Kuidas arvestada koolitusel erivajadustega inimestega

Artikkel

- Kasulik
- 26. oktoober 2016 kell 21:01
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kuidas arvestada koolitusel erivajadustega inimestega
Koolitust korraldades ära unusta erivajadusega inimesi, keda võib huviliste seas olla.
Koolitajatega vesteldes ilmneb, et erivajadustega õppijaid justkui koolitustel eriti ei osale. Vestluse edenedes selgub siiski, et kokkupuuteid on olnud peaaegu kõigil, kuid neid kogemusi pole teadvustatud. Selgub, et sageli ei paistagi erivajadus või puue välja.
Oluline on teada, et erivajadustega õppijad pole üks homogeenne sarnaste vajadustega täiskasvanuhariduse sihtrühm, vaid palju erinevaid inimesi. Näiteks nägemispuudega õppijale on tähtis, et ta saaks koolitusmaterjalidega enne koolitust tutvuda ning info oleks ligipääsetav. Ratastoolikasutajale on aga võtmetähtsusega koolitusruumide füüsiline ligipääsetavus.
Püüan sõnastada mõned üldised põhimõtted, mille järgimine toetab erivajadustega õppijate kaasamist.
1. Arvesta erivajadusega juba kutsudes
Koolitusprotsessi alguses tuleks mõelda, kus ja millisel viisil levitada kutset – kas see on ligipääsetav ka nägemispuudega õppijatele? Samuti tuleks uurida koolituseks ruume broneerides, kas nendesse pääseb hõlpsalt ka liikumisabivahendi kasutaja. Mõelda tuleks ka sellele, kuidas erivajadustega õppijate kaasamine mõjutab grupi suurust. Kas õppija tuleb saatjaga, on teil ehk vaja arvestada lisaruumiga?
Kui koolitus on ligipääsetav ratastoolikasutajatele, siis tuleks seda kutses selgelt öelda. Samuti võiks mainida, et korraldaja on valmis koolitust kohandama erivajadustega õppijatele. Nii on nende jaoks mentaalne uks koolitusele avatud.
Õppijate registreerimisel on soovitav tekitada lisalahter, kuhu saab sisestada andmed oma erivajadustest.
2. Planeeri rohkem aega
Koolituse korraldamisel tuleb arvestada, et erivajadustega õppijad võivad vajada rohkem aega liikumiseks ja orienteerumiseks, info vastuvõtmiseks ja peegeldamiseks, õppemeetoditega kohanemiseks, suhtlemiseks, aga ka pauside pidamiseks.
Koolituse ajal tuleks dubleerida informatsiooni andmisel suulist infot kirjaliku ja kirjalikku suulisega. Uuringud näitavad, et õppe korraldamine erivajadustega inimeste vajadustelt lähtuvalt muudab koolituse õppijasõbralikumaks kõigile. Näiteks kui panna kirjalikud tekstid lihtsamasse sõnastusse, et viipekeelsed ja intellektipuudega õppijad neid paremini mõistaksid, on tänulikud ka kõik ülejäänud. Tegelikult ei meeldi kellelegi lugeda võõrsõnadest kubisevaid rind- ja põimlauseid.
Lisainfoks, nõustamiseks ja teenusteks saab pöörduda:
Ekspertnõu, koolitused ja ligipääsetavad koolitusruumid: Eesti Puuetega Inimeste Koda
Ligipääsetava veebi nõuded: http://www.epikoda.ee/avaleht/juurdepaasetavus
Viipekeele tõlgid: Viipekeeletõlkide OÜ
Silmusvõimendi koolitusruumidesse ja kirjutustõlgid: Eesti Vaegkuuljate Liit
Punktkirjas trükkimine: Eesti Pimedate Raamatukogu
3. Liikumispuue vajab ruumi
Liikumispuue on lai üldmõiste, haarates endas nii käte kohmakusest ning vähesest haardeulatusest tingitud erivajadusi kui ka suurte elektriratastoolide kasutamise vajadust. Liikumispuudega õppijal on vaja liikumisvabadust, aga ka lisaaega liigutuste tegemiseks. Koolituse kontekstis võib see tähendada näiteks, et kiiret kirjutamist või joonistamist, asendi- ja kohavahetust nõudvad meetodid ei pruugi hästi sobida. See ei tähenda, et need tuleb täiesti kõrvale jätta – siin aitab koolitaja loovus.
Liikumispuudega inimesele tuleks pakkuda võimalust valida just talle sobiv koht ruumis. Samuti saab hoolitseda selle eest, et lauad oleksid piisavalt kõrged ja laiad ratastoolis kasutamiseks.
4. Nägemispuude korral aitavad elektroonilised materjalid
Nägemispuue jaguneb lihtsustatult kaheks rühmaks: vaegnägijad ja pimedad. Kui vaegnägijad kasutavad informatsiooni hankimiseks ja orienteerumiseks oma nägemisjääki, siis pimedad kasutavad enamasti abivahendit või saatjat.
Pimeda juhtkoerad on hästi treenitud ega sega koolitusruumis enamasti kedagi – kui õppija soovib, tuleks koer kaasa lubada. Pimeda saatmisel tuleks ulatada talle oma küünarnukk ja sammuda temast pool sammu eespool. Enne treppe tuleks mainida, kas astmed liiguvad üles või alla. Kui vajalik on pimeda allkiri registreerimislehel, tuleks selgitada dokumendi sisu ja asetada käsi allkirjaks õigele kohale.
Erisus vaegnägija ja pimeda õppija vahel tähendab, et esimesel võib olla abi suuremas kirjas koolitusmaterjalist. Mõlemal rühmal on tuge elektroonilistest materjalidest. Oluline on ka teada, et vanemad ekraanilugemisprogrammid ei suuda pimedale ette lugeda tekste pdf-failist, küll aga tekstiprogrammist. Vaegnägijatele on tähtis, et tekst oleks hästiloetavas kirjaviisis ning selge kontrastsusega teksti ja tausta vahel.
Kui koolitus toimub arvuti toel, on vajalik nägemispuudega õppijaga eelnevalt arutada, milline on parim viis tema kaasamiseks. Võimalik, et õppija saab kasutada abivahendit, mis võimaldab arvutiga töötada, kuid siis tuleb arvestada, et see ei toimu sama kiires tempos kui hea silmanägemise korral. Veel on nägemispuudega õppijale oluline, et koolitusel räägitaks ükshaaval ja alustataks alati oma nime ütlemisega.
5. Kuulmispuude korral ära varja suud
Kuulmispuudega õppijad jaotuvad kurtideks ja vaegkuuljateks. Kurtide emakeel on viipekeel, mida vahendab tõlk. See tähendab, et eesti keel on kurtide jaoks võõrkeel, mis raskendab eestikeelse kirjaliku teksti mõistmist ja kirjutamist.
Vaegkuuljad kasutavad suhtlemiseks oma kuulmisjääki ning sageli abivahendeid. Koolitusruumis toetab kuulmisaparaadi kasutajaid silmusvõimendi ehk silmuskontuur, mida saab ruumi paigaldada nii ajutiselt kui ka püsivalt. Koolitajal on hea teada, et kuulmisaparaat ei taasta kuulmist täielikult, vaid püüab ruumist kinni ka kogu taustamüra. Vaegkuuljatel on keeruline kuulata, kui rääkijaid on korraga mitu.
Kurdid ja vaegkuuljad on väga osavad huultelt lugejad, seetõttu peaks koolitaja olema õppijate poole näoga ega varjama suud käega. Hea valgustus on iseäranis oluline kuulmispuudega inimestele.
6. Paku alternatiivseid hindamismeetodeid
Kui hinnatakse koolitusel õpitut, tuleks pakkuda erivajadustega õppijatele alternatiivseid hindamismeetodeid: suuline, kirjalik, tõlgi vahendusel. Tagasisidet küsides tuleks jälgida, et ankeet oleks ligipääsetav ka nägemis- ja kuulmispuudega õppijatele – paberkandjal ankeeti tuleks dubleerida veebipõhise küsitlusega.
Tunnistusi väljastades saab korraldaja kindlasti pimeda õppija erilise tänu osaliseks, kui on tema tunnistuse lasknud välja printida punktkirjas.
Heategevuslik koolitus Eesti Puuetega Inimeste Kojale
Äripäeva Akadeemia peab oktoobris oma 10. sünnipäeva. Teeme kingitusi kõikidele oma klientidele, kuid juubelipidustuste puhul otsustasime teha ühe üllatuse. Koostöös koolitaja Tõnu Lehtsaare ja Tervise Cateringiga kingime Eesti Puuetega Inimeste Koja (Epikoda) liikmesorganisatsioonide võtmeisikutele koolituspäeva.
Ideest teostuseni oli vaja kaks asja kokku panna – olime just suhtlemas Epikojaga nende koolitusruumide kasutamise teemal ja samal ajal tekkis meil kingituse tegemise mõte. Pärast ideede põrgatamist leidsime, et Tõnu Lehtsaare avaliku esinemise koolitus on täpselt see, millest on kõige rohkem kasu.
Tõnu Lehtsaar on Äripäeva Akadeemia pikaajaline koostööpartner, kelle koolituste tagasiside on olnud eranditult suurepärane. Seepärast ei ole me kordagi kahelnud selle koolituse kinkimises Epikojale.Epikoja tegevjuht Anneli Habicht ütles, et see on esimene kord, kui eraettevõte soovib vabast tahtest neile midagi kinkida.
Koolitus toimub 2017. aasta jaanuaris.
Janell Assmann,
Äripäeva Akadeemia koolitusjuht
Koolitus- ja arenduskäsiraamat
Artikkel ilmub täismahus Äripäeva koolitus- ja arenduskäsiraamatus.
Käsiraamatus jagavad väärtuslikke nõuandeid arendus- ja koolitusspetsialistid ja -praktikud. Põhiteemad käsitlevad erinevaid personali koolitus- ja arendusmeetodeid, muudatuste oskuslikku juhtimist, juhi rolli meeskonna arendajana, psühholoogilisi enesejuhtimise oskuseid igapäevatöös ja loova organisatsiooni kujundamise põhimõtteid.
Käsiraamat valmib koostöös Excellence Koolitus- ja Arenduskeskusega ja peatoimetaja on Annika Allikas.
Mida sisaldab aastalitsents?
Ligipääsu e-käsiraamatuleVõimalust kasutada e-nõuandekeskustPaberväljaannetPaberväljaande täiendusi iga kolme kuu järele-uudiskirja Õigusuudised, mis ilmub 10 korda aastas
Autor: Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht, andragoog ja koolitaja
Minu Äripäeva kasutamiseks logi sisse või loo konto.
- Haridus
- Haridus
Hetkel kuum