Ära karda Ukraina autojuhti

Äripäeva meelest võiks avalikkuse suhtumine pigem soosida Ukraina autojuhti Eesti tööturul, selmet näha temas meie n-ö Poola torumeest, kes levinud stereotüüpse hoiaku järgi kehastab ebakompetentset töötajat, kes hõivab kohalikelt töökohti.

Tööandjad räägivad töökäte puudusest paljudes sektorites. Näiteks autotranspordis valitseb krooniline elukutseliste autojuhtide puudus. Rahvusvahelise Autovedajate Liidu värske aruande järgi ootab iga viies veok Euroopas juhti, aasta lõpuks küünib defitsiit 40 protsendini. Põhjused on mitmesugused. Töötajate puudust süvendab nii ebapiisav palk kui ka näiteks naiste värbamise raskused valdkonnas – naised moodustavad vaid kaks protsenti kutselistest autojuhtidest. Kuigi aeg-ajalt tundub uudistevoogu jälgides, et kohe-kohe asendavad juhte isesõitvad autod, kulub uude olukorda jõudmiseks - olenemata tehnoloogia kiirest arengust - veel palju aega. Kaubad vajavad aga vedamist nüüd ja praegu.

Tööjõupuudust siin saab leevendada, avades avarama ukse kvalifitseeritud välistööjõule, seda määral ja mahus, mis võimaldab riigil saada ka arvestatavat maksutulu. Tuleb ka tähele panna – ja sellele saaks toetuda poliitikute selgitustöö -, et sektori suurem töökäte vajadus sellesama autotranspordi näitel on pigem ajutist laadi. Kui majandus ja tarbimine kasvab, on nõudlus veomahu ja juhtide osas suurem, languse perioodil väiksem. Seetõttu ei tasu liiga palju muretseda välisriikide kodanike sissevoolu pärast.