Jaga lugu:

Eesti pangandus vajab uusi tuuli

Rahapesuskandaalidest räsitud Eesti panganduse olukord on kehv ja selle mõju majandusele näeme veel lähiaastailgi, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Foto: Anti Veermaa

Olukord Eesti panganduses on kõigest paari kuuga täiesti muutunud. Danske pakib end kokku, Swedbank ja Nordea maadlevad rahapesukahtluste all. Pankade väärtus börsil on kukkunud miljardeid eurosid ja on selge, et rootslased ei taha enam Eestis mingeid riske võtta.

Äripäev leiab, et panganduses on turutõrge ja konkurents ei toimi nii, nagu võiks. Suured pangad on oma turuosaga rahul ja võitlust ei toimu. Laenuturu kidumine mõjutab keskpikas perspektiivis majanduse käekäiku ja uus valitsus peab arvestama, et tuleviku maksulaekumised ei pruugi loodetud määral tõusta.

Ettevõtjate hinnangul on rahapesuskandaal muutnud laenuandmise tingimused Rootsi pankades, kes on kahe peale haaranud kaks kolmandikku laenuturust, senisest jäigemaks. Laenude andmisel ollakse senisest märksa ettevaatlikumad. Olukord, kus kolm suuremat tegijat – Luminor, Swedbank ja SEB – on laenuturul passiivsed, ei ole hea Eesti majandusele ja kui see kestab, võib paari aasta pärast selle mõju ka majanduskasvus peegelduda.

Endine hansapankur, praegune Pocopay juht Indrek Neivelt pakkus välja, et nüüd võiks teha uue omamaise ja laiapõhjalise panga. Olemas on tema sõnul selleks nii inimesed kui ka raha.

Uue panga võib teha küll, kuid kindlasti ilma ühegi maksumaksja sendita. Idee poolest võiks see tekitada pangandusmaastikule rohkem konkurentsi ja alla lüüa laenuintressid, mis omakorda edendaks ettevõtlust ja majandust.

Paraku pole tõenäoline, et mõni uus pank saaks asendada Skandinaavia panku või üldse Eesti mastaabis panganduses kaasa rääkida. Neivelt on seda juba Pocopayga proovinud ja pidanud pettuma. Inimesed pole sellele tormi jooksnud ja firma on kahjumis. Panga vahetamise otsus tehakse liiga konservatiivselt. Kahtlane, kas rahapesuskandaal võiks seda paradigmat muuta.

Rahapesuskandaal tuleb lõpuni uurida

Skandinaavia pankade kokkutõmbumine võiks olla võimalus teistele pankadele, et oma turuosa suurendada. Coop pank teataski, et nendega liitus veebruaris üle 1200 kliendi ehk kolmandiku võrra rohkem kui jaanuaris. LHV Pank avas eile uued sularahaautomaadid Kuressaares, Narvas, Keilas ja Tallinnas Lasnamäel. Siiski on LHV, rääkimata Coopist, Eesti majanduse jaoks liiga väiksed ka igal aastal oma mahtu kahekordistades, et Skandinaavia pankade passiivsust kompenseerida.

Neivelt on juba mõnda aega tagunud trummi, et Rootsi pankade kasumid Eestis on kaks korda suuremad kui koduturul, samas kui tootlus meid teenindades on kaks korda kõrgem kui Rootsis. Samuti on tarbimislaenu intressid üle kahe korra kõrgemad kui Skandinaavias. Rootsi pankade kasumid on Eestis tõepoolest korralikud. Kuid ehkki Eesti panganduses teenitakse hästi, ei tule siia Saksa või Ameerika pangad. Rahapesuskandaal peletab väljastpoolt tulijad eemale.

Seetõttu tuleb riigil viia rahapesu uurimised võimalikult kiiresti lõpuni ja süüdlasi karistada. Valitsuse otsusest Danske rahapesu kohta raport tellida on varsti juba pool aastat möödas, kuid rahandusministeerium pole selle koostamist isegi alustanud, põhjendades seda rahapesu tõkestamise paketi menetlemise katkemisega riigikogus. Riigikontroll ei saa vajalikule infole ligi, mistõttu on vaja seadust muuta. See olukord tuleb võimalikult kiiresti lahendada. Rahapesuskandaali tossupilv varjutab Eesti majandust ja mida varem see laiali puhutakse, seda parem.

Vaata seoseid nende isikute ja firmadega:
Jaga lugu:
Hetkel kuum