Äripäev • 29. november • 3 min
Jaga lugu:

Soome saadab hoiatussignaali

Soome ehitusturu märkimisväärne kokkutõmbumine saadab ohusignaale ka siiapoole lahte, kuid mingeid koheseid põhjapanevaid tagajärgi see kaasa ei too.

Foto: Anti Veermaa

Soomes ehituslubadel kinnitatud maht on tänavu septembris võrreldes mullusega vähenenud ligi poole võrra. Kolmandas kvartalis kahanes maht aastaga veerandi võrra. Soome majandusuuringute instituudi Etla hinnangul ootab põhjanaabrite ehitusturgu ees tuntav mõõn.

Äripäeva hinnangul on see hoiatav märk: mis Soomes ees, see Eestis järel, igale tõusule järgneb langus. Kui ehitussektor hakkab langema, viitab see tõenäoliselt majanduskasvu üldisele jahtumisele. Paanikaks pole põhjust, kuid turgudel on oodata korrektsiooni veidi allapoole.

Loomulik liikumine

Soome ehitusturgu on viimastel aastatel iseloomustanud tugev kasv, mis andis SKP kasvust ligi kaks kolmandikku. Sektori kasvu kannustas odava rahaga paisunud eluasemelaenude väljastamine ja riigi ehitus- ja remonditellimused.

On selge, et ühel hetkel lõpeb kasvuruum ressursside nappusel otsa ja tekib korrektsioon. Tõsisemad probleemid ehitusturul olid Soome kaubanduskodade uuringu andmeil seotud tööjõu kättesaadavusega. Töökäsi napib siiani nii ehituses kui ka projekteerimises. Ehitusturu statistiline vähenemine peegeldab nii seda kui ka mulluseid suuri infrastruktuuriprojekte, mida endises mahus pole.

Ehituslubade vähenemine ei too tagajärgi kohe, vaid teatud aja pärast, kui jõuab kätte projektide realiseerimise aeg. Ja ka siis ei toimu järsku kukkumist. Praegu käib töö endise mürinaga edasi.

Soome ehitusturu mõõn mõjutab kõige otsesemalt ehitusmaterjalitootjaid, kes toodangut sinna ekspordivad. Samas võib loota, et vabanev ressurss tekitab Eestis tihedama konkurentsi ja surve, mis avaldab mõju ehitushindadele. Samuti mõjutab mõõn Eesti firmasid, kes Soomes ehitavad, ja seal võib vabaneda tublit Eesti tööjõudu.

Kalevipoegi oodatakse koju

Töökäte nappus Soomes on soodustanud Eesti ehitajate migratsiooni Soome, kuid oskustööjõu vähenemine siinpool lahte tekitas koosmõjus teiste faktoritega probleeme meie ehitusturul. Paari aastaga kasvasid ehitajate tunnitasud ja ühtlasi ka ehitushinnad. Pole liiast arvata, et Eesti ehitusturg oleks ilma Ukrainast, Moldovast, Poolast jt idabloki riikidest saabuvate ehitajateta käpuli.

Kui ehitusmahu vähenemise mõju kohale jõuab, võib juhtuda, et Kalevipojad tulevad kodusele tööturule tagasi. Kui nii peaks minema, võib sel olla positiivne mõju. Muigamisi võib väita, et palju noori mehi kodudes tagasi soodustab iivet. Piisavalt palju naasvaid ehitusmehi võivad pidurdada ehitushindade edasist kasvu ja muuta töömehed kättesaadavamaks. Ehitusturg on suuremate projektidega kinni ning väiksemaks töödeks, näiteks korteri remondiks, on ehitusmeest keeruline leida, järjekorrad pikad ning hinnad laes.

Kurioossel kombel võivad naasvad Kalevipojad ka vastupidise efekti tekitada. On väidetud, et ehitajate palgaralli on dikteerinud Soomest juba tagasi tulnud ehitajad, sest töökäte puuduses vaevlevad ettevõtted palkasid uusarendusprojektide päästmiseks Kalevipoegi nende harjumuspärase palgaga. See aga andis ehituse hinnarallile hoogu juurde.

Suur langus on tõenäoliselt ühekordne trend – tõusele järgnev korrektsioon, mis aitab turgu korrastada.

Jaga lugu:
Hetkel kuum Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Loe lähemalt