Kuidas arvestada koolitusel erivajadustega inimestega

Koolitajatega vesteldes ilmneb, et erivajadustega õppijaid justkui koolitustel eriti ei osale. Vestluse edenedes selgub siiski, et kokkupuuteid on olnud peaaegu kõigil, kuid neid kogemusi pole teadvustatud. Selgub, et sageli ei paistagi erivajadus või puue välja.

Oluline on teada, et erivajadustega õppijad pole üks homogeenne sarnaste vajadustega täiskasvanuhariduse sihtrühm, vaid palju erinevaid inimesi. Näiteks nägemispuudega õppijale on tähtis, et ta saaks koolitusmaterjalidega enne koolitust tutvuda ning info oleks ligipääsetav. Ratastoolikasutajale on aga võtmetähtsusega koolitusruumide füüsiline ligipääsetavus.

Püüan sõnastada mõned üldised põhimõtted, mille järgimine toetab erivajadustega õppijate kaasamist.

1. Arvesta erivajadusega juba kutsudes

Koolitusprotsessi alguses tuleks mõelda, kus ja millisel viisil levitada kutset – kas see on ligipääsetav ka nägemispuudega õppijatele? Samuti tuleks uurida koolituseks ruume broneerides, kas nendesse pääseb hõlpsalt ka liikumisabivahendi kasutaja. Mõelda tuleks ka sellele, kuidas erivajadustega õppijate kaasamine mõjutab grupi suurust. Kas õppija tuleb saatjaga, on teil ehk vaja arvestada lisaruumiga?

Kui koolitus on ligipääsetav ratastoolikasutajatele, siis tuleks seda kutses selgelt öelda. Samuti võiks mainida, et korraldaja on valmis koolitust kohandama erivajadustega õppijatele. Nii on nende jaoks mentaalne uks koolitusele avatud.

Õppijate registreerimisel on soovitav tekitada lisalahter, kuhu saab sisestada andmed oma erivajadustest.

2. Planeeri rohkem aega

Koolituse korraldamisel tuleb arvestada, et erivajadustega õppijad võivad vajada rohkem aega liikumiseks ja orienteerumiseks, info vastuvõtmiseks ja peegeldamiseks, õppemeetoditega kohanemiseks, suhtlemiseks, aga ka pauside pidamiseks.

Koolituse ajal tuleks dubleerida informatsiooni andmisel suulist infot kirjaliku ja kirjalikku suulisega. Uuringud näitavad, et õppe korraldamine erivajadustega inimeste vajadustelt lähtuvalt muudab koolituse õppijasõbralikumaks kõigile. Näiteks kui panna kirjalikud tekstid lihtsamasse sõnastusse, et viipekeelsed ja intellektipuudega õppijad neid paremini mõistaksid, on tänulikud ka kõik ülejäänud. Tegelikult ei meeldi kellelegi lugeda võõrsõnadest kubisevaid rind- ja põimlauseid.

3. Liikumispuue vajab ruumi

Liikumispuue on lai üldmõiste, haarates endas nii käte kohmakusest ning vähesest haardeulatusest tingitud erivajadusi kui ka suurte elektriratastoolide kasutamise vajadust. Liikumispuudega õppijal on vaja liikumisvabadust, aga ka lisaaega liigutuste tegemiseks. Koolituse kontekstis võib see tähendada näiteks, et kiiret kirjutamist või joonistamist, asendi- ja kohavahetust nõudvad meetodid ei pruugi hästi sobida. See ei tähenda, et need tuleb täiesti kõrvale jätta – siin aitab koolitaja loovus.

Liikumispuudega inimesele tuleks pakkuda võimalust valida just talle sobiv koht ruumis. Samuti saab hoolitseda selle eest, et lauad oleksid piisavalt kõrged ja laiad ratastoolis kasutamiseks.

4. Nägemispuude korral aitavad elektroonilised materjalid

Nägemispuue jaguneb lihtsustatult kaheks rühmaks: vaegnägijad ja pimedad. Kui vaegnägijad kasutavad informatsiooni hankimiseks ja orienteerumiseks oma nägemisjääki, siis pimedad kasutavad enamasti abivahendit või saatjat.

Pimeda juhtkoerad on hästi treenitud ega sega koolitusruumis enamasti kedagi – kui õppija soovib, tuleks koer kaasa lubada. Pimeda saatmisel tuleks ulatada talle oma küünarnukk ja sammuda temast pool sammu eespool. Enne treppe tuleks mainida, kas astmed liiguvad üles või alla. Kui vajalik on pimeda allkiri registreerimislehel, tuleks selgitada dokumendi sisu ja asetada käsi allkirjaks õigele kohale.

Erisus vaegnägija ja pimeda õppija vahel tähendab, et esimesel võib olla abi suuremas kirjas koolitusmaterjalist. Mõlemal rühmal on tuge elektroonilistest materjalidest. Oluline on ka teada, et vanemad ekraanilugemisprogrammid ei suuda pimedale ette lugeda tekste pdf-failist, küll aga tekstiprogrammist. Vaegnägijatele on tähtis, et tekst oleks hästiloetavas kirjaviisis ning selge kontrastsusega teksti ja tausta vahel.

Kui koolitus toimub arvuti toel, on vajalik nägemispuudega õppijaga eelnevalt arutada, milline on parim viis tema kaasamiseks. Võimalik, et õppija saab kasutada abivahendit, mis võimaldab arvutiga töötada, kuid siis tuleb arvestada, et see ei toimu sama kiires tempos kui hea silmanägemise korral. Veel on nägemispuudega õppijale oluline, et koolitusel räägitaks ükshaaval ja alustataks alati oma nime ütlemisega.

5. Kuulmispuude korral ära varja suud

Kuulmispuudega õppijad jaotuvad kurtideks ja vaegkuuljateks. Kurtide emakeel on viipekeel, mida vahendab tõlk. See tähendab, et eesti keel on kurtide jaoks võõrkeel, mis raskendab eestikeelse kirjaliku teksti mõistmist ja kirjutamist.

Vaegkuuljad kasutavad suhtlemiseks oma kuulmisjääki ning sageli abivahendeid. Koolitusruumis toetab kuulmisaparaadi kasutajaid silmusvõimendi ehk silmuskontuur, mida saab ruumi paigaldada nii ajutiselt kui ka püsivalt. Koolitajal on hea teada, et kuulmisaparaat ei taasta kuulmist täielikult, vaid püüab ruumist kinni ka kogu taustamüra. Vaegkuuljatel on keeruline kuulata, kui rääkijaid on korraga mitu.

Kurdid ja vaegkuuljad on väga osavad huultelt lugejad, seetõttu peaks koolitaja olema õppijate poole näoga ega varjama suud käega. Hea valgustus on iseäranis oluline kuulmispuudega inimestele.

6. Paku alternatiivseid hindamismeetodeid

Kui hinnatakse koolitusel õpitut, tuleks pakkuda erivajadustega õppijatele alternatiivseid hindamismeetodeid: suuline, kirjalik, tõlgi vahendusel. Tagasisidet küsides tuleks jälgida, et ankeet oleks ligipääsetav ka nägemis- ja kuulmispuudega õppijatele – paberkandjal ankeeti tuleks dubleerida veebipõhise küsitlusega.

Tunnistusi väljastades saab korraldaja kindlasti pimeda õppija erilise tänu osaliseks, kui on tema tunnistuse lasknud välja printida punktkirjas.

Koolitus- ja arenduskäsiraamat

Artikkel ilmub täismahus Äripäeva koolitus- ja arenduskäsiraamatus.

Käsiraamatus jagavad väärtuslikke nõuandeid arendus- ja koolitusspetsialistid ja -praktikud. Põhiteemad käsitlevad erinevaid personali koolitus- ja arendusmeetodeid, muudatuste oskuslikku juhtimist, juhi rolli meeskonna arendajana, psühholoogilisi enesejuhtimise oskuseid igapäevatöös ja loova organisatsiooni kujundamise põhimõtteid.

Käsiraamat valmib koostöös Excellence Koolitus- ja Arenduskeskusega ja peatoimetaja on Annika Allikas.

Mida sisaldab aastalitsents?

Ligipääsu e-käsiraamatuleVõimalust kasutada e-nõuandekeskustPaberväljaannetPaberväljaande täiendusi iga kolme kuu järele-uudiskirja Õigusuudised, mis ilmub 10 korda aastas

Autor: Anneli Habicht, Eesti Puuetega Inimeste Koja tegevjuht, andragoog ja koolitaja