Eesti jäämurdja, mis ehitab merre tuuleparke ja aitab uurida Arktikat

„Arktikas töötamine on nagu kosmosesse minek,” räägib Eesti jäämurdja Botnica omanikettevõtte TS Shipping juht Ülo Eero. „Vähemalt poole aasta varustus, toit ja vesi tuleb kaasa võtta.”

Meeskonnaliikmetele tähendab töö Arktikas pikemaajalist eraldatust, pole ei internetti ega mobiilsidet. „Teatud mõttes on see vaatamata ülipingelisele laevatööle vägagi teraapiline: niimoodi saab puhata meie igapäevasest infomürast ja sellega kaasneda võivast stressist,” märgib Eero, kes on ASi Tallinna Sadam tütarettevõtte kaudu laevafirmat juhtinud 2013. aastast.

Botnica tipptasemel eritehnika ja meeskond on võimaldanud TS Shippingul koostöölepinguid sõlmida naftatööstuse gigantide ExxonMobil ja Rosneft tütarettevõttega ning töötada Saksa meretuuleparkides BorWin Alpha ja BorWin Beta. Alates 2018. aastast on TS Shippingu soliidsesse klientide nimekirja lisandunud Kanada suur rauamaagikaevanduse ettevõte Baffinland Iron Mines.

Ülitäpne peakraana

Kui Tallinna Sadam uue jäämurdja soetas, oli üks olulisi eeldusi see, et laeval oleks tasuvat tööd ka jäävabal ajal. Laeval on ülitäpne 160tonnise tõstejõuga peakraana, mida kasutatakse nii merepõhjas kui ka veepinnast kõrgematel ehitustöödel. Kraana teeb eriliseks see, et sellega saab erinevaid töid teha ka tormisel merel, kui laev tugevalt kõigub.

„Tihti on vaja laeva kraanaga mere põhja tehnikat paigaldada mõnekümne sentimeetrise täpsusega ja seda ka siis, kui mere põhjani on kuni kilomeeter,” kirjeldab Eero.

OLYMPUS DIGITAL CAMERA  

Botnica on niivõrd keerukas ja spetsiifiline laev, et selle käigushoidmiseks on praeguse seisuga vaja 56 sertifikaati.

Pidev valmisolek töötamaks ka ekstreemsetes oludes

Keeruline töö arktilises vööndis on esitanud TS Shippingu meeskonnale erinevaid väljakutseid. Samas on laeva meeskond sertifitseeritud tööks ka väga äärmuslikes tingimustes, millele on eelnenud TS Shippingu põhjalik riskide hindamine.

„Kara meres tekkisid näiteks ühel meeskonnaliikmel probleemid südametööga. Laev oli kaldast sellises kauguses, kuhu lennuvahendid ei lennanud, ja väline abi sai laeva saabuda alles kolme päeva pärast. Kuni sinnamaani pidi meeskond ise terviseprobleemiga kolleegile abi tagama. See sai tehtud ning meeskonnaliikme tervis ja ehk ka elu päästetud,” kirjeldab Eero.

Botnica sobib hästi meretuuleparkides töötamiseks

„Keskkonnasõbralikku elektrienergiat tootvate meretuuleparkide rajamine Eesti vetes ja Läänemere piirkonnas üldisemalt on kindlasti tulevikutrend ja võin juba olemasolevale Põhjamere kogemusele tuginedes väita, et Botnica oma tehnilise varustatusega oleks meretuuleparkide ehitusel aasta ringi võimekas laev,” on Eero veendunud.

Saksamaa meretuuleparkides töötamise kogemus andis juba aastaid tagasi TS Shippingule tõuke liituda Eesti tuuleenergia assotsiatsiooniga, mille liige ollakse siiani.

„Oma kogemustele tuginedes suudame kindlasti anda üsna suure panuse Eesti meretuuleparkide ja tuuleparkide baassadamate arengusse. Meie jaoks on see juba tavaline, et käime ennast erinevates meretuuleparkidega riikides ja ettevõtetes meretuuleparkide tehnilistes küsimustes regulaarselt täiendamas,” kirjeldab Eero.

Ilmselt seetõttu õnnestus ettevõttel juba 2017. aasta sügisel korraldada Botnica pardal kõrgetasemelised foorumid European Forum for Renewable Energy Sources ja The Baltic Sea Offshore Wind Forum, kus osalesid üheksa meretuuleparke omava riigi ja nende riikide tuuleparkide assotsiatsioonide esindajad.

Koostöö teadlastega Arktika uurimiseks

Arktilises vööndis pole just palju neid laevasid, mille pardalt oleks võimalik läbi viia arktilise keskkonna uuringutega seotud teadusprojekte. TS Shippingul on oma Kanada koostööpartneriga kokkulepe, et jää­vabadel päevadel saavad sealsed keskkonna- ja loodusteadlased Botnicat uurimistöödel kasutada.

Möödunud aastal korraldasid nad koostöös laeva meeskonnaga Arktikas mitu veepealset, veealust ja merepõhja uuringut.

Vaatluse alla võeti näiteks nii piirkonnas elavad linnud, loomad kui ka merepõhi. Teadlaste üks iseäralikumaid huviobjekte oli vee all laevadelt tuleva müra mõõtmine mere põhja paigaldatud anduritega ja selle mõju tuvastamine arktilise regiooni mereloomadele.

Koostöö sujus hästi ja koostööd on oodata ka järgnevatel aastatel. Arktiline loodus on olnud siiani suhteliselt puutumatu, kuid kliima soojenemine ja üha suurenev majanduslik tegevus arktilises vööndis võib muuta paljutki.

Nüüdseks on TS Shipping edastanud asjast huvitatud Eesti teadlastele meie laeva pardal töötanud Kanada teadlaste kontaktandmed ja tulevikus pole ehk sugugi võimatu, et alguse saab Eesti ja Kanada teadlaste koostöö Arktika uurimisel. Eesti lipp arktilistel väljadel on igatahes juba praegu üsna tavaline nähtus.

Hetkel kuum