Artikkel
  • Jaga lugu:

    Aeg riigireformiga püksirihma pingutada

    Rahandusministeeriumi värske majandusprognoos näitab, et valitsus peab hakkama kärpima kulusid igal tasandil, kirjutab Äripäev juhtkirjas.

    Foto: Anti Veermaa
    Kevadprognoos, mis on aluseks järgmise aasta riigieelarve koostamisel, ennustab käesoleva aasta majanduskasvu aeglustumist 3,9 protsendilt 3,1 protsendile ning selle trendi jätkumist. Valitsuse võlakoormus suureneb, mitte ei vähene. Riigieelarve nominaalne puudujääk ei loo eeldusi reservide kogumiseks ning riigi rahavoog on sel ja järgmistel aastatel negatiivne. Eelarvet on vaja 100 miljoni euro võrra kärpida – ja seejuures pole arvestatud koalitsioonilepingus kokku lepitavate kuludega. Seega tegelikult raha lubaduste täitmiseks ei ole.
    Äripäeva arvates on see uuele koalitsioonile hea võimalus eelarve realistlikuks kärpida, valimislubadustega koomale tõmmata ning riigireformi ja kulude kokkuhoiuga pihta hakata.
    Ainuüksi piirikaubanduse tõttu jääb riigil sel aastal saamata 150 miljonit eurot ehk mullusest 13 miljonit rohkem. Kui valusa kogemuse põhjal on mõistetud, et aktsiisitõusudega eelarveauke lappida ei tohi, siis nüüd ei tohi järele anda kiusatusele auke laenurahaga täita. Laenu tuleb võtta ja peabki võtma, kuid vaid selleks, mis ühiskonnale tagasi teenib, mitte aga riigimasina kohmakuse õlitamiseks. See ei ole jätkusuutlik tegevus.
    Selle asemel tuleb kärpida riigiaparaati, mis eeldab riigireformiga pihta hakkamist. Dokumendile, millega riigireform tunnistati koalitsioonileppe prioriteediks, on kõik riigikogu erakonnad alla kirjutanud. Seega tuleb nüüd üle vaadata, millised on need teenused, mille osutamisest riik ühel või teisel moel loobuda võiks ja otsida kulude kärpimise kohti igal tasandil. Paraku tundub riigireform olevat koalitsioonikõnelustel vaeslapse osas, sest selle kohta pole suurt midagi kuulda.
    Eesti majandust on vedanud tugev sisetarbimine: eelmisel aastal oli eratarbimise kasv kiireim alates 2007. aastast ja ehitusmaht kõrgem isegi buumiaegsest tasemest. SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor on põhjendatult tõstatanud küsimuse, kas koalitsiooni moodustavate erakondade poolt lubatud maksukärped ja raha valamine suurtesse ehitusprojektidesse on see, mida Eesti praegu vajab, sest jõulise sisetarbimise kasvu tingimustes jääb mõistmatuks, millist eesmärki peaksid need sammud täitma.
    Tõenäoliselt peaministri ametis jätkav Jüri Ratas peab mõistma, et valitsus peab suhtuma senisest märksa tõsisemalt ettevõtjatesse, kes veavad riigi majandust. Valitsusel tuleb konsulteerida Eesti ettevõtjatega, mitte Rootsi pankade juhtidega, et mõista, millised otsused on meie ettevõtlusele ja seeläbi ka majandusele kasulikud.
    Seetõttu peab Ratse juhitud valitsus leidma lahenduse ettevõtjaid kurnavale oskustööjõu puuduse probleemile, mitte järele andma EKRE survele kõik kraanid kinni keerata. Teadus- ja arendustegevusele tuleb eraldada kokkulepitud 1 protsent SKPst ja leida viisid, kuidas tehnoloogia arendus ettevõtlusega paremini siduda, sest nii saame tõsta oma tootlikkust ja konkurentsivõimet. Ilma selleta pole ekspordi kasvu mõtet loota. Ekspordi kasv jäi eelmisel aastal alla aga nii SKP kui ka eratarbimise kasvule.
    Ootame uuelt valitsuselt esimesel võimalusel tegevuskava, kus on paika pandud riigireformi etappide sisu ja tähtajad – nii, nagu erakonnad enne valimisi kokku leppisid. Tark ja jõuline riigireform on uue koalitsiooni proovikivi ja uks kahaneva usalduse tagasivõitmiseks.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Nõustajad: tehinguturg kukkus, aga vaba raha otsib sihte – ka Eestis
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Pärast rekordilist aastat tehingumaastikul on tehingute maht tänavu langenud ning turul valitseva ebakindluse tõttu võib oodata eelneva aastaga võrreldes mõnevõrra madalama aktiivsuse jätkumist, kuid PwC tehingute nõustamise eksperdid Raul Ruubel ja Sass Karemäe soovitavad vaadata karuturust kaugemale ja keskenduda pikale perspektiivile.
Jaemüüjad hoidsid USA aktsiaturge vee peal
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Standard & Poor’s 500 ja Nasdaqi indeksid lõpetasid teisipäeva langusega, Dow Jonesi indeks näitas aga tõusu. Aktsiaid hoidsid suuresti vee peal jaemüüjad ja tarbekaupade tootjad, kellele pakkusid tuge häid tulemusi näidanud Walmart ja Home Depot, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Kui juhid, siis tee seda hästi
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Juhi töö on raske. Loomulikult mitte füüsiliselt, vaid vaimselt ja eelkõige emotsionaalselt. Vastutus ja pinge on suur. Uuringud näitavad, et 50-70% sellest, kuidas töötajad tajuvad organisatsioonis valitsevat õhkkonda, sõltub ühe inimese-liidri-tegevusest.
Algab Ukraina taastamine. Eesti puitmajatootjad kõhklevad: tempo on liiga kiire
Eesti paneb õla alla Ukrainas Žõtomõri oblastis uue lasteaia ehitamisele, töö selleks peaks pihta hakkama juba sel sügisel. Puitmajatootjaid paneb aga hankel osalemises kõhklema harjumatult tihe ajagraafik.
Eesti paneb õla alla Ukrainas Žõtomõri oblastis uue lasteaia ehitamisele, töö selleks peaks pihta hakkama juba sel sügisel. Puitmajatootjaid paneb aga hankel osalemises kõhklema harjumatult tihe ajagraafik.
Mölder: suured kulutused tehakse selles koalitsioonis, tulude pool jääb uuele valitsusele Kokkuvõte riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungist
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 eurole jätab riigieelarve ilma 82 miljonist, kuid selle võrra jääb inimestele rohkem raha kätte. Tervise- ja tööministri ettepanek töötuskindlustusmakse tõstmiseks pole aga veel valitsussegi jõudnud.
Tulumaksuvaba miinimumi tõstmine 654 eurole jätab riigieelarve ilma 82 miljonist, kuid selle võrra jääb inimestele rohkem raha kätte. Tervise- ja tööministri ettepanek töötuskindlustusmakse tõstmiseks pole aga veel valitsussegi jõudnud.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.