Äripäev • 2 aprill 2019

Ära karda Ukraina autojuhti

Muutuva tööturu ja tööjõupuuduse tingimustes tuleb olla avatud ja paindlik, mitte piirav ja stigmatiseeriv, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

Foto: Anti Veermaa

Äripäeva meelest võiks avalikkuse suhtumine pigem soosida Ukraina autojuhti Eesti tööturul, selmet näha temas meie n-ö Poola torumeest, kes levinud stereotüüpse hoiaku järgi kehastab ebakompetentset töötajat, kes hõivab kohalikelt töökohti.

Tööandjad räägivad töökäte puudusest paljudes sektorites. Näiteks autotranspordis valitseb krooniline elukutseliste autojuhtide puudus. Rahvusvahelise Autovedajate Liidu värske aruande järgi ootab iga viies veok Euroopas juhti, aasta lõpuks küünib defitsiit 40 protsendini. Põhjused on mitmesugused. Töötajate puudust süvendab nii ebapiisav palk kui ka näiteks naiste värbamise raskused valdkonnas – naised moodustavad vaid kaks protsenti kutselistest autojuhtidest. Kuigi aeg-ajalt tundub uudistevoogu jälgides, et kohe-kohe asendavad juhte isesõitvad autod, kulub uude olukorda jõudmiseks - olenemata tehnoloogia kiirest arengust - veel palju aega. Kaubad vajavad aga vedamist nüüd ja praegu.

Tööjõupuudust siin saab leevendada, avades avarama ukse kvalifitseeritud välistööjõule, seda määral ja mahus, mis võimaldab riigil saada ka arvestatavat maksutulu. Tuleb ka tähele panna – ja sellele saaks toetuda poliitikute selgitustöö -, et sektori suurem töökäte vajadus sellesama autotranspordi näitel on pigem ajutist laadi. Kui majandus ja tarbimine kasvab, on nõudlus veomahu ja juhtide osas suurem, languse perioodil väiksem. Seetõttu ei tasu liiga palju muretseda välisriikide kodanike sissevoolu pärast.

Ettevõtjate initsiatiiv

Teine tähtis suund on inimeste valmisolek täiend- ja ümberõppeks. Äripäev kiidab vastutustundlikku lähenemist, kus ettevõtjad püüavad aktiivselt meelitada ootamatult töö kaotanud inimesi ühest valdkonnast teise. Kaotajaid siin ju pole.

Ettevõtjad rakendavad tööturu muutumise ühelt poolt oma ettevõtte turundustegevusse, teisalt muudab see avalikke hoiakuid – uute väljakutsete võtmine ehk siis mõnes teises valdkonna töökogemuse omandamine teeb igas mõttes rikkamaks. Vahepeal muu töö tegemine ei tähenda ju, et tuleks armastatud või õpitud kutsest loobuda. Edukate iduettevõtete juhid Martin Villig ja Indrek Kasela on viimaste õmblusettevõtteid puudutanud koondamislainete valguses viidanud, et püüavad leida tee inimesteni, kes tahavad tööd teha, olles valmis ka ümberõppeks. Töötukassa ja tööportaalid mõistagi tegutsevad, ent ettevõtjate initsiatiiv sobib praeguste tööturu protsesside juures hästi.

Tööturg on kõigi näitajate järgi läbimas suurt muutust. Eestis on pikaajaliste töötute arv statistikaameti andmeil viimase 20 aasta väikseim. Mullu oli tööjõus osalemise määr 71,9 protsenti, tööhõive määr 68,1 protsenti ja töötuse määr 5,4 protsenti. Seejuures oli mullu ajaloo rekordaasta värbamises, Eestis värvati esimest korda tööle üle 200 000 inimese. Keskmine tööstaaž on samas vähenenud enam-vähem kõigil tegevusaladel.

Elades keskkonnas, kus kapital, kaubad, teenused ja inimesed liiguvad vabalt, kus meid kõiki mõjutab kiiresti arenev tehnoloogia, ei saa enam toetuda ka eelmise sajandi töösuhete loogikale. Muutustele aitavad kaasa avatud ja paindlikud lahendused, mitte aegunud hoiakutel põhinev sildistamine.

Hetkel kuum