Eraravikindlustusele koidab helge tulevik

Riigikontrolli sel nädalal avaldatud audit toob taas päevavalgele kitsaskohad Eesti tervishoiusüsteemis. Lonkav perearstisüsteem kulutab Eesti tervishoius palju rohkem raha, kui peaks, erakorralise meditsiini osakonnad on üle koormatud, ravijärjekorrad on pikad ja kõik osapooled kurdavad raha nappust.

Äripäev leiab, et haigekassal põhinev solidaarne tervishoiu rahastamise süsteem ei saagi tänases Eestis kõigile hädalistele kvaliteetset tervishoiuteenust tagada ning lahenduseks võiks olla eraravikindlustuse senisest laiem levik.

Eesti tervishoiu nukrast olukorrast on värvikaid lugusid rääkida praktiliselt kõigil, kel on olnud põhjust EMO järjekorras aega veeta. Küllap on nii mõnigi hädaline mõelnud, et oleks nõus pigem omast taskust juurde maksma kui kõledas haiglakoridoris plastmasstoolil konutades mitmendat tundi oma järjekorda ootama. Eriarstide puhul see lahendus juba toimibki – kui tavalise tervisekindlustuse omanikel tuleb vaba arstiaega vahel pool aastat või kauem oodata, siis oma erapraksises on sama arst valmis abivajajat aitama praktiliselt kohe.

Kindlasti saab Eesti tervishoiusüsteemi muuta senisest efektiivsemaks ja selle läbi parandada teenuse kättesaadavust ja kvaliteeti, kuid selge on ka see, et tervishoid on alarahastatud. Eesti panustab tervishoidu 5% SKPst, samas kui Euroopa Liidu keskmine on 7–9%. Tartu Ülikooli kliinikumi erakorralise meditsiini osakonna juhi Kuido Nõmme arvutuste kohaselt peaks Eesti investeerima iga aasta ligikaudu 200 miljonit eurot, et nelja aastaga tervishoius Euroopale järele jõuda. Mille arvelt see raha leida – seda ei ole küllap enne valimisi nõus ütlema ükski poliitik.

Kui me üldist maksukoormust tõsta ei soovi, kuid soovime samas meditsiinisüsteemi raha juurde tuua, siis miks mitte andagi võimalus inimestele endile parema teenuse eest raha juurde maksta? Näiteks läbi eraravikindlustuse. See võimalus on juba ka praegu olemas, kuid Eestis veel suhteliselt vähe levinud, sest tänane maksusüsteem ei toeta seda.

Sellest aastast jõustunud seadusemuudatusega anti lõpuks ka tööandjatele võimalus maksuvabalt töötajate tervisesse senisest rohkem panustada. 1. jaanuarist ei maksustata erisoodustusena töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi 100 euro ulatuses kvartalis töötaja kohta. Arvestades, et lisaks ravikindlustusele lähevad selle sisse ka näiteks sporditegevusega seotud kulud, siis on see summa selgelt liiga väike. Erisoodustusena ei tohiks käsitleda ühtki töötaja tervise edendamisele suunatud kulutust.

Eraravikindlustuse oluliselt laiem levik võiks mõjuda tervistavalt kogu aneemilisele tervishoiusüsteemile. Ühelt poolt toob see tervishoidu lisaraha, teiselt poolt tekitab reaalse konkurentsiolukorra, mis sunnib senisest suuremale efektiivsusele. Samuti peaks see aitama vähendada ootejärjekordi eriarsti juurde, sest kui osa järjekorras seisjaid lähevad enda või tööandja kulul tasulisele vastuvõtule, jääb nende arvelt teistele rohkem numbreid.

Tööandjatel on kindlasti huvi panustada töötajate tervisesse, sest ühelt poolt aitab see töötajaid motiveerida ning teiselt poolt vähendab haiguspäevade arvu. Oluline on, et riik oma maksudega sellel huvil kasvada laseks.