Naiste ja meeste palgalõhe äkiline vähenemine ei tähenda, et toimunud on ühiskondlik muutus. Tuleb pingutada edasi selle heaks, et see muutus sünniks, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Meil on üks hea uudis ja üks halb uudis. Alustagem ikka esimesest: statistikaameti teatel vähenes sooline palgalõhe Eestis mullu järsult, lausa ligi viie protsendipunkti võrra. Ja halb uudis? Mida rohkem asjasse sisse vaadata, seda selgemaks saab, et hõiskamine oleks tugevalt ennatlik.
Naiste brutotunnitasu oli eelmisel aastal 13,1% väiksem kui meestel, teatas statistikaamet. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 4,6 protsendipunkti võrra.
Üksteist ühele. See arv väljendab Eesti saja suurima käibega ettevõtetes naiste osakaalu juhtkonnas. Tippfirmade juhatustes on naisi seega vähem kui kümme protsenti.
Scandagra viljaäri juht Marge Pähkel selgitab, kuidas globaalsed ilmastikunüansid, dollarikurss ja fondide ootused kujundavad nisu hinda. Kuigi maailma nisuvarud kasvavad – prognoositakse lausa 10 miljonit tonni lisasaaki –, on turu meeleolu kõikuv. Üksainus külmalaine Venemaal või kuivus Hiinas võib tõsta hindu või tekitada turgudel paanikat.