Äripäev • 20. september 2018
Jaga lugu:

Danske juhtum tuleb lõpuni läbi uurida

Danske rahapesuskandaalis räsida saanud Eesti riigi maine huvides on kõigi kahtlaste tehingutega seotud isikute väljaselgitamine.

Danske panga eile avaldatud siseuurimise raport tõdeb, et panga Eesti filiaalis toimusid vastuvõetamatud toimingud ning ka seda, et panga kontroll Eesti filiaali üle oli ebapiisav. Kui palju täpselt kahtlasi tehinguid oli, pank veel ei tea, kuid probleem on piisavalt tõsine, et Danske tegevjuht Thomas Borgen teatas oma soovist tagasi astuda. Kaheksa Eesti filiaalis töötanud endise töötaja kohta tehti avaldus ka politseile.

Äripäev soovib, et pangas toimunu uurimine ei lõpeks tegevjuhi ametist lahkumise ning mõne osakonnajuhataja kohtu alla andmisega. Välja tuleb selgitada ning vastutusele võtta rahapesu tegelikud kasusaajad ja neile kaasaaitajad, sest suuremate kahjusaajate poolele saab kindlasti kirjutada Eesti riigi maine.

Danske soovib joone alla tõmmata

Danske jaoks on siseuurimise raporti avaldamise eesmärk selge – aastatel 2007–2015 panga Eesti filiaali kaudu toimunud massiivsele rahapesule soovitakse joon alla tõmmata, juhtum lõpetatuks kuulutada ning eluga edasi minna. Maine on saanud räsida, selle silumiseks tuleb endale tuhka pähe raputada, asutada 200 miljoni euro eest finantskuritegevusega võitlev fond ning ohverdada panga tegevjuht, kes tunnistab oma vigu ja ametist ise tagasi astub. Kõik vana ja määrdunu jääb seljataha, saab uue puhta põllekese ette panna ning reipal sammul tulevikku astuda.

Lisaks Danske panga mainele sai selles skandaalis aga tugevalt määritud ka Eesti riigi maine. Hiljuti tähistasime pidulikult oma riigi 27. taasiseseisvumise aastapäeva, kuid selle nädala Wall Street Journali külgedelt saime taas lugeda, kuidas toimus rahapesu endises nõukogude vabariigis Eestis. See on kuvand, mille kaotamiseks me oleme riigina kõik need 27 aastat vaeva näinud. Ja seni tundus, et edukalt.

Danske panga mainepesu kampaaniale saame me olla täna tunnistajaks, kuid milline on Eesti riigi strateegia sellest skandaalist puhastatult väljumiseks? Seni oleme näinud üksnes eri ametkondade ning poliitikute eneseõigustusi. Finantsinspektsioon tegi kõmiseva avalduse, milles teatas, et Danske siseraport kinnitab Eesti sõltumatu järelevalve seniste sammude õigsust. "Oleme lisaks Danske juhtumile jõulise finantsjärelevalve tulemusena lahendanud viimastel aastatel mitu olulist riski Eesti turul," raporteeris finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler.

Finantsinspektsiooni tegevust Danske juhtumi menetlemisel võib iseloomustada erinevate sõnadega, kuid „jõuline“ nende sõnade hulka ilmselt ei kuulu. Jah, Eesti finantsjärelevalve sekkus Danske Eesti filiaalis toimuvasse 2014. aastal, kui teatas, et aset on leidnud rahapesuvastaste reeglite suures mahus ja kaua kestnud süsteemne rikkumine, kuid sisuliselt oli tegemist vaid näpuviibutusega. Jõuline käitumine on teistsugune.

Tegelikud kasusaajad päevavalgele

Raportist selgub, et Eesti finantsinspektorite kolleegid Taanis olid Danske kahtlastest tehingutest teadlikud juba üksjagu varem. Küllap tasubki otsida nii korruptsiooni kui ka rahapesu tegelikke kasusaajaid pigem Kopenhaagenist kui Tallinnast, kuid on Eesti huvides, et sellega tõepoolest ka tegeletaks.

Eesti maine on saanud kannatada ning on kõlanud ka ühemõttelised süüdistused, et Eesti uurimisasutused pigistasid Danske pangaga seotud rahapesuskeemi ees sihilikult silma kinni. Need süüdistused vajavad veenvat vastust, mis igasuguse Eesti ametnike või poliitikute osaluse kas välistab või süüdlased vastutusele võtab. Riigi maine puhastamiseks on vaja tegutseda. Ja seekord tõepoolest jõuliselt.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum