks. Eelarve kasvab küll rekordilise 11 miljardini, kuid on praeguse seisuga ikka 50 miljoniga miinuses.

Äripäev soovitab mõelda tuleval aastal valitsussektori asutuste kulude külmutamisele, mis sunnib neid efektiivsemalt majandama ja keskenduma oma põhiülesannete täitmisele.

Rahandusministeerium tutvustas möödunud nädalal valitsusele sügisest majandusprognoosi, millest selgus, et Eesti majandusel läheb küll endiselt väga hästi, ent kevadega võrreldes on kasvuprognoosi siiski langetatud – 3,6 protsendini. Veel kevadel ootas ministeerium, et kasv ulatub 4 protsendini. Kui valitsus otsustab eelarvet defitsiiti mitte lasta, tähendab see ligikaudu 50 miljonile eurole katte leidmist või kulude vähendamist.

Suure kiirusega lähenevate riigikogu valimiste eel ei ole eelarves kärpekohtade leidmine valitsuses kindlasti populaarne ettevõtmine, kuid defitsiidis riigieelarvega riigikokku minna on samuti riskantne. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) juht Mart Helme lubas riigikogus esindatud erakondade esimeeste debatil Eesti Televisiooni saates "Esimene stuudio" koalitsioonile teravat eelarvevaidlust. "Eelarvega saate valu ja välku näha, sõltute aknaalustest ja saate opositsiooniga kompromisse teha," kinnitas ta. Ka Reformierakonna esimees Kaja Kallas leidis samas saates, et riigieelarve arutelu riigikogus saab laekumata aktsiiside ja käibemaksu tõttu suureks proovikiviks.

Eelarve tasakaalu tuleb hoida

Kuna Jüri Ratase juhitava koalitsiooni toetus langes möödunud nädalal riigikogus vaid napi 51 hääleni, mis on minimaalne piir enne enamuse kaotamist, ei saa valitsus endale väga jõulist opositsioonist üle sõitmist lubada. Rahandusminister Toomas Tõniste kinnitaski möödunud nädalal, et tema sõnum on koalitsioonipartneritele lihtne: tuleb jääda kokkulepitud tasakaalus eelarve juurde. Majandustsükli praeguses järgus on see mõistlik ning jätab ka opositsioonile vähem laskemoona kätte.

Kuskohast need puuduvad 50 miljonit siis leida? Äripäev soovitab alustuseks vaadata valitsussektori tööjõukulude poole. Ja me ei mõtle siin politseinike, päästjate ja õpetajate palku. Valitsussektori tööjõukulud suhtena sisemajanduse kogutoodangusse on Eestis Euroopa Liidu keskmisest suuremad. Suuremad kui meie naabritel Lätis ja Leedus, kus need jäävad alla ELi keskmise. Viimastel aastatel on need olnud lisaks ka tõusutrendis. Kas meie riigiasutused ikka toimivad võimalikult efektiivsel viisil ning seal jätkub ühiskonna jaoks olulist tööd kogu ametnike ja teenistujate armeele?

Kui riigiasutuse jaoks muutub oluliseks küsimus tema nime vahetamisest, siis on seal fookus nihkunud ühiskonna teenimiselt iseenda naba imetlemisele. Ametnikke on saanud liiga palju ja nad on asunud ise endale tegevust ja tööd otsima. Bürokraatia teatavasti taastoodab bürokraatiat.

Haigekassa uus juht Rain Laane ongi asunud asutuse tööd ja juhtimist ümber korraldama ning nii mõnelgi sealsel keskastmejuhil tuleb endale uus töökoht otsida. Küllap oleks põhjust värske pilguga ringi vaadata veel mitmeski riigiasutuses. Vähem bürokraatiat ja selgem juhtimisstruktuur hoiab kokku mitte üksnes ametnike palgaraha, vaid loob eeldused ka parema avaliku teenuse pakkumiseks ning maksumaksja raha efektiivsemaks kasutamiseks.

Hetkel kuum