• 30aastane metalliettevõte Scanweld: kliendiga tähtaegade ja kvaliteedi üle ei tingita

    Scanweld korraldab regulaarselt ohutuse päeva juhtkonna osavõtul, et rõhutada tööohutuse tähtsust

    Torustike ja seadmete valmistamise ning paigaldamisega tegelev Scanweld AS asutati aasta pärast Eesti iseseisvuse taastamist. Tänavu 30. tegevusaastat tähistav ettevõte omab laialdasi kogemusi erinevates tööstusvaldkondades ning on uue suunana astumas militaarsektorisse. Scanweldi edu üks võtmeid on kindlasti põhimõte, et mida ollakse lubatud, seda klient peab ka saama.

    „Oleme kõik need aastad tegelenud oma erialaga nii siin- kui ka sealpool piiri. Meie suuremad projektid asuvad enamasti Põhjamaades, sest Eestis pole piisavas mahus nii spetsiifilist tööd. Konkurents on aga igal pool tugev ning kandikul midagi ette ei tooda,” räägib ettevõtte asutaja Indrek Küttis. „Üldiselt võib aga öelda, et siiski on Põhjamaades konkurents justkui tervem – hankeid ei võideta hinna, vaid pädevuse alusel ning ettevõtjaid kontrollitakse põhjalikult nii maksuameti kui ka ametiühingute poolt. Ka Eesti on hakanud tasapisi sinnapoole astuma, kus hind pole hankes ainus kriteerium.”
    Scanweldi asutaja Indrek Küttis Stenboki Maja katusekonstruktsioonide paigaldusel
    Scanweldi põhitegevus on tööstusseadmete ja torustike montaaž, terminaalide, elektrijaamade ja gaasipaigaldiste ehitus, metallkonstruktsioonide tootmine ning gaasitrasside projekteerimine ja ehitamine. Uue suunana on lisandumas militaarvaldkond, mille jaoks taotleti lisaks kvaliteedijuhtimise sertifikaadile ISO9001 militaarvaldkonna sertifikaat AQAP 2210, mis täidab ka NATO erinõudeid.
    30 aasta jooksul on palju muutunud nii ühiskonnas üldiselt, ehitusvaldkonnas kui ka Scanweldi igapäevatöös. Juhatuse liige Alexander Neiland toob viimaste aastate trendina välja, et märkamatult on ettevõtte protsessid muutunud digitaalseks ning nii-öelda pabereid enam kontoris ei liigugi. Automatiseeritud on ka tehast, kuid kuna enamik toodetest on spetsiifilised rätsepatooted, saab siinkohal pigem rääkida poolautomatiseeritud protsessidest ja seadmetest.
    Õlitehase ehitus Soomes
    Viimaste suuremate ja huvitavamate projektidena toob Scanweldi äriarendusjuht Gert Hendrikson välja Soomes ja Rootsis projekteeritud ja ehitatud puiduõlitehased ning Soome Neste rafineerimistehase uuendamise, mis oli väga mastaapne ja pingeline töö, eriti Covidi tingimustes. „Taolisi suuremahulisi seisakutöid tehakse kord viie aasta jooksul – seisma pannakse kogu tehas ning iga seisutund maksab väga-väga palju. Seetõttu käis töö objektil kuu aega järjest 24/7, kohal oli 350 firma 6000 töötajat. Selleks, et töömaal 30 päeva töötada, tuli aasta valmistuda nii planeerimise, poolkoostude valmistamise kui ka insenertehniliste probleemide lahendamisel koostöös Neste projekteerijatega. Iga mees pidi läbima viis erinevat koolitust ja tegema minimaalselt kolm koroonatesti vahetult enne väravaloa saamist. Tellijal oli iga viimane kui detail läbi mõeldud alates saabumisest, liikumisest, söömisest kuni tööde teostamise ja lõpetamiseni. Iga päev hinnati progressi. Meie suurepärane meeskond tuli väga hästi toime, saime paar päeva varem oma töödega valmis ning jõudsime isegi teisi töövõtjaid abistada!“
    Erilistest projektidest võib tuua esile ka näiteks Baltic Connectori projekti raames ehitatud ligi 20 km kõrgsurve gaasitoru suunal Keila-Paldiski ja Inkoo gaasikompressorijaama tehnoloogia montaaži tööde teostamise 2019. aastal. Märkimist väärivad kindlasti Soome Fortumi Loviisa tuumaelektrijaamas aastal 2015 teostatud varugeneraatori kütusetoru paigalduse tööd.
    Eesti eksponaat Veneetsia biennaalil: gaasitoru, mis ühendas Saksa ja Vene paviljone. Väga huvitav logistika ja paigaldusprojekt
    Eesti eksponaat Veneetsia biennaalil: gaasitoru, mis ühendas Saksa ja Vene paviljone. Väga huvitav logistika ja paigaldusprojekt
    Muide, tuumaelektrijaamas töötamise litsentsi saamine nõudis 4,5 aastat protsesside vastavaks viimist, auditeerimisi ja töötajate koolitust. Pingutamine tuumaenergeetikasse sisenemiseks tasus end ära. Soomlased ehitavad juba uut Fennovoima Pyhäjoki tuumajaama ning Scanweld kvalifitseerus tänu olemasolevale pädevusele suhteliselt hõlpsasti. „Meid huvitavad tehnoloogiahanked hakkavad 2022–23 juba pihta. Olles näinud tuumajaama seest, tõmbaks kahtlejatel küll pinged maha – need on tõesti ehitatud väga kvaliteetselt kõige rangemate standardite kohaselt. Tänapäevased jaamad projekteeritakse nii, et kui peaks täis kütuselastis lennuk sinna sisse sõitma, ei toimu tuumakatastroofi,” räägib Hendrikson.
    Eesti suure gaasitrassi ehitajana on Scanweld koostöös Connecto Eestiga olnud viimasel viiel aastal Eleringi gaasi põhivõrgu hoolduspartner, millega kaasneb ka avariivalveteenus 24/7. Suviti remonditakse trassi ja nauditakse Eestimaa loodust, sest gaasitrass läbib peamiselt ilusad soid ja rabasid.
    Gaasitoru ehitus Eestis: vahel tuleb võidelda looduse stiihiaga
    Torusid tuleb vahel minna vahetama laukasse või tiiki. Need mehed, kes seda oskavad ja teevad, on täielikud professionaalid ja oma ala fanaatikud – varahommikul sulged gaasi trassis ja õhtuks peab toru jälle koos olema. Sellist võimalust ei ole, et trass avatuks jääb, tulgu taevast või pussnuge.
    See aasta tuleb ette võtta ka Rail Balticu trassile jäävate gaasitorude ümbertõstmine. Samuti on läbirääkimised õlitehase katla vahetuseks. See töö on väga väikeses ajaraamis ja võtmesõnaks planeerimine. Nii et tööd on Scanweldis palju ja igav ei hakka.
    Mahutite ehituse järelvalve teenuse osutamine Dubais
    „Oma edu oleme saavutanud ikka tänu headele klientidele. Suurematest märgiks ära Neste, Technipi, Nynasi, Technicas Reunidase, Veolia, Wärtsilä, Eleringi, VKG, Tampereen Sähkölaitose, Valmeti, Greni (Fortum), Vantaa Energia ning sel aastal lisandunud Rail Balticu. Väärikad nimed ja oma ala tipptegijad kõik,” nendib Hendrikson. „See muidugi ei tähenda, et me väiksematele kohalikele kinnisvaraarendajatele või võrkude ehitajatele tööd ei teeks. Meie poole võib ikka pöörduda ja püüame leida lahendusi.”
    Mõttetuid riske võtma ei tõtta
    Omaette saavutus on see, et 30 aasta jooksul on Scanweld suutnud kokkulepitud töid täita peaaegu ilma reklamatsioonideta. „Aastakümnete jooksul on olnud üksikud garantiitööd, aga põhimõtteliselt on meie eesmärk teha oma tööd kvaliteetselt ja reklamatsioonideta,” lisab Küttis. „Töötame põhimõttel, et iga eelmine töö peab aitama müüa järgmist ning seoses sellega pole meil kunagi olnud eraldi müügiinimest, vaid sellega tegeleb kogu meeskond. Heas mõttes oleme kõik ju müügiinimesed, sest paremini ükskõik millisest reklaamist müüvad referentsid ning klientide kiitus. Lisaks võib olla kindel, et Scanweld ei tingi tähtaegade ega kvaliteedi üle. Mida oleme lubanud, seda klient peab ka saama!”
    Pool-automatiseeritud keevitustehnoloogia
    Neiland lisab, et siin on oluline riskide õige­aegne hindamine ja õigeaegne tegutsemine. „Kui näeme, et projekt jookseb meist mitte­olenevate riskide tõttu kinni, ütleme sellest ära. Mõttetuid riske ei ole mõtet võtta. Ja kui tekibki teele takistus, siis head partnerid leiavad koos sellele lahenduse. Kui tellijat huvitab asja tähtaegne ja kvaliteetne valmimine, astub ta partnerile poolele teele vastu. Näitena võiks tuua möödunud aasta suure metallihinna tõusu – meie oleme saanud need oma tellijatele ilusti ära seletada ning edasise üle kokkuleppele jõudnud.”
    Küttise sõnul oleneb palju tellijast. „Oleme aastatega mõistnud, et mida lõuna poole oma töödega minna, seda ettevaatlikum peab olema. Meie oleme siin harjunud põhjamaise mentaliteediga ning soomlaste ja rootslastega on ka suulise kokkulepe vettpidav, seevastu mujal ei pruugi isegi kirjalikud lepingud kehtida.” Kogemusi oleme saanud koostööst hispaanlaste, itaallaste, kreeklaste ning prantslastega!

    Meie koostöö on kestnud väga pikalt. Valisime Scanweldi 1992. aastal Muuga sadama bituumenterminali torustike ja eritööde tegijaks. Me pole pidanud seda kahetsema – koostöö oli tollal suurepärane ning jätkub tänase päevani, sest nad on meie torustike hooldetööde partner. 2000. aastate keskel ehitas Scanweld meile ka näiteks ühe suure mahuti ja kasutame neid alati spetsiifiliste tööde tegemisel. Tegu on kahtlemata Eesti selle ala kõige tugevama professionaaliga, kellega pole kunagi probleeme: tellid töö, see tehakse ära ja kvaliteet on suurepärane! Aastakümnetepikkusest koostööst on saanud isiklik sõprus ning Scanweld on parim näide, kuidas professionaalsest koostööst võib välja kasvada ka huvialaline koostöö, meie puhul siis spordi vallas, täpsemalt korvpallis.

    Indrek Tepp
    Nynas AS tegevjuht
    Tuuliku remont
    Insenerid on ettevõttesse alati oodatud
    Hetkel töötab Scanweldis 80 inimest, aga juhtide sõnul on ettevõtte uksed uutele oma ala spetsialistidele alati avatud. „Tänapäevastes projektides on nii palju insenertehnilisi lahendusi, et oleme viie aastaga oma kontoritöötajate arvu märgatavalt suurendanud. Paigalduse osas kasutame lisaks oma meestele ka renditöövõttu ja juba teada-tuntud koostööpartnereid. Kuna töö on vastutusrikas, peame partnereid hoolega valima,” ütleb Hendrikson. Väga oodatud on näiteks soojusenergeetikuid. Kahjuks koolitatakse neid Eestis vähe ja seetõttu tuleb töötajaid ise koolitada. Ja mõnes mõttes ollaksegi ise nagu kool – Scanweldis töötanud insenerid või keevitajad leiavad alati erialast tööd ning jõuavad vahel ka ringiga ettevõttesse tagasi.
    Rahulolevad töötajad peale õnnestunud tuuliku remonti
    Scanweld pakub oma töötajatele kaasaegset töökeskkonda, arenemisvõimalusi, koolitusi ja erialast pädevustunnistuste taotlemist. Töötajatel on ainulaadne võimalus osaleda oluliste ja väga põnevate rahvusvaheliste projektide teostamisel, kus tellija nõuded, projektijuhtimine ja projektide innovaatilisus on kõrgel tasemel. „Paneme palju rõhku tööohutusele, see on meie valdkonnas oluline teema, millega tuleb tegeleda igapäevaselt,” toonitab Neiland. Firma toetab mitmeid töötajate sportimisvõimalusi ja koos osaletakse erinevatel rahvaspordi üritustel, töötajad saavad kasutada spaa- ning massaažisalongi teenuseid.
    Samuti on lood sotsiaalse vastutusega: ettevõte toetab meelsasti sporti. Aastaid on toetatud korvpalli Kalev/Cramo ning TalTechi kaudu ja viimastel aastatel ka rahvusvahelist Pühajärve ja Kuressaare maleturniiri. Samuti lastega seotud heategevusprojekte, pannes käe alla suurperede jõuluüritustele, puudust tundvate laste ja lastekodulaste hüvanguks ja Tallinna Lastehaigla Toetusfondile. Lisaks ollakse sponsor tehnikateaduste tudengitele suunatud tootearendusvõistlusel Student Formula ja driftiklubile Michael Motorsport.
    Koostöö Kalev/Cramo korvpallivõistkonnaga, mängijad ei pelga vajadusel ka keevitust kätte võtma

    Scanweldi sünnilugu

    Nimi Scanweld tuleb ingliskeelsetest sõnadest Scandinavia ja welding ehk keevitus. Ettevõtte loomise idee sai Indrek Küttis Soome-Rootsi ühisettevõttes töötades. „Olin tööl ettevõttes, mis teenis küll kenasti, kuid juhtkonna majandamine polnud kõige otstarbekam. Otsustasin lahkuda, kui palkadega hakati viivitama. Seepeale saatis aga ülemus kõigile meie koostööpartneritele kirja, et lahkusin firmast ja minuga ei tohi enam koostööd teha. Järgmisel hommikul oli mul postkastis üle 20 koostööpakkumise.”

    Scanweld on pereettevõte. Asutajate hulgas on Sirje Küttis ja firma esimestest päevadest oli firma tegemistega hõivatud ka poeg Rain, kes alustas abitöölisena objektil ja oli tegevjuht, kui ootamatult lahkus. Tütar Gerli on nõukogu liige ja tütremees Alexander on juhatuse liige. Firmas on pikaajaliselt tegev olnud ka vend Toomas ja tema pere ning ka lapselapsed on firmas suveks tööd leidnud.

    Rain ja Indrek Küttis ehitusobjektil
    Vaata ka scanweld.ee
    Jaga lugu:

Arno Sillat: kolm kriisi saavad mööda ja lähitulevikus rohkem ei tule
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Loodetavasti saavad peamised kriisid sügiseks lahenduse ning vähemalt kümme aastat lastakse normaalselt elada, kirjutab Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) tegevjuht Arno Sillat vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Investori nädal: aktsionäride koosolekud, LHV aktsiate ja BluOri võlakirjade märkimine
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Mai viimast nädalat ilmestab mitu aktsionäride koosolekut, jätkub LHV märkimisõigustega kauplemine, lisaks on võimalus märkida täiendavaid LHV aktsiad ning esimest korda pakutakse börsile BluOr Banki võlakirju, neljapäev on Balti börsil kauplemispüha.
Parimad juhid: avaliku sektori juhtide palgad peavad tõusma
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Konkursi parim juht finalistid LHV Grupi juht Madis Toomsalu ja Enefit Green juht Aavo Kärmas leidsid saates „Kuum tool“, et avaliku sektori tasud peaksid olema kõrgemad kui täna. Tänavusel konkursil esikolmikusse jõudnud kahe börsifirma juhi palganumber on näiteks kolm korda kõrgem kui konkursil kolmandal finalistil, Häirekeskuse juhil Kätlin Alvelal. Juhid on juhid ja vahet ei olegi, kas nad on eraettevõttes või avalikus sektoris, leidis Aavo Kärmas.
Allutatud võlakirjad kui lisavõimalus inflatsiooni tingimustes rohkem teenida
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Kuna inflatsioon tõuseb jätkuvalt rekordkõrgete numbritega, on nii eraisikutel kui ettevõtjatel tekkinud küsimus, kuhu investeerida, et raha ei kaotaks oma väärtust. Sellest, miks ei ole praegu parim aeg investeerida kulda või kinnisvarasse ja millised on võimalikud alternatiivsed investeerimisvõimalused Läti turul, räägib BluOr Banki investeerimisalase kliendihalduse juht Andrejs Kočetkovs.
Ekspert tegi E-Profiili eksjuhtide kohtuprotsessil tuntud audiitorite töö maatasa
Pankadelt miljonite eurode väljapetmises süüdistatavate E-Profiili juhatuse eksliikmete kohtuasjas jagas täna arvamust finantsekspert, kes tegi maatasa prokuratuuri tõendid.
Pankadelt miljonite eurode väljapetmises süüdistatavate E-Profiili juhatuse eksliikmete kohtuasjas jagas täna arvamust finantsekspert, kes tegi maatasa prokuratuuri tõendid.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.