• Jaga lugu:

    Pensionifondides raha põletamine tuleb lõpetada

    Kui isegi säästude passiivne pangakontol hoidmine andnuks fondidest parema tootluse, on pensionisüsteem väga mäda.

    Sellest, et eestimaalaste raha ennast kohustuslikes pensionifondides hästi ei tunne, on räägitud juba aastaid, kuid nüüd on asi ametlik. OECD reastas riigid pensionite tootluse järgi ja Eesti on pingerea viimase kolme hulgas – viimase kümne aasta jooksul on siinsete pensionifondide reaaltootlus olnud 1,3 protsendiga miinuses. Eesti tulevaste pensionäride raha ei kasva pensionifondides, see põleb.
    Äripäeva hinnangul tuleb anda inimestele suurem õigus oma raha ja investeeringute üle otsustada ning soovi korral ka teenustasu võtvatest fondidest välja tõsta.
    Eesti pensionifondide leebelt väljendudes nõrk tootlus ei ole ju tegelikult kellelegi saladus, sellest on palju räägitud, teist sammast on pidevalt arendatud ja tänavu tehti väiksemat sorti pensionireform. On kõlanud ka ettepanekud lõpetada üldse riigi maksed pensioni teise sambasse (Helir-Valdor Seeder) või muuta pensioni teine sammas vabatahtlikuks (Indrek Neivelt).
    Sunniviisiline rahapõletamine
    Oma tulevikule mõtleva vastutustundliku ja finantskirjaoskajast inimese jaoks olekski vabatahtlik pension parim lahendus. Iga vähegi investeerimisest huvituv inimene saab aru, et isegi pensioniraha pangakontol jõude hoidmine olnuks senist fondide tootlust vaadates parem alternatiiv. Eriti kui arvestada riskiga korrigeeritud tootlust. Häda on aga selles, et suur osa eestimaalastest oma pensionipõlve kindlustamise peale ei mõtle ning kui osa nende palgarahast automaatselt pensionifondi ei liiguks, kuluks see igapäevaselt lihtsalt ära.
    Lihtsam on raha kulutada täna, kui homseks säästa, sest säästmine vajab enesedistsipliini ning kaugeltki kõigile inimestele ei ole omane tänastest väiksematest hüvedest loobumine homse võimaliku suurema hüve nimel. Nii ongi eksperdid leidnud, et üleskutse teisest sambast lihtsa väljumisvõimaluse loomiseks ilma jätkuvaks pensionikogumiseks töötavat alternatiivi lisamata on ühiskonna seisukohalt vastutustundetu. Teisalt on selge, et samamoodi edasi ka ei saa. Maksumaksjate ja tulevaste pensionäride raha põletamine ja fondihaldurite nuumamine tuleb lõpetada.
    Äripäev leiab, et lihtne võimalus süsteemi parandada, oleks teise samba vabatahtlikuks muutmise asemel luua inimestele võimalus oma pensionisambasse kogunenud raha investeerimist ise suunata. Individuaalse teise samba pensionikonto kaudu saaksid investorid oma pensionisäästude suhtes vastutuse enda peale võtta ja valida sinna enda äranägemisel sobiva kulu- ja riskitasemega investeeringud. Sellest väljumine peaks olema reguleeritud sarnaselt teise sambaga. Kes tahab, suunab oma raha investeerimist vähemalt osaliselt ise, kes tahab, usaldab fondihaldureid.
    Konkurents sunnib liigutama
    Üks lisavõimalus eriti konservatiivsele pensionikogujale võiks olla tõsta oma pensionisäästud vähemalt teenustasu võtvatest fondidest üldse välja. Näiteks Eesti Pangas võiks olla selline konto, ja kui intressimäärad hakkavad tõusma, saaks sealt ehk ka väikse hoiustamistasu. Võimalus, et inimesed loobuvad fondihalduri teenusest, sunniks haldureid ehk ka tootluse nimel rohkem pingutama ning tekitakse reaalse konkurentsi.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Aimar Ventsel: Kesk-Aasia õppetund – autoriteet pole jumalast antud
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Pikemas perspektiivis on parem mõnevõrra võimu jagada, selmet panna alluvaid ihaldama absoluutset võimu pakkuvat ülemuse ametit, et siis ise sama autoritaarselt kõigile koht kätte näidata, kirjutab Kasahstani värske näite varal etnoloogiadoktor Aimar Ventsel.
Naftaturgu suunab 61aastase inseneri käsi
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Naftaturg on keerulise 2021. aasta läbinud suuremate hüpeteta – otsekui suunaks kellegi käsi toornafta hinda rahulikult, kuid kindlalt ülesmäge. Selle käe omanik on 61aastane naftainsener ja kuningapoeg, Saudi Araabia energeetika­minister Abdulaziz bin Salman Al Saud.
Heiki Einpaul: kõige kõvema kisaga pole alati kõige suurem probleem
Energia kallinemisega toimetulemise võtmelahendus on säästlikumad ja alternatiivsed lahendused ning need, kes ainult virisevad ja abi nõuavad, jäävadki lõpuks hammasrataste vahele või õpivad efektiivsemalt taotlusi kirjutama, ütleb masinaehitusettevõtte Hekotek omanik Heiki Einpaul tööstusjuhtide küsitluse vastuses.
Energia kallinemisega toimetulemise võtmelahendus on säästlikumad ja alternatiivsed lahendused ning need, kes ainult virisevad ja abi nõuavad, jäävadki lõpuks hammasrataste vahele või õpivad efektiivsemalt taotlusi kirjutama, ütleb masinaehitusettevõtte Hekotek omanik Heiki Einpaul tööstusjuhtide küsitluse vastuses.
Endised kolleegid läksid Ukraina hanke pärast kaklema
Kaks Eesti ettevõtet vaidlevad tuntud Ukraina riigiettevõtte Antonov korraldatud hanke üle. Mõlemad süüdistavad teineteist ebaausas mängus.
Kaks Eesti ettevõtet vaidlevad tuntud Ukraina riigiettevõtte Antonov korraldatud hanke üle. Mõlemad süüdistavad teineteist ebaausas mängus.