Aeg riigireformiga püksirihma pingutada

Kevadprognoos, mis on aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisel, ennustab käesoleva aasta majanduskasvu aeglustumist 3,9 protsendilt 3,1 protsendile ning selle trendi jätkumist. Valitsuse võlakoormus suureneb, mitte ei vähene. Riigieelarve nominaalne puudujääk ei loo eeldusi reservide kogumiseks ning riigi rahavoog on sel ja järgmistel aastatel negatiivne. Eelarvet on vaja 100 miljoni euro võrra kärpida – ja seejuures pole arvestatud koalitsioonilepingus kokku lepitavate kuludega. Seega tegelikult raha lubaduste täitmiseks ei ole.

Äripäeva arvates on see uuele koalitsioonile hea võimalus eelarve realistlikuks kärpida, valimislubadustega koomale tõmmata ning riigireformi ja kulude kokkuhoiuga pihta hakata.

Ainuüksi piirikaubanduse tõttu jääb riigil sel aastal saamata 150 miljonit eurot ehk mullusest 13 miljonit rohkem. Kui valusa kogemuse põhjal on mõistetud, et aktsiisitõusudega eelarveauke lappida ei tohi, siis nüüd ei tohi järele anda kiusatusele auke laenurahaga täita. Laenu tuleb võtta ja peabki võtma, kuid vaid selleks, mis ühiskonnale tagasi teenib, mitte aga riigimasina kohmakuse õlitamiseks. See ei ole jätkusuutlik tegevus.