Artikkel
  • 20. tegevusaastat tähistav Finnlog: oleme selle ajaga õppinud erinevaid raskuseid ületama

    Täispuidust liimpalkmaju ja CLT-elementmaju müüv Finnlog Group OÜ tähistab tänavu 20. tegevusaastat. Nii pika aja on ettevõttel aidanud turul püsida soov teha oma tööd võimalikult hästi, oskus ehitada energiatõhusaid ja pilkupüüdva arhitektuuriga hooneid ning julgus teha enda mõtted teoks.

    Foto: MARIS TOMBA
    Ettevõte sai alguse aastal 2003, kui Tallinna Tehnikakõrgkooli lõpetanud ja mõnda aega ehitusvaldkonnas müügi, projektijuhtimise ja eelarvestamise peal töötanud Alar Antonil tekkis soov proovida kätt enda ettevõtlusega. Mõte oli hakata valmistama Eesti turu mõistes eliitseid palkmaju. Enamik sõpru laitis kallite toodetega turuletuleku idee maha, kuid siiski sai ta nõusse toona šokolaadi hulgimüügiga tegelenud Kuldar Arro, kes on ettevõtte juhtkonnas senini.
    Tegevjuht Alar Anton nendib, et oli üks suur probleem – puudus raha. „Leidsin partneri vanade klientide hulgast, kellest üks oli nõus andma meile 1,5 miljonit krooni laenu. Leppisime kokku, et nelja aasta jooksul maksame selle tagasi. Ent algus oli ikka väga konarlik. Esimesed 8 kuud läks kontaktide leidmise ning lepingute sõlmise peale, aga reaalset müüki ei toimunud. Investor muutus närviliseks,” muigab ta. „Leidsime majatootjast partneri Soomest, aga ega nemadki ülearu usaldavad olnud, kuigi lubasime aastaga müüa 50 maja. Neile tundus see utoopiline.”
    Aga eesmärgid said siiski täidetud ja soomlastel tekkis Eesti ettevõtjate vastu austus. Siiski meenutab Anton, kuidas alguses sai elatud peost suhu. „Kui tänapäeval mõni inimene küsib, et kuidas oma ettevõttega alustada, siis minu vastus on, et esimesed 5 aastat tuleb rügada sõna otseses mõttes 24 tundi ööpäevas ilma rahata. Kas oleksite selleks valmis? Ausalt öeldes täna sellist asja enam ei teeks.”
    Eramu HaapsalusFoto: MARIS TOMBA

    Noorukese ettevõtte edukalt seljatatud kriisid

    „Müüsime nii Eestisse kui ka mujale. Kuna meie partner oli vene taustaga ärimees, sisenesime Vene turule ja saime tööle toimiva müügivõrgustiku. Meid olid selleks ajaks olemas oma projektid, müügi- ja ehitusinimesed, kuigi me ise ei ole majatootjad,” räägib Anton. Finnlog tegutses ka Lätis, ent seal turul ei läinud kuigi hästi. „Kohalikud müügimehed ei osanud meie maju müüa. Olen aastatega aru saanud, et sageli süüdistatakse olematus müügis sihtriiki ja sealsete elanike teistsuguseid harjumusi. Tegelikkuses on asi lihtne: müügimees kas oskab müüa või ei oska.”
    Aastad 2006-2007 olid nii viljakad, et 2008-2009 majanduskriis elati hästi üle. Kriis tuli küll kiirelt ja teravalt ning ära kadus pool käibest, ent töötajaid ei koondatud. Samuti ei mindud kaasa ettepanekuga muuta oma valdkonda. Alguses töötati Soome majatootja esindajana, aga ühel hetkel tekkis vajadus oma kaubamärgi järele ning aastast 2010 tegutsetakse Finnlogi nime all.
    „Järgmine keeruline aeg oli Krimmi vallutamine aastal 2014, kuna rubla kukkus ja Vene turg kadus. Taas kadus pool käibest, aga õnneks olime juba otsinud muid alternatiive, sest idanaabri puhul on ju teada sealse turu määramatus,” meenutab Anton. Aastatel 2016-2017 sai müüdud põnevatele turgudele nagu Inglismaa, India, Aserbaižaan ja Kasahstan, kuni leiti püsiv väljund Saksamaa näol. Täna on Finnlog Groupi põhiturud Eesti, Soome ja Saksamaa, kõik võrdselt 3,5 miljoni euro suuruse aastakäibega. Hetkel otsitakse juurde neljandat sihtriiki.
    Antoni sõnul on suur vahe, kas ettevõte on tegutsenud kaks või 20 aastat. „Pikaajalisemad tegijad teavad, mis võib juhtuda rasketes olukordades ning oskavad neist välja tulla. Olen aastate jooksul mõistnud ka seda, et mina tahan olla ettevõtja, mitte ärimees. Ärimees on kasumile orienteeritud, aga meie jaoks on oluline hea töö ja rahulolev klient. Raha on tähtis, aga ei ole peamine,” räägib Anton. „See põhimõte on toonud meid vanuseni 20 aastat, aga hoidnud ka mitmeid meie ehitusmehi tööl üle 18 aasta. Me ei kulda oma töötajaid üle, aga oleme sõnapidajad ja hoolivad. Stabiilsus on paljudele inimestele oluline.”
    Samas peab ettevõte olema tema sõnul uuendusmeelne ja tulevikku vaatav. „Oleme väga palju investeerinud IT-süsteemidesse, et töö oleks kiire ja tulemus parem. Meie valdkonnas võtab areng palju aega ja palju raha. Maja müük pole lihtne, uutele turgudele ei siseneta ühe, kahe ega isegi kolme aastaga.”
    Eramu Muhu saarelFoto: MARIS TOMBA

    Traditsioonilise ümarpalkmaja on kadunud, domineerivad energiatõhusamad materjalid

    Finnlog Group müüb aastas 50-60 maja. „Koostöös partneritega ehitame tegelikult umbes 90 maja, aga neist 60 ringis enda nime all,” täpsustab Anton. „Tegeleme põhiliselt palk- ja CLT-majadega. Palkidest maja on tänapäeval tehtud kandilisest vajumatust palgist. Antud materjalist tehtavad hooned on palju stabiilsemad ja õhutihedamad. Paljud kliendid on hakanud eelistama palkmajale veelgi energiatõhusamat CLT-soojustatud element seinu, mis hõlmab praegu juba 35% Finnlogi toodetest. Usun, et järgmise viie aasta jooksul domineerivadki meie portfellis CLT-majad ja tavalise palgi osakaal vähenem.”
    Finnlog on leidnud turul oma niši – ei tegeleta mitte tootmise, vaid ehitamise ning majadele lisandväärtuse andmisega. „Vahel kliendid küsivad, et miks nad peaksid ostma oma maja meilt, kui nad saaksid detailid ka otse majatehasest? See on sarnane arvutitega – kõik osad on saadaval, aga ikkagi inimesed ei hakka ise arvutit kokku panema, sest neil pole selleks teadmisi ega aega. Majaga on samamoodi, et klient võib osta materjalii, leida arhitekti, komplekteerijad ja ehitajad, aga ta ei oma piisavalt teadmisi, et olla tööde juhataja,” selgitab Anton. „Meie plussiks on aga lisaks lihtsalt ehitamisele hooneid arhitektuurselt õigesti, mõistlikult ja kompaktselt planeerida, mis omakorda tähendab kliendile nii hinna- kui ka ajavõitu.”
    Koostöö Eesti ja Soome tuntud arhitektidega on aidanud Finnlogil luua omapärast ja pilkupüüdvat palkarhitektuuri, mis oma uuendusmeelsuses taotleb mugavust ning praktilisust. Õige kodu valmib nagu rätsepaülikond: täpselt elanike soovide ja vajaduste järgi.
    Loe lähemalt: www.finnlog.ee
  • Hetkel kuum
Toetame restoraniäri vintskeid tegijaid. Hääletame jalgadega!
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Häid emotsioone pakkuv külalislahkusettevõtlus püsib ja jääb püsima peaasjalikult tegijate kutsumusel ja entusiasmil, millele sektori puhul tuleb tähelepanu pöörata, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Tallinna börs lõpetas päeva punases
Balti aktsiaturgudest lõpetas neljapäeva punases vaid Tallinna börs, mis taandus -0,14%. Balti koondindeks edenes +0,21%, Riia börs +0,25% ning Vilniuse börs +0,01%.
Balti aktsiaturgudest lõpetas neljapäeva punases vaid Tallinna börs, mis taandus -0,14%. Balti koondindeks edenes +0,21%, Riia börs +0,25% ning Vilniuse börs +0,01%.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Kohalikud kosmeetikaärid sirutavad tiibu. Ettevõtja: konnatiigis elamise mentaliteedist võiks üle saada Uus artiklisari “Tiir väikeärides”
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Ühe jaoks algas kõik isepruunistajast, mida kuskil polnud. Teise jaoks mürgistest liimiaurudest, mis silmi ärritasid. Nüüdseks on neist saanud tõelised maailmavallutajad: kodumaist kosmeetikakaupa võib leida USAst, Dubaist ja üle terve Euroopa ning hoog ei paista raugevat.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Uusi turge vallutava Eesti firma toodet jäljendavad nii hiinlased kui britid
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Pärnumaal toodetud kännupuurid viisid masinatööstuse Dipperfox Euroopa kõige kiiremini kasvavate ettevõtete etteotsa, kuid ainulaadse toote menu sütitab jäljendajaid Hiinast kuni Ühendkuningriigini.
Kunman asus juhtima oma suures kahjumis joogiveefirmat
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Pudelivee tootja Haage Joogid langes eelmisel aastal 1,9 miljoni euro suurusesse miinusesse ning firma juhatusse jäi vaid selle ainus omanik Vello Kunman.
Päikeseparkide arendaja: roheenergiat on Eestis juba rohkem, kui tarbida jõuame
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Praegu on Eestis päikeseenergia tootmist juba rohkem kui 600 megavati jagu ning kui lisada siia tuuleenergia, siis enamikul tundidel läheb mingi kogus roheenergiat ekspordiks, rääkis KC Energy tegevjuht Mihkel Loorits.
Peeter Koppel: elektriautode uudsus on kadunud, turuosa on raske edasi võita Kaubandussõjast Hiina tootjatega kaotaksid tarbijad
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Elektriautode esialgne vaimustus on hakanud lahtuma, kuna elektriautode kasutusmugavus pole oluliselt kasvanud ning hinnad on oodatust aeglasemalt langenud, rääkis investeerimisspetsialist ja autohuviline Peeter Koppel.
Valitsus ei jõudnud lisaeelarves kokkuleppele Läänemets: segadus on hoopis suuremaks läinud
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Kuigi rahandusminister Mart Võrklaev (Reformierakond) loodab veel enne jaanipäeva lasta riigikogul läbi hääletada 175 miljoni euro ulatuses kärpeid, pole valitsusel endal lisaeelarve tegemiseks ikka veel kokkulepet.
Krunt linna ääres – atraktiivne ainult kodu rajajale või ka investorile?
Linnalähedaste kruntide vastu tunnevad huvi peamiselt need, kel mõte krundile oma kodu rajada. Linnast väljas, kuid linna lähistel eelistatakse elada mitmel põhjusel. Selleks võivad olla nii praktilised kui emotsionaalsed põhjused, mis on mõjutatud elustiilist, isiklikest eelistustest ja majanduslikest võimalustest.
Linnalähedaste kruntide vastu tunnevad huvi peamiselt need, kel mõte krundile oma kodu rajada. Linnast väljas, kuid linna lähistel eelistatakse elada mitmel põhjusel. Selleks võivad olla nii praktilised kui emotsionaalsed põhjused, mis on mõjutatud elustiilist, isiklikest eelistustest ja majanduslikest võimalustest.