Kuidas sundida ennast töötama?

Asjade edasilükkamisega või viivitamisega on ilmselt kõik kokku puutunud. Ja tõenäoliselt ei tule üllatusena ka see, et viimastest võib tekkida halb harjumus, millest välja murda on väga raske.

Hiljutisest USAs Ohios asuvast Case Western Reserve University uuringust selgub, et asjade edasilükkamisel on palju psühholoogiliselt halbu aspekte: see suurendab stressi, vähendab tööviljakust ning kahjustab tervist. Nimetatud uuringu tarbeks viidi läbi eksperiment, kus analüüsiti tudengeid ning nende stressitaset enne ja pärast kodutöö esitamist. Selgus, et madalam stressitase oli neil tudengitel, kes alustasid oma kodutööga aegsasti ja esitasid selle õigeaegselt. Ülesandega viimasel minutil alustanud õppurid kannatasid märksa suurema stressi all.

Ühtlasi on uuritud ka kohustuste edasilükkamise ning südamehaiguste omavahelist suhet. Selgus, et viimasel minutil oma kohustustega tegelevate inimeste puhul on südamehaigustesse haigestumise võimalus suurem kui neil, kes teevad oma kohustusi õigel ajal.

Väljaanne Inc toob välja kuus levinumat vabandust, mida inimesed võivad endamisi mõelda, kui otsustavad tänase kohustuse homse varna visata.

Ma ei tea, kust alustada. Kui üks kohustus või ülesanne ajab teist taga, on üpris tavaline, et nende edasilükkamiseks kasutatakse vabandust “Ma ei tea, kust alustada”.

Kui sind ootab ees palju kohutusi või üks suur ja raske ülesanne või projekt, on see mõttekas osadeks jaotada ning lubada endale, et sa teed teatud aja tagant ühe osa. Selline lähenemine võimaldab sul olla palju produktiivsem, suunata võimalikult palju energiat oma ülesande tegemisse ning aitab vältida üleküllastumistunnet. 

Kõik segab mind. Üks võimalikke vabandusi, mida sa kohustuste edasilükkamise puhul tuua võid, on see, et kõik sind ümbritsev segab sind. Tõsi, meilidele vastamine, internetis surfamine või sotsiaalmeedias sõprade piltide vaatamine võib tõesti tunduda mõnevõrra atraktiivsemana kui kohustuslike asjadega tegelemine. Siinkohal tasub aga meeles pidada, et kuigi sa võid olla pidevas tegevuses, ei tähenda see, et sa oled ka produktiivne. Proovi tööle keskenduda meenutades endale pidevalt, mis juhtub, kui sa oma ülesandeid edasi lükkad ja kui hirmus on viimase minuti stress ning pinge. 

Kõik käib kiirelt. Vale ajaarvestus on samuti üks võimalikke viise, miks sa kõik viimasele minutile jätad. Inimeste seas on üpris sage, et nad peavad üht või teist ülesannet ajaliselt vähem mahukamaks kui see tegelikult on. Toogem näite. Sa pead sisestama tabelisse andmeid ning sulle tundub, et see on nõnda lihtne ülesanne, et seda võib julgelt edasi lükata. Mõtle aga sellele, missugust rolli sinu loodav või täiendatav andmestik mängib kogu projekti juures. Seejärel analüüsi, mis võiks juhtuda, kui sa oma ülesandeid kiirustades või hooletult teed.

Mulle ei meeldi seda teha. Ülesandeid, mis sind ei paelu, on alati raske teha ning paraku pole siinkohal ühtegi head nippi, kuidas end panna igava või ebameeldivana tunduvaid kohustusi täitma. Küll aga on psühholoogid soovitanud ebameeldivate asjade puhul püüda neile keskenduda nii palju kui vähegi suudad: pane käest telefon või arvuti, lülita välja raadio. Täielikult keskendudes oled suure tõenäosusega produktiivsem ning saad oma kohustusega kiiremini ühele poole.

Teine võimalik variant on ülesandele läheneda loominguliselt ning nuputada, mis oleks kõige efektiivsem viis selle lahendamiseks. Nõnda võid sa leida erinevaid uudseid ja põnevaid lahendusi, mis võivad huvitavamaks muuta ülesande endagi.

Ma ei oska seda teha. Üks tavapärasemaid edasi lükkamise põhjuseid on see, et sa ei usu endasse. Sulle antud kohustus on keeruline ja sa tunned, et sa ei jõua kogu seda raskust oma õlgadel kanda ja ebaõnnestud. Ja nii ongi lihtsaim viis kõige edasilükkamine.

Selgub, et edasilükkamine ise on ebaõnnestumine. Uute ülesannete proovimine ning uute olukordadega tutvumine on võimalus avastada oma andeid ning täiendada oskusi. Seetõttu on oluline olla positiivselt meelestatud ning pidev hirm ebaõnnestuda vahetada välja uudishimulikkuse ning positiivsuse vastu.