• Jaga lugu:

    Danske juhtum tuleb lõpuni läbi uurida

    Danske rahapesuskandaalis räsida saanud Eesti riigi maine huvides on kõigi kahtlaste tehingutega seotud isikute väljaselgitamine.

    Danske panga eile avaldatud siseuurimise raport tõdeb, et panga Eesti filiaalis toimusid vastuvõetamatud toimingud ning ka seda, et panga kontroll Eesti filiaali üle oli ebapiisav. Kui palju täpselt kahtlasi tehinguid oli, pank veel ei tea, kuid probleem on piisavalt tõsine, et Danske tegevjuht Thomas Borgen teatas oma soovist tagasi astuda. Kaheksa Eesti filiaalis töötanud endise töötaja kohta tehti avaldus ka politseile.
    Äripäev soovib, et pangas toimunu uurimine ei lõpeks tegevjuhi ametist lahkumise ning mõne osakonnajuhataja kohtu alla andmisega. Välja tuleb selgitada ning vastutusele võtta rahapesu tegelikud kasusaajad ja neile kaasaaitajad, sest suuremate kahjusaajate poolele saab kindlasti kirjutada Eesti riigi maine.
    Danske soovib joone alla tõmmata
    Danske jaoks on siseuurimise raporti avaldamise eesmärk selge – aastatel 2007–2015 panga Eesti filiaali kaudu toimunud massiivsele rahapesule soovitakse joon alla tõmmata, juhtum lõpetatuks kuulutada ning eluga edasi minna. Maine on saanud räsida, selle silumiseks tuleb endale tuhka pähe raputada, asutada 200 miljoni euro eest finantskuritegevusega võitlev fond ning ohverdada panga tegevjuht, kes tunnistab oma vigu ja ametist ise tagasi astub. Kõik vana ja määrdunu jääb seljataha, saab uue puhta põllekese ette panna ning reipal sammul tulevikku astuda.
    Lisaks Danske panga mainele sai selles skandaalis aga tugevalt määritud ka Eesti riigi maine. Hiljuti tähistasime pidulikult oma riigi 27. taasiseseisvumise aastapäeva, kuid selle nädala Wall Street Journali külgedelt saime taas lugeda, kuidas toimus rahapesu endises nõukogude vabariigis Eestis. See on kuvand, mille kaotamiseks me oleme riigina kõik need 27 aastat vaeva näinud. Ja seni tundus, et edukalt.
    Danske panga mainepesu kampaaniale saame me olla täna tunnistajaks, kuid milline on Eesti riigi strateegia sellest skandaalist puhastatult väljumiseks? Seni oleme näinud üksnes eri ametkondade ning poliitikute eneseõigustusi. Finantsinspektsioon tegi kõmiseva avalduse, milles teatas, et Danske siseraport kinnitab Eesti sõltumatu järelevalve seniste sammude õigsust. "Oleme lisaks Danske juhtumile jõulise finantsjärelevalve tulemusena lahendanud viimastel aastatel mitu olulist riski Eesti turul," raporteeris finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.
    Finantsinspektsiooni tegevust Danske juhtumi menetlemisel võib iseloomustada erinevate sõnadega, kuid „jõuline“ nende sõnade hulka ilmselt ei kuulu. Jah, Eesti finantsjärelevalve sekkus Danske Eesti filiaalis toimuvasse 2014. aastal, kui teatas, et aset on leidnud rahapesuvastaste reeglite suures mahus ja kaua kestnud süsteemne rikkumine, kuid sisuliselt oli tegemist vaid näpuviibutusega. Jõuline käitumine on teistsugune.
    Tegelikud kasusaajad päevavalgele
    Raportist selgub, et Eesti finantsinspektorite kolleegid Taanis olid Danske kahtlastest tehingutest teadlikud juba üksjagu varem. Küllap tasubki otsida nii korruptsiooni kui ka rahapesu tegelikke kasusaajaid pigem Kopenhaagenist kui Tallinnast, kuid on Eesti huvides, et sellega tõepoolest ka tegeletaks.
    Eesti maine on saanud kannatada ning on kõlanud ka ühemõttelised süüdistused, et Eesti uurimisasutused pigistasid Danske pangaga seotud rahapesuskeemi ees sihilikult silma kinni. Need süüdistused vajavad veenvat vastust, mis igasuguse Eesti ametnike või poliitikute osaluse kas välistab või süüdlased vastutusele võtab. Riigi maine puhastamiseks on vaja tegutseda. Ja seekord tõepoolest jõuliselt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Kaamose tegevjuht: Lätis (veel) buumi ei ole
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Läti kinnisvaraturu viimaste aastate kasvutempo pole küll selline nagu Eestis, aga see-eest tugeva kasvupotentsiaaliga, nendib kolm aastat lõunanaabrite turul tegutsenud Kaamos Kinnisvara värske tegevjuht Taimo Murer.
Ekspress Grupp pikendas finantsjuhi volitusi
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Ekspress Grupi nõukogu otsusega pikendati juhatuse liikme ning finantsjuhi Signe Kukini volitusi kuni 2024. aasta lõpuni, teatas ettevõte börsile.
Raadiohommikus: Tesla teise kvartali tulemustest, Ööd Mirror Houses investeeringust ja e-kaubanduse rekordaastast
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Peegelmaju tootev Ööd Grupp sai investeeringu rahvusvahelisest investeerimisfirmalt BBox, et oma tegevust laiendada. Stuudios on külas Öödi üks asutajatest Andreas Tiik, räägime temaga ettevõtte tulevikuplaanidest.
Nädala raadiohitid: edukate naiste õppetunnid ja muudatused ühisrahastuses
Eestis paljude investorite seas menukad ühisrahastusportaalid peavad selle aasta novembriks oma tegevust põhjalikult muutma. Äripäeva raadio selle nädala ühest kõige kuulatumast saatest saab teada, mis muutusi ühisrahastusportaale ees ootab ja kuidas need muudatused turgu mõjutavad.
Eestis paljude investorite seas menukad ühisrahastusportaalid peavad selle aasta novembriks oma tegevust põhjalikult muutma. Äripäeva raadio selle nädala ühest kõige kuulatumast saatest saab teada, mis muutusi ühisrahastusportaale ees ootab ja kuidas need muudatused turgu mõjutavad.